Opozisaun: Governasaun PM Taur inkonstitusional

DILI (TOP) – Bankada opozisaun CNRT iha Parlamentu Nasionál (PN) considera governasaun Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak ne’e inkonstitusional no laiha lejitimidade atu apresenta Orsamentu Jeral Estadu ba tinan fiscal 2020 nian.

Deklarasaun politika bankada CNRT ne’ebé lee husi Vise Xefe Bankada CNRT, deputadu Patrocínio dos Reis Fernandes katak, tuir enkuadramentu legal katak ezisténsia VIII Governu ne’ebé moris husi Violasaun Konstituisaun RDTL, iha ninia artigu 106, artigu 112, artigu 86 (f) no artigu 99, la-iha lejitimidade konstitusional atu aprezenta fali Proposta Orsamentu Jeral Estadu 2020, ka kualker Orsamentu Jeral Estadu ba Parlamentu Nasionál.

“Tuir aplikasaun loloos ba Konstituisaun RDTL, tuir Artigu 86 alínea f, Parlamentu Nasional rasik mós tenke hetan ona DISOLUSAUN, a partir husi loron 18 Marsu 2020, tuir Prazu Konstitusional loron neen-nulu kuandu la konsegue aprova Orsamentu Jeral Estado,” deklara deputadu Patrocínio iha PN, Sesta 2 Outubru 2020.

Bankada CNRT mós konsidera governasaun atual la’os hahoris festa demokrásia ka liu husi eleisaun jeral, maibé hamoris de’it husi Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, no governasaun ne’ebé nia hamoris ne’e tuir CNRT katak, governu de faktu ne’e la-iha lejitimidade konstitusional tanba, tuir Prinsípius de Estadu de Direitu Demokrátiku nian, governu ida-ne’e labele kontinua eziste.

CNRT mós akuza VIII governu ida-ne’e viola Konstituisaun RDTL, viola Lei Orsamentu no Jestaun Finanseira, tuir artigu 30, kona-ba, “Prazu Aprezentasaun OJE”. Númeru 1 husi Artigu 30 LOJF hateten katak, “Governu aprezenta ba Parlamentu Nasional, to’o loron 15 Outubru, proposta de lei Orsamentu ba tinan finanseiru tuir mai”.

“Ida-ne’e dehan katak, prazu atu aprezenta OJE 2020 maka monu (mais tarde) iha loron 15 Outubru 2019, maibé ohin, ita iha ona 2 Outubru 2020 – ne’e katak, LOJF la fó fatin ba VIII governu de faktu inkonstitusional ne’e atu aprezenta OJE mai iha Parlamentu Nasionál,” katak deputadu husi munisipiu Manufahi ne’e

Nia dehan, LOJF iha artigu 30 númeru 2, hakerek momoos katak, prazu ba aprezentasaun orsamentu ne’ebé mensiona iha númeru 1 husi artigu 30 ne’e, só la aplika bain-hira: a) Governu em funsaun hetan demisaun, b) Mosu tomada de posse ba governu foun, c) mosu lejislatura foun.

Proposta OJE 2020 ne’ebé governu submete ba iha Parlamentu Nasionál ho montante billaun $1.497,1, bankada opozisaun kompara ho OJE 2019 ho montante billaun 1.241,5, tuir alokasaun ba tabela ezekusaun “duo-decimal 2020”, hatudu iha aumentu de 21,4% iha Proposta OJE 2020. Ezekusaun OJE 2020, iha fulan 9, ezekuta de’it 49% no restu 51% ($759 milhões) atu ezekuta iha fulan-Novembru to’o fulan-Dezembru 2020, tuir data submisaun orsamentu nian.

“Questão maka ne’e, iha fulan 9 nia laran, uza de’it osan metade, metade orsamentu ne’ebé la uza ne’e bele gasta iha fulan-rua nia laran ka la’e?,” bankada opozisaun kestiona.

Deputadu ne’e hatutan, aumentu osan, iha proposta OJE 2020, hatudu katak la-reflete kapasidade VIII Governu de Faktu Inkonstitusional nian, tanba governu la-iha liu “kapasidade” atu bele ezekuta, hanesan hotu-hotu bele hare’e iha Portal de Transparência. Relatóriu Ministériu Finansas, ezekusaun atual plus obrigasaun iha “rejime duo-decimal”, to’o loron 17 fulan-Setembru 2020, governu ezekuta de’it $526.9 milhões de dolares, reprezenta 49%.

“Ne’e hatudu momoos katak, governu ida-ne’e laiha duni kapasidade atu implementa orsamentu. Preokupasaun bankada CNRT nian mak ne’e - orsamentu liu metade proposta OJE 2020 (+/- $745 milhões) bele ka lae ezekuta iha fulan-rua (Novembru no Dezembru) nia laran, kuando, iha fulan 9, só bele ezekuta deit $526,9 milhões?”.

“Maluk sira, tanba gânancia ba osan, ita bele dehan katak governu lakon tiha Sentidu Estadu atu poupa osan Fundo Minarai nian, núdar fundo rezerva obrigatóriu para bele benefísia mós ba jerasaun futura. Karik ita la foti husi Fundo, sei bele hetan funan, duke ita hasai tiha hotu maibé labele gasta”.

Nia dehan, a’at liu maka bai n-hira proposta OJE 2020 aprova tiha, maka Ministériu hotu-hotu rame-rame halo virement-transfere ba kategoria transferências públicas hodi bele gasta iha tempu semana-ida ka rua nia laran karik.

“Ita mós bele haré malorek katak, Estadu de emerjênsia hamosu projetus de emerjênsia arbiru de’it ona”.

Entretantu, Primeiru-Ministru durante iha PN esplika ba deputadu sira katak, nia la preokupa ho nível ezekusaun, maibé preokupa ba nia membro governu sira oinsa atu bele gasta osan ho di’ak.

“Ita labele husu osan hira mak gasta ona, mas husu saida mak nia halo ona? Entaun ha’u la preokupa ho nivel ezekusaun orsamental, ha’u preokupa é ke membru Governu sira no funsionáriu sira gasta osan ne’e di’ak, entre gastar bem e gastar mal, ha’u hili ida gastar bem,” esplika PM Taur.

“La’o neineik, mas di’ak duké lala’ok lalais, mas depois arbiru de’it. Ne’ebé ha’u hanoin ita-boot sira bele to’o ha’u-nia mandatu hotu hurlele ha’u kona-ba inkapasidade tanba ezekusaun osan la la’o, mas iha ne’e ita lian la hanesan, tanba filozofia la hanesan, ne’ebé ita iha dalan rua, ha’u tuir ita-boot sira, ita-boot sira tuir ha’u ou entaun ita la’o ketak-ketak”.

Kona-ba legalidade governu atual, durante ne’e tantu bankada PLP, KHUNTO no FRETILIN sempre defende katak, governu atual konstitusional, la’os inkonstitusional, iha loron 15 Setembru liuba mós Prezidente Repúblika, Francisco Guterres katak bainhira OJE 2020 la aprova, la signifika nia tenke dissolve Parlamentu Nasionál, no demite Primeiru-Ministru. 

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter