Avansa to’o 2030 - Opsaun no Oportunidade ba Timor-Leste

Iha tinan 2015, governu sira husi nasaun hotu-hotu, sosiedade sivíl no umanidade tomak foti esforsu boot ida hodi adopta Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS) - ambisiozu, haree ba oin, no atu hetan liuhusi parseria no konsensu - ho objetivu atu hasai ema husi kiak, hamenus dezigualdade, no rezolve kestaun sira seluk ne'ebé limita ita-nia potensialidade; atu proteje ita-nia planeta, ita-nia uma, husi mudansa klimátika no dezastre sira ne'ebé kauza husi ema; atu hetan prosperidade ba ema hotu-hotu, hamenus dezigualdade, hamenus modelu konsumu, promove igualdade no justisa, atu nune'e ema hotu-hotu, maske iha sira-nia sirkunstánsia, Bele moris no moris-di'ak; promove ko-ezisténsia pasifika no mundu ida-ne'ebé la iha konflitu; no buat hotu-hotu ne'ebé sei realiza liuhusi parseria - hanesan, respeitu, la iha diferensa bazeia ba nasaun ida-ne'ebé boot, ho ema hotu-hotu iha lian no partisipasaun iha futuru.

Semana ida-ne'e iha Nova Iorke, hahú husi 16 Setembru 2023, mundu ne'e halibur fali hodi marka pontu balun husi ODS sira no diskute dalan sira atu aselera implementasaun ODS sira-ne'e. No ho konkluzaun ne'ebé triste teb-tebes katak ita la'o sai husi dalan atu atinje ODS sira. Iha mundu tomak, iha pandemia COVID, ne'ebé taka mundu, estraga ekonomia no hatudu ita-nia interligasaun; funu foun sira ne'ebé sa'e maka'as; susar ba multilaterizmu no konsensu atu rezolve krize sira ne'ebé urjente liu iha mundu; ameasa emerjente sira husi governu sira ne'ebé eleitu demokrátiku; falta konfiansa ba governu sira ne'ebé eleitu; intoleránsia ne'ebé aumenta maka'as; todan ba tusan boot; dezempregu no inkapasidade atu absorve foin-sa'e sira ba ekonomia. Ita haree hela problema ida-ne'ebé boot kona-ba direitus umanus ne'ebé ita hotu hanoin rezolve ona; diseminasaun notísia falsu no informasaun ne'ebé la loos liu husi média sosiál sira, ho ideolojia perigozu sira sai hanesan "faktu"; Tragédia sira ne'ebé hamosu mudansa klimátika ne'ebé la iha rohan no klaru katak la iha satisfasaun ho asuntu globál no dezigualdade sira ne'ebé aumenta - iha nasaun sira-nia laran, entre nasaun sira no ema sira-nia laran. Tuir mai iha númeru ne'ebé boot katak sei lori tinan 500 tan atu alkansa igualdade jéneru no haree duni feto no labarik-feto sira hanesan ema ho direitu hanesan.

Maski la iha tempu ne'ebé di'ak liu atu moris - teknolojia aprezenta ona oportunidade no transformasaun ne'ebé hakfodak hodi inventa, inovasaun, ligasaun, ne'ebé la eziste de'it iha tinan 50 liubá; iha labarik barak liu ba eskola kompara ho tempu ne’ebé deit iha istória; demokrasia barak liu; muda norma sosiál ne'ebé la'o ba oin no bazeia ba direitu. Ita haree ona aumentu iha Artifisiál Intelijénsia no oportunidade sira ne'ebé aprezenta ona, konsensu globál ne'ebé boot tebes no hakarak loloos atu salva ita-nia planeta; oportunidade foun sira ba kreximentu ekonómiku ne'ebé di'ak no sustentavel no emerjénsia husi bloku podér foun sira iha Global Sul, ko'alia no dezafia ba injustisa istórika sira, enkuantu ezije fatin ne'ebé justu liu - iha negosiasaun finanseira sira, inklui reestruturasaun instituisaun finansiamentu globál sira, iha komérsiu no justisa klimátika. Sira ne'ebé sempre iha direitu marjinál - feto, LGBQTI+, ema ho defisiénsia, joven - hotu-hotu luta hasoru violénsia no diskriminasaun.

Hanesan Exelensia, Prezidente Repúblika, Jose Ramos-Horta, envolve hela iha konversasaun globál no pozisaun lideransa Timor-Leste nian iha Nova Iorke ba Simeira ODS nian, ne'e mak tempu di'ak atu reflete kona-ba oportunidade sira ba tinan 7 oin mai. Ha'u-nia fiar dezde ha'u to'o iha Timor-Leste fulan 9 liubá, no hafoin dekade rua hetan independénsia no dedikasaun atu harii fali nasaun ida-ne'ebé destruída, mak Timor-Leste hanesan nasaun ida-ne'ebé iha oportunidade atu avansa no atinje kreximentu dezenvolvimentu ba ajenda 2030 nian. Timor-Leste, maske iha istória ida-ne'ebé difisil, pasífiku no estavel, ho lideransa ida-ne'ebé konfia, ne'ebé hili husi eleisaun regulár no la-kontroversiál ida ho eleisaun parlamentár ikus ne'ebé hetan susesu iha nasaun ne'e no estabelesimentu governu konstitusionál IX ne'ebé lidera husi S.E., Primeiru-Ministru Xanana Gusmão. Timor-Leste kontinua hatudu respeitu ba direitus umanus, iha instituisaun sira ne'ebé forte, inklui governasaun, nia pozisaun no influénsia iha asuntu internasionál maske ho nia dimensaun, membru ida-ne'ebé iha valór no adere ba padraun internasionál liu husi membru Nasoins Unidas, CPLP, fundador/membru g7+, relasaun bilaterál forte ho nasaun sira iha mundu tomak, no nia estatutu observador atuál ASEAN nian. Nia iha rekursu sira hosi Fundu Petróleu ne'ebé jere didi'ak, atu koko solusaun inovativu sira ba dezenvolvimentu.

Timor-Leste mós sai hanesan nasaun primeiru entre nasaun sira seluk ne'ebé kompromete ona ba Ajenda Dezenvolvimentu Sustentavel tinan 2030 no hahú kedas, nasaun ne'e halo ona revizaun nasionál voluntáriu rua (VNR), ne'ebé foin lalais ne'e aprezenta ona iha Forum Politiku Nivel Aas (HLPF) iha fulan Jullu tinan ida-ne'e.

Maibé, iha kestaun boot sira ne'ebé presiza rezolve. Enkuantu fokus ne'ebé loos mak kona-ba saida mak asuntu sira-ne'e - taxa kreximentu ne'ebé aas ba kapitál umanu husi tinan 2002 to'o 2022; 70% dependénsia ba importasaun ai-han, 40% dezempregu, 48.3% pobreza multidimensional ne'ebé agrava inseguransa ai-han no taxa malnutrisaun ne'ebé aas, 47% husi labarik sira ne'ebé seidauk to'o tinan 5 sofre stunting, rezultadu edukasaun ne'ebé fraku, dezafiu ba infraestrutura no konetividade, seidauk iha fokus sufisiente ba “oinsá” - sistema revizaun kona-ba oinsá dezafiu hotu-hotu nia interasaun, liu husi aproximasaun integradu no koordenadu. Ida ne'e atu orienta oinsá rekursu sira implementa la'ós de'it atu alkansa efisiénsia no efikásia, maibé atu eskala intervensaun sira liuhusi solusaun sira ne'ebé sei rezulta rezultadu eskala, nesesáriu atu alkansa ODS sira. Dezafiu la'ós atu identifika problema sira, maibé atu identifika sistema saida mak presiza troka no oinsá atu intervén ho diferente.

Iha dalan balun ne'ebé Timor-Leste bele avansa no halo iha tinan 7 oin mai.

Primeiru, estabelese objetivu dezenvolvimentu, inklui apoiu husi asisténsia dezenvolvimentu, tenke koordena maka'as iha lideransa governu nian okos. Aprosimasaun ida-ne'ebé integradu husi parseiru governu/dezenvolvimentu sira hotu ne'ebé koordena ona ba planeamentu, prioritiza, identifika populasaun no munisípiu sira ne'ebé presiza liu, orientasaun finansiamentu no eskala tenke sai nu'udar prioridade absoluta.

Porezemplu, planeamentu no intervensaun sira kona-ba uma rurál sira labele hala'o sein análize integradu kona-ba oinsá atu fornese uma rurál sira mós bele uza atu alkansa asesu ba bee, saneamentu, asesu ba kuidadu saúde no edukasaun, uza dadus no evidénsia ne'ebé forte kona-ba saida mak funsiona, inklui atrai tipu investimentu no teknolojia oin-oin hodi alkansa meta sira. Esforsu atu hamenus mortalidade labarik no inan nian, inklui hamenus malnutrisaun no stunting, tenke iha pelumenus empoderamentu feto nian.

Porezemplu, iha estimativa katak feto isin-rua hamutuk 40,000 kada tinan iha Timor-Leste, no ho koordenasaun, planeamentu no alokasaun ne'ebé loos ho valór USD28M kada tinan, feto hamutuk 28,000 ne'ebé reprezenta 70% sei simu kuidadu ante-natal, ema na'in 32,000 ne'ebé reprezenta 80% sei hetan atende husi asistente partu ne'ebé iha kualifikasaun, ema na'in 36,000 ne'ebé reprezenta 90% sei simu kuidadu pos-natal no asesu ba servisu planeamentu familiár ne'ebé sei lori ba alkansa objetivu sira husi ODS kona-ba mortalidade inan nian hamutuk 70/100,000 mortalidade inan iha 2030 no se feto sira simu planeamentu familiár hodi loke espasu ba oan, sei hamenus stunting 50%.

Planeamentu dezenvolvimentu ida-ne'ebé koordena sei rekere konsisténsia, espesializasaun téknika adisionál ne'ebé ajénsia ONU sira lori ba meza no tenke halo ho instituisaun governu relevante hotu-hotu, parseiru dezenvolvimentu bilaterál no ajénsia ONU - atu hala'o planeamentu konjuntu, identifika responsabilidade sira bazeia ba vantajen komparativu, identifika fonte finansiamentu, oinsá atu atrai finansiamentu adisionál, konkorda hamutuk kona-ba saida mak atu halo, oinsá atu halo monitorizasaun no importante liu, saida mak sei atinje eskala.

Segundu, oportunidade ba finansiamentu ba dezenvolvimentu labele depende de'it ba finansiamentu públiku. Tenke identifika fonte finansiamentu seluk ba objetivu dezenvolvimentu nian iha maneira koerente, estratéjiku no kona alvu. Enkuantu orsamentu governu nian ba tinan 5 oin mai identifika ona prioridade no orsamentu sira, ida-ne'e mesak de'it labele finansia realizasaun ODS sira-nian. Sei iha nafatin nesesidade atu halo kustu finansiamentu hodi alkansa ODS sira iha períodu tinan 7 nia laran no finansiamentu adisionál saida mak bele hetan asesu. Ida ne'e sei la'ós de'it fo rezultadu lalais no kresimentu ekonómiku maibé sei garante estabilidade ba Fundu Petroliferu. ONU iha istoriku iha konvoka konversasaun kona-ba finansiamentu inovativu, inklui kona-ba finansiamentu bazeia ba rezultadu, iha ne'ebé investidór sira selu fali governu ba rezultadu espesífiku sira kona-ba edukasaun no alvu saúde nian. Diálogu hirak-ne'e atu halibur parseiru tradisionál no investidór privadu sira, instituisaun finansiamentu multilaterál sira kona-ba identifika fatin ne'ebé mak iha sentidu atu investe iha Timor-Leste, la'ós de'it atu kria empregu maibé atu kria emprezariedade lokál (franchising, cadeia de valór, asesu ba teknolojia, rekursu, abilidade, dijitalizasaun) ne'ebé sei responde ba dezafiu sosiál sira. Konversasaun sira-ne'e mós sei identifika dalan konkretu ba investimentu no finansiamentu, ho objetivu klaru no vontade polítika ne'ebé forte, atu hasai bloku sira-ne'e. Porezemplu, PNUD dezenvolve ona mapa investidór ODS ba nasaun sira iha Azia (Malazia, Tailandia, Sri Lanka, etc.), ajuda governu sira-ne'e atu identifika oportunidade ba investimentu privadu sira atu alkansa ODS no identifika investidór privadu/sosial potensiál sira, enkuantu suporta governu sira atu kria ambiente ida-ne'ebé bele fasilita.

Terseiru, tenke iha esforsu konsultadu ida no rekursu inisial sira ba dijitalizasaun no abilidade sira ne'ebé liga ho kriasaun empregu. Planu kona-ba kriasaun empregu ba foin-sa'e sira tenke foka liu ba kriasaun empregu dijitál sira. Planu ne'e tenke dezeña bazeia ba enkuadramentu adaptativu ida atu identifika abilidade téknika no dijitál ne'ebé presiza no númeru ema ne'ebé disponivel ba abilidade hirak-ne'e, atu aselera kapasitasaun ekonómika, rekoñese dezafiu kontinu sira iha sistema no infraestrutura sira, dezenvolve enkuadramentu formasaun tékniku no dijitál ida, hahú husi inisiu, identifika iha ne'ebé mak abilidade hirak-ne'e sei implementa no sustenta no sistema monitorizasaun ida-ne'ebé forte ne'ebé deliberadu - mak planu ne'e bele lao?

Ba dala haat, protesaun ba direitus umanus no dezigualdade sira ne'ebé iha ligasaun tenke sai sentrál ba foti desizaun kona-ba dezenvolvimentu. Asesu ba servisu ho kualidade no abilidade atu iha abilidade no instrumentu atu hadi'a kondisaun moris, liuliu ba ema ne'ebé vulneravel liu, nu'udar direitu fundamentál ne'ebé sidadaun sira tenke iha kbiit atu ezije, no governu nu'udar ema ne'ebé kaer devér, tenke fornese hanesan baze atu alkansa objetivu dezenvolvimentu no kria pás sustentavel ho maneira inkluzivu no la-diskriminatoriu.

Ikusliu, buat hotu iha leten labele akontese sein reforma governasaun - setór públiku ida-ne'ebé ativu, kapasitadu no adekuadu ho kapasidade atu orienta desizaun polítika sira, maibé konsistente no apolitiku nafatin. Sistema jestaun finanseira públiku ida-ne'ebé halo monitorizasaun ba despeza governu nian ne'ebé hale'u alkansa meta sira no la'ós de'it despeza no prestasaun servisu sira no permite foti desizaun lalais iha nivel foti desizaun ne'ebé aas liu, suporta mudansa lalais iha aprosimasaun sira bainhira presiza no hamenus duplikasaun la'ós de'it atividade sira maibé iha funsaun no instituisaun sira.

Ha'u hakarak atu ramata ho subliña dalan balun ne'ebé ONU no ninia ajénsia espesializada sira bele kontinua fó apoiu ba governu no povu Timor-Leste hodi alkansa ODS sira. ONU nia vantajen komparativu mak iha nia baze koñesimentu ne'ebé luan husi Timor-Leste no globalmente, atu fornese konsellu polítika imparsiál no neutral, inklui uza bid data (hanesan sensus). Ajénsia ONU nian, iha koordenasaun husi Koordenador Rezidente ida-ne'ebé iha kapasidade, bele fó apoiu ba governu hodi fasilita finansiamentu adisionál, inklui liuhusi investimentu sosiál sira, atu konvoka fasilita parseria rejionál no globál sira, eskala projetu pilotu sira- kona-ba saúde, nutrisaun, transformasaun sistema ai-han, hapara stuntung labarik sira no mortalidade inan no iha fornesimentu abilidade sira kona-ba kriasaun empregu. ONU nia papél normativu no apoiu ba governu nu'udar xave atu asegura katak governu kontinua kumpre nia responsabilidade direitus umanus, promove igualdade jéneru no empoderamentu feto sira-nian, no mós halo relatóriu kona-ba konvensaun ONU nian ne'ebé Timor-Leste asina - hotu-hotu importante atu fasilita realizasaun Programa Governu IX nian ne'ebé lori ba ODS.


Online Counter