MNEK ladun konsidera media TL ba informasaun ASEAN

DILI (TOP) — Prezidente Konsellu Impresa (KI), Virgílio da Silva Guterres hateten governu liu-hosi Ministériu Negosiu Estranjéiru no Kooperasaun (MNEK) ladun konsidera media sira iha Timor Leste hodi fahe informasaun kona-ba assuntu Associations of southeast Asian nations (ASEAN).

Tuir Virgílio katak, papel media importante tebes liu-liu maka oinsa halo esforsu ema hotu no nasaun ninian hodi informa ba públiku no komunidade sira kona-ba saida maka governu Timor Leste ninia esforsu lori nasaun ne’e sai parte ba ASEAN.

Prezidente Konsellu Imprensa Timor-Leste, Virgílio Guterres dada-lia ho jornalista The Oe-Kusi Post iha edifisiu MNEK, Praia dos Coqueiros, Dili, Tersa 09 Novembru 2021. Foto TOP/Marcelino Bata.

“Dezafiu seluk tan mós tanba korelasaun tantu Ministériu liu-liu seksaun sira ka diresaun sira ne’ebé maka responsavel esforsu sira atu tama ASEAN ne’e la dun fahe informasaun ba media sira iha Timor Leste,” hateten Virgílio da Silva Guterres ba jornalsita sira iha Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Dili, Tersa 09 Novembru 2021.

Nia esplika, se media la halo ema la hatene to’o ikus mai ema dehan tama ASEAN ne’e asuntu MNEK no governu ninian. Papel media maka lori politika nasionál ne’e ba  interese públiku ninian.

“Se atu tama ba ASEAN mós ne’e la’os Ministra Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun nia hakarak maibé tanba vontade nasionál nian, media nia partisipasaun importante teb-tebes iha prosesu ida ne’e,” nia afirma.

Nia hatutan, dezafiu primeiru kondisaun media rasik hanesan radiu no televizaun hotu infra-estrutura rekursus umanu mininu tebes, governu relevante la fahe informasaun ba media nain sira iha Timor Leste.

“Media ladun hetan informasaun ka komunikasaun la dun fahe ba media liu husi komunikadu da imprensa, konferensia ba imprensa informa dehan esforsu to’o iha ne’e ona. Media ninia kondisaun rasik, ida governu mós la fahe informasaun ne’ebé ba media, ikus mai laiha diskusaun públika iha media”.

Nia dehan, bainhira Estadu esforsa atu sai membru politika Estadu ninian organizasaun Konsellu Imprensa mós buka dalan oinsa maka hamosu rede iha rejiaun.

“Agora espesifikamente media apoia governu ninia esforsu maka Konsellu Imprensa hanoin atu loke espasu liu-liu enkontru editoriais, xefe redasaun, jornalista sira hakarak konvida parte responsavel husi MNEK ninia atu fahe informasaun sira ba iha jornalita no mós fó formasaun ba media sira hodi responde ba problema ASEAN ba iha sira nia planu kobertura internasional,” nia dehan.

Diretora Nasionál asuntu ASEAN, Milena Rangél. Foto Media MNEK.

Iha fatin hanesan Diretora Nasionál asuntu ASEAN, Milena Rangél hateten, eventu ne’e halo husi Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun atu kontinua nafatin koopera ho media sira liu-liu ba Timor Leste ninia prosesu adesaun ba ASEAN.

“Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun mos hare papel importansia ba media ninian atu divulga informasaun ba prosesu adejaun ba ASEAN. Tanba ne’e maka konvida reprezentante kuaze media sira iha Timor laran tomak konsege mai partisipa hodi esplika ba ami nia maluk media sira,” nia hateten.

“Iha futuru bele kontinua koopera nafatin ho media sira atu fahe informasaun komunidade sira hodi nune’e sira bele kompriende ba prosesu Timor-Leste atu adere ba ASEAN,” nia promete.

Antes ne’e, iha tinan 2019 Timor – Leste mak lidera enkontru boot ida kona – bá Fórum Rejional Assosiasaun Nasões Sudeste Asiátiku (ASEAN). Iha enkontru ne’e, nasaun membru ASEAN sira ne’ebé partisipa iha eventu ne’e maioria lian ida de’it hodi haforsa liutan Diplomasia Preventiva atu evita no trava eskalaun konflitu labele nakfilak ba violénsia.

Ofisialmente, Timor – Leste seidauk sai nu’udar nasaun membru ASEAN, maibé bele tuir ona enkontru ofisial balun.

Hafoin funu malirin, hamosu inserteza ba situasaun seguransa iha rejiaun Asia Pasifiku. Dada sai (retira) forsa armada Estadu Unidus Amerika hosi rejiaun ne’e no konflitu rejional ne’ebé mosu kontinua fó ameasa ba estabilidade rejional. Kestaun ne’e sai preokupasaun boot ba nasaun membru ASEAN sira. ASEAN konsidera kestaun ne’e liuhosi forma forum rejional ida ne’ebé koñesidu ho naran ASEAN Regional Forum (ARF).

ARF hamrik iha loron 25 Jullu 1994 iha Bangkok. ASEAN durante ne’e serbisu hamutuk iha assuntu ekonómia, sosial no kultura, no aumenta tan servisu hamutuk iha área seguransa. ARF nu’udar fórum ida atu diskuti no debate kestaun seguransa iha Asia Pasifiku ne’ebé la’ós involve de’it ASEAN, maibé involve mós nasaun sira seluk hanesan Estadu Unidus Amerika, Japaun, Xina, Korea, Taiwan, Australia, Kanada no nasaun seluk tan.

ARF iha kanal rua atu rezolve no solusiona konflitu mak hanesan First Track no Second Track. First Track nu’udar enkontru ofisial entre autoridade sira iha sesaun ARF, no Second Track involve akademista sira no instituisaun relevante sira hanesan ASEAN-Institutes of Strategic and International Studies (ASEAN – ISIS). Instituisaun akademika ne’e hala’o seminariu diskusaun ho tema ne’ebé relevante ho objetivu ARF nian. Tarjetu prinsipal ARF ne’e mak atu rezolve konflitu liuhosi diplomasia preventiva. Fórum ne’e atu konsulta no dialogu entre partisipante sira, ho esperansa ida hamosu konsensu, fiar malu no halakon deskonfiansa.

Ida ne’ebé interese liu iha fórum ne’e mak utilizasaun ‘Asia Way’ atu rezolve konflitu oioin iha rejiaun.

Historia ASEAN

Association of Southeast Asia Nation (ASEAN) ka Asosiasaun ba Nasaun Sudeste Aziátiku nian moris iha tinan 1967 liu husi xamada ida maka naran "Deklarasaun Bankoke" (Bangkok Declaration), ne’ebe asina iha loron 8 fulan Agostu tinan ida neba liu husi paíz fundador na'in lima maka hanesan (FilipinasIndonéziaMaláziaSingapura noTailândia).

Mosu tiha hafoin luta ba poder iha Indonézia (1965-1966) no iha plena faze ba intensifikasaun funu Vietname nian, ASEAN mosu tan hanesan aliansa polítika ida ba "Komunizmu" (liu husi konstituisaun ida "kordaun sanitáriu" haleu Vietname tomak) duké hanesan asosiasaun ida ho pretensaun ekonómika. Maibé, Deklarasaun ne'e la husik atu subliña katak husi nia objetivu prinsipál ida hakarak hamoris lalais nia ekonomia rai ne’eba nian liu husi kooperasaun ho paíz sira seluk.

Historia Timor – Leste atu Tama ba ASEAN

Iha 2002, Timor-Leste sai observador ba Asosiasaun ba Nasaun Asia Sudeste ka Association South East Asia Nations (ASEAN). Agora Governu Timor-Leste servisu atu sai membru ASEAN. ASEAN nia membru tuan liu mak Indonesia, Singapura, Brunei Darussalam, Filipina, Thailandia no Malazia. Membru foun sira maka Kamboja, Laos, Burma/Myanmar no Viet Nam. ASEAN inklui akordus no kooperasaun ne’ebé foka ba parte tolu: sosio-kultural, seguransa, no ekonomikú. Durante Timor-Leste nia funu ho Indonesia, ASEAN suporta Indonesia nia okupasaun iha Timor-Leste. Atu sai membru ASEAN Timor-Leste tenke tuir ASEAN nia akordus neoliberal sira kona-ba merkadu livre. Akordu sira ne’e entre membru ASEAN no mos India, Xina, Korea do Sul, Japaun, Australia no Nova Zealandia.

To’o agora Governu Timor-Leste seidauk iha vizaun ne’ebé realistiku kona-ba ekonomia sustentavel ne’ebe nia bele realiza no oinsa realiza ida ne’e. Sein vizaun no politika ne’e, ita seidauk bele hatene oinsa ASEAN bele haforsa ka estraga ita nia planu ba ekonomia lokál.

Desde tempu UNTAET doador-sira no agensia internasional fó presaun maka’as ba Timor-Leste atu tuir politika neoliberal. Banku Mundial hateten katak Timor-Leste nia merkadu “liberal liu” iha mundu. Politika sira ne’e kontribui ba importasaun ne’ebé boot no dependensia makaas ba osan mina-rai tanba rendimentu husi taxa kiik liu.

Timor-Leste halo preparasaun hotu-hotu hodi tama ba ASEAN

Antes ne’e eis Vise-Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Roberto Sarmento de Oliveira Soares, katak husi kedas Timor-Leste ukun-rasik an prioridade hosi ukun na’in sira nasaun nian maka “objetivu estratéjiku adezaun nian ba ASEAN”. Nia adezaun sei reforsa integrasaun rejionál no iha impaktu polítiku, ekonómiku no sosiál pozitivu sira ba Timor-Leste no ba nasaun membru sira seluk grupu ne’e nian.

Pedidu adezaun nian haruka ona iha tinan 2011 no ba Vise-Ministru, “hanesan kestaun tempu nian de’it to’o Timor-Leste ba hamutuk ho ninia feton no naan sira iha família ASEAN nian”. Tuir jeorafia Timor-Leste situa iha Sudeste Aziátiku, ne’ebé rekoñese nu’udar Estadu ida ne’ebé soberanu husi nasaun membru hotu organizasaun ne’e nian, dispostu atu respeita Karta ASEAN nian no prontu atu kumpre obrigasaun kona-ba adezaun nian, Timor-Leste prenxe kritéria ne’ebé hatuur tiha ona. Admisaun ne’e hetan desizaun liuhusi konsensu iha Simeira, liuhusi rekomendasaun Konsellu Koordenasaun Asosiasaun ne’ebá nian.

Hahú kedas iha tinan 2011, faze preparasaun nian balun inklui tiha ona programa sira nivel nasionál ba sensibilizasaun instituisaun sira nian no sosiedade sivíl kona-ba matéria ne’e, harii Pontu Fokál sira no Sekretaria Estadu ba Asuntu sira ASEAN nian, reforsa kompeténsia liuhusi formasaun no diálogu, partisipasaun iha Forum Rejionál no iha sorumutuk rejionál no globál sira seluk, harii no reforsa embaixada sira Timor-Leste nian iha nasaun hotu-hotu organizasaun nian.

Iha Governu nia laran, introdusaun no aplikasaun kona-ba “Modelu sira ASEAN nian” (“ASEAN Blueprints”) iha dezenvolvimentu polítika nasionál nian garante hela katak, polítika foun sira no kuadru regulamentár sira integra tiha ona ho modelu sira husi organizasaun nian.

Marcelino Bata
Author: Marcelino BataWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Jornalista
Jornalista TOP. Bandu atu simu envelope ka sasan ruma husi fonte informasaun sira.

Online Counter