Nasaun Foun, Dezafiu Tuan

DURANTE luta ba restarasaun independênsia, lideransa sira iha tempu ne’eba kompromete ba liberdade expresaun no liberdade media. Iha tinan 2009, nasaun ne’e marka tinan 20 desde povu Timor-Leste vota barak liu hodi independente husi Indonézia hafoin okupasaun tinan 24 ne’ebé loke dalan ba industria media foun. Hafoin Repúblika Demokrátika Timor Leste moris iha 2002, promesa demokrásia balun, hatudu husi garantia konstitusional ba liberdade media. Nasaun ne’e mós sasin ba media imprime, eletrôniku, rádio no portal online sira moris iha tempu krítiku.

Konsellu Imprensa Timor-Leste, iha tinan 2017 rejista organizasaun media hamutuk 50: media imprime 10, inklui jornal diariu 5, estasaun radio 33, estasaun televizaun 4, media online 4, tolu nu’udar propridade privadu (balun hetan suporta hosi partidu politiku) no ajensia notisia estatal online ida. Iha landscape media ne’ebé progresu ne’e, dezafiu barak presija tau atensaun no barak mak tenke halo atu garante jenuína liberdade imprensa iha Timor-Leste. 

Peskiza Uniaun Jornalista Sudeste Aziatiku (SEAJU) tinan 2019 no Federasaun Internasional ba Jornalista analiza traballador media hamutuk 49 iha Timor-Leste. Peskiza ne’e revela katak respondente por sentu 63 konsidera katak situasaun media iha nasaun ne’e “signifikamente di’ak” durante fulan 12 nia laran. Maske perspetiva positive, peskiza deskobre ameasa balun sei iha hela. Saláriu menus no kondisaun servisu konsidera nu’udar ameasa prinsipal ba liberdade imprensa (haktuir responde por sentu 41), tuir fali mak ameasa tarjetu atake ba jornalizmu (por sentu 20). Lei media nasaun ne’e, número 5/2014, artikula kompromisiu Estadu ba liberdade imprensa. 

Komitmentu ne’e refleta iha resposta peskiza, ho por sentu 84 jornalista ne’e klasifika esforsu governu “aseitável”, maibé “presija hadia”. Lei ne’e rasik nu’udar demostrasaun ida husi vontade politika governu, maske sei presija implementasaun ida efetiva. Maske Timor-Leste nia índise liberdade imprensa internasionalmente a’as liu nia nasaun viziñu sira, realidade la dun hatudu naroman. Jornalista sira kontinua hasoru problema barak iha sira nia kna’ar lorloron.

TIMOR-LESTE: 

Situasaun liberdade media: 

Di’ak

Ameasa prinsipal seguransa: 

(1) saláriu menus no kondisaun servisu, (2) ameasa tarjetu atake ba jornalizmu.

Influensiador prinsipal iha situasaun seguransa:

(1) Politika ka lejilasaun governu, (2) Etika jornalista no profisionalizmu 

Klasifikasaun seguransa media: Aseitável/Moderadu 

Problema seguransa iha servisu fatin: Valor hanesanun: (1) Amesa ba individual; Ameasa ba organizasaun 

Fator ne’ebé influêsia iha seguransa: Edukasaun/treinamentu 

Eskalaun media impunidade: 4.7* 

Influensia impunidade: Lideransa politika 

Klasifikasaun sistema justisa: 4.3* 

Baze peskiza: 49 Respondente peskiza kobre fatin 6. 

Baze peskiza boot: (1) Dili *

Eskalaun 10 bazeia ba traballador media/attitude/respondent sira – ho 1 reprezenta pontuasaun positive no 10 reprezenta valor a’at. 

MUKIT TRANSPARENSIA

Asesu ba informasaun nu’udar aspetu profisional importante ba jornalista sira, tulun sira produz notisia klean (in-depth reporting), klaru, balansu no informadu ho di’ak. Maske nune’e, problema boot ida ne’ebé jornalista sira iha Timor-Leste kontinua hasoru mak mukit asesu ba informasaun krusial no dokumentu sira. Governu ka’er monopóliu iha informasaun, regularmente lakohi fó dokumentu ba media. Partikularmente, informasaun ne’e inklui proposta hosi kompañia sira ne’ebé partisipa iha lisitasaun projetu governu nian, no dala barak ladun hetan kontrolu husi media. Maske hafoin prosesu konkluzaun no foti desijaun iha ona mós, media sira la asesu ba dokumentu relevante sira. Iha rajaun lubuk ba ida ne’e. Fonte balun seidauk komprende no intende didi’ak papel media, no iha kazu balun, autoridade sira ladun fiar a’an hodi fó informasaun tanba tauk orsida bele lakon sira nia servisu. Iha saida mak hatudu nu’udar tentativa ida hodi halakon korupsaun, autoridade sira balun reklama – ladun klaru – katak informasaun ne’ebé sira iha nu’udar segredu Estadu. 

Domingos Gomes, jornalista Jornal INDEPENDENTE katak: “Dala barak, ha’u hasoru fonte sira, maibé sira lakohi atu fó komentariu. Sira balun tauk. Balun dehan, ‘ida ne’e segredu Estadu’. Entaun, ha’u labele produz notisia di’ak ida.” Mukit transpârensia hosi parte governu halo ida ne’e sai dezafiu ba jornalista sira hodi produz notisia ida kompletu no balansu.

Artigu 41 hosi Lei Komunikasaun Sosial (Lei Media) 5/2014 penaliza tentativa liberdade informasaun. Aktu sira ne’ebé impede, ameasa, bandu ka nega espasu ba sira ne’ebé hala’o servisu jornalístiku bele kondena tinan rua tama prijaun. No entanto, la adekuadu ba prosedimentu legal hodi hetan asesu ba dokumentu ne’ebé suporta hodi implementa lei ne’e atu sai efikásia dependente ba imprevísivel autoridade sira. Konsellu Imprensa Timor-Leste halo ona konsientizasaun kona-bá lei media entre polisia, forsa defeza, no autoridade iha munisipiu sira. Publisidade hanesan ne’e hatudu atu fó mensajen katak servisu jornalista sira nian tenke respeita.

Konsellu Imprensa esplika iha termu prátika ne’e kontra lei bainhira ema ruma impede jornalista ida labele halo kobertura, halo filmazen, hasai fotografia ba ministru ida nia uma, hanesan ijemplu ida. Lei ne’e mós katak se jornalista ida husu komentáriu ruma, governu tenke koopera. Importante liu mak liberdade imprensa loloos la’ós de’it iha garantia legal, maibé mós iha nia impelementasaun efetiva. Iha realidade, biar nune’e, funsionáriu governu barak mak lahatene jornalista sira nia direitu. Buat barak mak presija halo hodi hasa’e konsiensia ba garantia ne’e.

LIMAN-AIN ESTADU

Sei iha intervensaun maka’as husi governu iha desijaun editorial iha estasaun Televizaun Estadu TVTL (ne’ebé tama iha parte RTTL – Rádio no Televizaun Timor-Leste). Governu hili ka kontratu asesor ida koloka tur iha sala redasaun, superviziona atividade jornalístika no desidi notisia saida mak atu ba halo kobertura, oinsa bele halo kobertura no mós fonte se mak bele uja. Kontrolu ne’e momoos loos, se estasaun TV mak la halo tuir instrusaun ne’e, orsamentu sei ko’a. Iha fulan Outubru tinan kotuk, aktu hatama kanuru tohar mosu bainhira Sekretadu Estadu ba Komunikasaun Sosial (SEKOMS), Mericio Juvinal do Reis 'Akara' koloka nia asesor Francisco da Costa Gari atu investiga Prezidente Konsellu Administrasaun RTTL.EP no mós nu’udar membru partidu opozisaun FRETILIN. Hafoin investigasaun, Akara hasai Gil da Costa hosi konsellu RTTL troka fali ho Francisco da Costa Gari. Konflitu interese ne’ebé hatudu momoos ne’e nu’udar sinal erosaun ba independênsia editorial iha RTTL.EP. Konsellu Imprensa Timor-Leste hasai deklarasaun maka’as ida hodi kondena intervensaun hanesan ne’e, husu mós ba instituisaun hotu atu respeita independênsia editorial no hasai tiha intervensaun politika husi RTTL.EP. Deklarasaun ne’e mós husu atu respeita jornalista sira nia direitu, no aponta katak públiku iha direitu ba notisia ekilibriu no kredível iha kanal TV Estadu. 

KONTROLA NARRATIVA

Maioria instituisaun media sira nu’udar organizasaun komersial ne’ebé hetan osan liu husi publisidade sira. Maibé Timor-Leste nasaun ki’ik ida no operasaun media sira mós kompete ba malu hodi hetan governu nia atensaun, ho media barak mak depende ba rendimentu publisidade husi governu. Ida ne’e tau media iha situasaun a’at nia laran, governu bele intervene ka hapara publisidade iha tempu saida de’it. Bainhira autoridade sira lakontente ho kobertura balun, sira hapara publisidade nu’udar punisaun. Defaktu, se jornalista ida hakerek notisia kritiku ida kona-bá ministru ida, sei hapara kedas sira nia kliente ba jornal ne’e rasik. Situasaun ne’e kontinua fó influênsia ba autoridade sira kona-bá kobertura notisia sira, koloka jornalista iha pozisaun deskonfortável iha nia servisu fatin: tantu iha reportazen kritiku no impaktu ekonômiku tuir mai. Além husi impaktu klaru ba independênsia media, rezultadu final mak media ne’ebé hetan presaun hodi konsentra de’it ba notisia “seguru” ne’ebé la provoka ka la prejudika reseita husi publisidade. 

Jornal INDEPENDENTE hetan ona lista metan (blaclisted) hosi Dionísio da Costa Babo Soares, atual Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) hafoin públika notisia ida kona-bá suspeita nia iha oan ida la liu husi kazamentu. Iha tempu ne’eba, nia seidauk sai ministru ida, maibé okupa kargu ida iha governu. Kazu ne’e ikus mai lori ba Tribunal no bainhira nia sai nu’udar MNEK nia hapara kedas alokasaun publisidade ba jornal ne’e. Embora espera jornalista sira hala’o sira nia servisu bazeia ba standar profisional ne’ebé a’as, ho ida ne’e sira tenke selu ho saláriu ne’ebé justu. 

Maske nune’e, organizasaun media sira iha Timor-Leste kontinua selu saláriu ki’ik tebes ba jornalista lubuk ida atu hetan rendimentu ne’ebé justu no bele hakonu sira nia nesesidade uma laran lorloron. Ida ne’e kauza jornalista sira obriga atu hala’o servisu seluk hafoin sai husi oras servisu normal hodi aumenta sira nia rendimentu. Ida ne’e mós fó impaktu ba sira nia profisionalizmu no sira nia independênsia, bainhira jornalista sira monu ba fonte ne’ebé iha tendensia fó osan barak hodi servi sira. Saláriu ki’ik, benefisiu, bonus no hakat sira ba moris di’ak ne’ebé justu kontinua habit metin no estraga tiha jornalizmu di’ak iha Timor-Leste.

Iha governu nia laran, ministru sira mós iha ofisial media (media officer) ne’ebé hakerek de’it notisia positivu sira kona-bá atividade no politika governu nian, no públika notisia sira ne’e iha plataforma media sosial oioin. Ofisial media sira ne’e mós hala’o kna’ar ida hodi halo atake ba media kritiku sira, hanaran sira “la kompetente” ka “na’ok ten” no prega lia-fuan “falsu” ba notisia sira, no koko atu harahun media nia reputasaun. Maibé, ofisial media hirak ne’e mós nu’udar autoridade ne’ebé jornalista mak tenke buka sira bainhira hakarak halo intervista ho ministru ida. Sira ne’e mós bele blokeia asesu ba ministru ho lala’ok oioin, no regularmente ataka media bainhira públika notisia ruma laiha komentariu ofisial. Asaun sira ne’e kontinua fó presaun psikolojia ba jornalista ne’ebé tetu atu hakerek notisia kritiku, nune’e ikus mai hamosu auto-sensura (self-censorship). 

VIOLENSIA NO AMEASA

Número atake violentu ba jornalista sira iha Timor-Leste menus tebes kompara ho nasaun sira seluk iha rejiaun Sudeste Aziatiku. Tuir peskiza IFJ – SEAJU, respondent hamutuk por sentu 61 katak sira nia empregador la fornese medida seguransa hodi proteze a’an. Respondente barak liu katak lideransa nu’udar xave atu hasa’e seguransa ba jornalista sira iha Timor-Leste. Klaru katak, kazu krime balun ne’ebé akontese tiha ona presija rezolve hodi evita númeru aumenta. 

Tuir dadus hosi Konsellu Imprensa, hosi tinan 2016 to’o 2019, rejista ona kazu violensia rua hasoru jornalista. Iha kazu ameasa ka diskrimasaun ha’at ne’ebé halo husi Estadu no funsionariu governu. Iha kazu ida, ofisial media ida haruka mensajen ba jornalista ida no públikamente hakerek iha Facebook: “Ema ne’e halo defamasaun ba ita nia ministru. Depois mak o sei hare nia konsekuensia. O sei hasoru justisa.”

Traballador media barak mak halo autosensura hodi hasoru intimidasaun hanesan ne’e. Hanesan, jornalista ne’ebé haruka husi sira nia editor hodi buka notisia dalaruma koidadu tebes no fila de’it hodi dehan sira lakonsege hasoru fonte sira. Iha kestaun seguransa, por sentu 60 husi peskiza IFJ-SEAJU klasifika ameasa ba individual ho ameasa iha servisu fatin nu’udar problema prinsipal.

To’o ohin loron, laiha ofisial Estadu ka individu seluk mak prosesa ba iha Tribunal tanba viola lei ne’ebé eziste hodi proteje media. Ida ne’e hamosu dúvida kona-bá kompromisiu governu nian ba liberdade media loloos iha Timor-Leste, no liu-liu ba Sekretadu Estadu Komunikasaun Sosial (SEKOMS) ne’ebé responsavel ba proteze jornalista sira. Durante vizita ofisial ida ba iha Indonézia iha fulan Marsu 2019, Konsellu Imprensa Timor-Leste asina akordu balun ho organizasaun lokal balun hodi promove liberdade imprensa iha Timor-Leste no Indonézia. Asaun ida ne’ee akontese iha momentu númeru reklamasaun, inklui reklasaun kona-bá violasaun kódigu étika no ameasa ba jornalista sira hare katak sei aumenta iha tinan 2020.

KRIMINALIZA DIFAMASAUN

Orden ezekutiva ida hosi UNTAET iha tinan 2002 deskriminaliza difamasaun. Kontroversialmente, versaun dahuluk husi kódigu penal, ne’ebé ratifika husi Parlamentu iha tinan 2005, inklui difmasaun nu’udar krime, bazeia ba kódigu penal Indonézia no Portugal. Tuir kedas protesta ida husi grupu sosiedade sivil, ONG, no komunidade internasional, ikus mai Prezidente Repúblika Kay Rala Xanana Gusmão, husu ba Parlamentu hodi hasai tiha proposta ne’e. Durante governu konstitusional ba daha’at, iha tentativa foun husi Ministru Justisa, ne’ebé elabora hela kódigu penal foun (iha tempu ne’eba Timor-Leste sei uja hela kódigu penal Indonézia) hodi hatama difamasaun nu’udar krime ida. Maske nune’e, artigu ne’e depois hasai tiha. Tentativa ne’e hare nu’udar ameasa ida atu hatauk jornalista bainhira hakerek notisia investigative kona-bá kolusaun, nepotizmu, no korupsaun iha sirklu ofisial sira iha Timor-Leste.

Iha loron 12 Dezembru 2018, Prokuradoria Jeral Repúblika uza dispozisaun ne’e ba difmasaun kriminal, maske regulamentu UNTAET hatete klaru katak lei difamasaun ne’e la’ós nu’udar krime ida aplika iha nasaun ne’e. Orden ne’ e halo relasaun ho notisia ida públika iha Tempo Semanal kona-bá fornesimentu uniforme ba guarda prizional sira. Ida ne’e hamosu protesta no petisaun husi sosiedade sivil, movimentu solidaridade internasional no jornalista sira. Tuir fali iha tinan 2009, bainhira kódigu penal Timor-Leste aprovadu, laiha Artigu ida mak ko’alia kona-bá krime difamasaun. Kazu kontra Tempo Semanal ikus mai hasai tiha fali. Depois tinan 10, iha movimentu foun hodi hatama difamasaun ba kódigu penal liu husi deklarasaun Ministru Justisa Manuel Carceres iha fulan Maiu 2019 katak governu iha intensaun atu halo emenda ba lei ne’e. Autor Estadu sira kuaje maioria aseita idea ne’e ho Prezidente, Prezidente Parlamentu inklui partai opoziasaun ne’ebé katak mós apoiu ba proposta ne’e. Presija nota katak tuir Lei Media, iha dalan atu hato’o pedidu retifikasaun media no ezije responsabilidade sivil ba material difamasaun, maibé dalan ne’e ladun uja. Grupu sosiedade sivil hatete katak se Timor-Leste kontinua ho introdusaun difamasaun kriminal, ida ne’e nu’udar traisaun boot ida ba kompromisiu konstitusional ba demokrasia. 

“Bainhira auttoriedade sira la kontene ho kobertura balun, sira sei la fó publisidade nu’udar punisaun”. Nia konsekuensia sira boot tebes, la’ós de’it ho impaktu negativu ba jornalista sira no tauk ne’ebé belit metin hela bainhira halo hela notisia kritiku sira. Rezultadu ikus bele dehan media hado’ok a’an husi reportazen investigativu tanba konsekuensia todan. Embora kódigu penal atual la kriminaliza difamasaun, dispozisaun antigu kódigu penal Portugal nian, Artigu 285 ba “denunsia kalonioza” temin husi defensor liberdade imprensa nu’udar fantasma lei kolonia Portugues ne’ebé bele hatama jornalista ida ba prijaun durante tinan tolu. Rajaun husi Artigu ne’e mak atu evita ema ne’ebé uja sala sistema justisa nu’udar instrumentu vingansa ba ema seluk. Maibé, iha tinan 2016 Ministériu Públiku simu keixa husi Primeiru Ministru, Rui Maria de Araújo relasiona ho notisia ida ne’ebé hakerek husi jornalista Timor Post, Raimundos Oki. 

Prokuradora Lidia Soares uja Artigu 285 hodi investiga no prosesa jornalista Raimundos Oki ho nia diretor Lourencio Vicente Martins. Hafoin prosesu naruk no kampaña ida husi Timor oan sira no media internasional, inklui Federasaun Internasional ba Jornalista, Tribunal absolve tiha kazu ne’e husi akuzasaun hotu-hotu. Maibé, kazu ne’e kestiona utilizasaun kódigu penal nu’udar kilat boot ida kontra jornalista sira.

Tuir JU,S Jurídico Social, ne’ebé fornese asistensia legal hodi hametin direitu umanu iha Timor-Leste, dispozisaun legal ne’e uja sala tiha husi autoridade sira iha Timor-Leste no iha potensia impaktu seriu ba direitu ba liberdade no espresaun. Embora krime ne’e uja bainhira iha evidensia klaru kona-bá akuzasaun falsu, iha potensia atu uja ba individu no atu silensiu media nu’udar alternativa lei difamasaun. Iha nasaun foun ne’ebé iha koñesementu itoan de’it kona-bá komplesidade kuadru jurídiku no iha ne’ebé iha opsaun atu dezafia legal sira mós limitadu, jornalista sira iha Timor-Leste presija haforsa sira ho informasaun, suporta, no treinamentu adekuadu hodi proteze sira nia a’an no salva guarda liberdade imprensa. 

Relatóriu TLPU tinan 2019 ba Southeast Asia Journalista Union (SEAJU)

Tradus husi Vise-prezidente TLPU ba assuntu interna, Raimundos Oki.

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor


Online Counter