DILI (TOP) – Vise Xefe bankada opozisaun CNRT, deputadu Patrocínio dos Reis Fernandes husu ba líder partidu politika sira ih arai-laran bainhira ka’er ukun labele entrega tan mina no gas iha Tasi Timor, tanba ne’e nu’udar riku soin povu Timor nian.
Timor-Leste manan tiha ona fronteira marítima ho Australia ne’ebé asina iha loron 6 Marsu 2018 iha kuartel jeral ONU, iha New York, Estadus Unidus Amerika. Atu tratadu fronteira marítima ne’e tama iha vigor, parlamentu nasaun rua nian tenke ratifica, no Parlamentu Nasionál Timor-Leste ratifika tratadu ne’e iha tinan 2019, maibé deputadu tomak husi partidu FRETILIN nian vota kontra total tratadu ne’e nu’udar soberanu Estadu RDTL nian.
Ho kestaun ne’e, deputadu Patrocínio katak, bankada CNRT hamutuk ho povu maioria sei trauma hela ho FRETILIN nia polítika ne’ebé, iha tempu nia ka’er ukun, “penhora” tiha RDTL nia soberania Tasi ba Australia to’o tinan 50.
“Tanba-ne’e, CNRT lakohi atu VIII Governu, de Faktu Inkonstitusional ida-ne’e, entrega tán Kadoras Greater Sunrise ba Australia. Estadu labele sakrifíka fali esforsu no vitoria boot Maun Boot Kay Rala Xanana Gusmão, ne’ebé hamutuk ho Timor-oan sira halo Timor-Leste manán tiha Fronteira Marítima, hodi agora, Governu de faktu Inkonstitusional ida-ne’e tau fali kadoras Kampu mina no Gás Greater Sunrise iha bandeja hodi entrega ba iha Austrália,” hateten deputadu Patrocínio liu husi intervensaun politika bankada CNRT nian iha Parlamentu Nasionál, Sesta 2 Outubru 2020.
“Povo tenke matan moris no Neon na’in! Ida-ne’e labele akontese. Uluk, ema balun simu osan; keta halo, agora ema seluk sei simu fali osan!,” deputadu ne’e afirma.
Kona-ba kestaun ne’e, antes ne’e Mari Alkatiri hato’o ona keixa ba iha Ministériu Públiku ligadu ba akuzasaun husi estrutura partidu CNRT nian, no promete katak sei keixa tan deputadu CNRT balun inklui media sira balun mós.
Nia dehan, bankada CNRT nota momoos, hosi audiénsia ne’ebé halo ho Ministériu Petróleu no Minerais iha loron 25 Setembru 2020, katak VIII Governu de Faktu Inkonstitusional ida-ne’e la-iha seriedade atu defende rikusoin povu Timor-Leste nian, hodi bele lori kadoras Greater Sunrise nian mai Timor-Leste, no iha liu tendénsia atu lori kadoras Greater Sunrise ba Australia.
No, estrutura Foun husi Timor Gap no ANPM hatudu de’it sentidu pesimista katak, dalan atu lori Kadoras Greater Sunrise mai Timor-Leste ne’e sei todan tanba tenke iha konsensu ho Australia. Afirmasaun ida-ne’e... afirmasaun falsa no la iha baze.
“Timor-Leste iha Asoens 56,56%, mas tenki hakruuk fali ba Austrália, em vez de deside iha Joint Venture? Prezidente Timor Gap no ANPM konsidera katak, Timor-Leste sei depende ba Australia no Kompañia Joint Venture sira-nia desizaun atu bele lori Kadoras Greater Sunrise mai Timor-Leste ka la’e. Ne’e hatudu loloos kedas katak la kompreende prosesu ne’ebé hala’o tiha ona. Maibé, át liu mak ne’e: - iha Proposta de Lei Orsamento, ne’ebé diskute dadauk ne’e, hakerek kona-ba dezenvolvimentu Kosta Sul; Ministro ho Prezidente Timor GAP no ANPM tenki husu ba Parlamentu atu muda tiha hakerek sira ne’e, tanba lae, sira rasik mak viola Lei de Orsamentu Jeral do Estadu. Inkonsistênsia hanesan ne’e mak ita bele hare’e iha PPL tomak”.
Nia akuza governu so’e hela rai rahun ba ita-nia matan, tanba ita-hotu hatene katak bele lori kadoras mai Timor-Leste. Tanba-ne’e, dalan seluk la-iha ona, sé de’it mak ukun tenke asegura Povu nia ejizénsia ida-ne’e. Kadoras tenke mai iha Timor-Leste!
Tanba tempu la’o ba oin dadaun, no Kampu Banyu Undan ne’ebé kontribui ba Fundu Minarai mós besik atu hotu ona, nune’e Bancada CNRT hanoin katak, Ministru Petróleu no Minerais, Prezidente Foun Timor Gap, no Prezidente Foun ANPM, tenki hatudu ba Povu tomak, katak sira-na’in 3 iha razaun duni atu viola lei OJE 2020, ne’ebé orienta hela ba dezenvolvimentu kampu Greater Sunrise no Kosta Sul.
“Governu de Faktu inkonstitusional ida ne’e, labele hato’o de’it nia sentidu pesimismu no la-iha tiha vontade atu defende direitu povu Timor-Leste nian, ne’ebé mak ezije atu lori Kadoras Greater Sunrise mai iha Timor-Leste”.
Entretantu, Ministru Petróleu no Minerais, Victor Soares dehan ona katak, kompañia Timor Resource sei halo ona perfurasaun ba mina fatin tolu iha área rai maran iha Covalima no Manufahi.
Entretantu, durante ne’e mós eis Primeiru-Ministru, Mari Alkatiri sempre deklara governasaun ne’ebé lidera husi Kay Rala Xanana Gusmão laiha estudu viabilidade hodi dada kadoras mai Timor-Leste, maibé Xanana fila hatan katak, nia iha estudu kompletu ona, no estudu hirak ne’e hala’o tiha ona durante tinan 10 nia laran. No hakarak ka lakohi tenke lori kadoras mai Timor-Leste.
Mina no gas iha tasi Timor
Hafoin Indonesia okupa rai Timor, iha tinan 1989, Indonesia no Australia halo akordu atu explora no fahe mina no gas iha Timor Gap. Australia ho Indonesia fahe area mina no gas iha Timor Gap ba area tolu:
- Mina rai no gas iha area A sira fahe ba rua 50%-50%
- Iha area B Australia mak kontrola
- Iha area C Indonesia mak kontrola, maibe area B no C la iha mina rai no gas.
Bain hira Timor tama iha tranzisaun, iha tinan 2001, UNTAET ho Australia halo akordu ida atu halo eksplorasaun hamutuk mina no gas iha Timor Gap. Akordo ne'e hanaran Akordu Tasi Timor. Tuir fali iha 20 de Maiu 2002, Premeiru Ministru Mari Alkatiri no Premeiru Ministru Australia John Howard asina akordu ne'e sai Tratadu ba Tasi Timor. Tratadu ne'e ninian funsaun mak atu fahe mina rai no gas entre Australia no Timor Lorosa'e ho ninian kuantidade 90% ba Timor Lorosa'e, 10 % ba Australia. Maske nune, tratadu ne'e la koalia kona ba mekanisme atu tesi problema fronteira tasi nian entre Australia no Timor Lorosa'e.
Akordu Tasi Timor
Hafoin Timor-Leste restaura tiha nia independensia iha 2002, Estadu foun ne’e tama ba akordu provizoriu ho Austrália, hanaran Tratadu Tasi Timor, hodi halo esplorasaun ba rekursu mina no gas iha parte ida iha Tasi Timor hanaran Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Hamutuk (JPDA). Akordu ida ne’e hahú vigora kedas iha Timor-Leste nia loron independesia dahuluk, 20 maiu 2002. Tratadu ne’e reflete saida mak iha ona Tratadu Timor Gap entre Indonézia ho Austrália ne’ebé sira konkorda durante okupasaun iha Timor-Leste.
Tuir fali Tratadu Tasi Timor, Timor-Leste negosia tan ona akordu provizoriu balu ho Austrália, hanesan, Tratadu kona-ba Akordu balu iha Tasi Timor (CMATS) no Akordu kona-ba Unitizasaun Kampu Sunrise no Troubadour (Akordu Unitizasaun). CMATS no Akordu Unitizasaun haree fila fali termu fahe reseita no regulatoria hodi kontrola iha Área Dezenvolvimentu Pertilíferu Hamutuk (JPDA) no kampu Greater Sunrise.
CMATS buka atu tau moratória ida (tau bandu ida) ba diskusaun, negosiasaun ka buka atu estabelese fronteira marítima entre Timor-Leste ho Austrália durante tinan 50. Ida ne’e maske ho obrigasaun iha UNCLOS ba Estadu sira ne’ebé hadau lisuk área ida atu negosia hodi hetan akordu ba fronteira marítima permanente ida.
Tuir termu CMATS nian, kada parte bele hakotu tratadu ne’e se planu dezenvolvimentu ba Greater Sunrise ne’e la aprova molok fevereiru 2013. CMATS hakotu iha 10 abril 2017 hola parte ba pakote ne’ebé konkorda ona hodi harii medida konfidensialidade ba iha prosesu konsiliasaun obrigatória nian.
Timor-Leste halo esforsu durante tinan barak, atu negosia fronteiras marítimas permanentes ho Austrália. Maibé, Austrália hasees-an husi prosedimentus ne’ebé hodi buka rezolusaun vinkulativa ka kesi ba disputa ne’ebé relasiona ho fronteiras marítimas, no rekuza konvite sira, atu halo negosiasaun.

Iha Abril 2016, Timor-Leste hahú prosesu konsiliasaun obrigatória ba dahuluk iha mundu tomak tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun kona-ba Lei Tasi nian (UNCLOS). Liuhusi prosesu ida ne’e, Austrália no Timor-Leste hetan ona akordu kona-ba fronteira ma_rítima permanente ida no asina Tratadu Fronteira Marítima istóriku ne’e hodi estabelese, ba dahuluk, fronteiras marítimas permanentes iha Tasi Timor. Timor-Leste agora foka fali ba delimitasaun fronteiras marítimas ho Indonézia no sira konkorda tiha ona atu servisu ba fronteira ida ne’ebé justu no ekitativa bazeia ba lei internasional.
Iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018, Timor-Leste no Austrália asina ona Tratadu Fronteira Marítima istóriku ida iha Sede Nasoens Unidas nian iha Nova Iorke. Tratadu Fronteira Marítima ne’e estabelese ba dahuluk fronteiras marítimas permanente entre Timor-Leste no Austrália iha Tasi Timor. Asina Tratadu ne’e mak hakotu prosesu konsiliasaun obrigatória, tuir Nasoens Unidas nia Konvensaun ba Lei Tasi nian, ne’ebé Timor-Leste mak hahú iha fulan-abril tinan 2016. Tratadu ne’e estabelese fronteiras marítimas permanente iha Tasi Timor bazeia ba lei internasional, hodi hakotu Timor-Leste nia disputa marítima naruk ho Austrália. Hodi re_koñese Timor-Leste nia direitu ba nia tasi sira, asina Tratadu ne’e marka hakat importante ida ba Timoroan sira iha sira nia luta ba soberania kompleta no independénsia.
Primeiru-Ministru Timor-Leste, Taur Matan Ruak no Primeiru-Ministru Austrália, Scott Morrison asina ona troka nota dimplomátika sira kona-ba ratifikasaun tratadu fronteira marítima iha tasi Timor iha loron 30 fulan-agostu, tinan 2019, iha serimónia ida iha Palásiu Governu, Dili. Troka Nota Diplomátika sira kona-ba Tratadu ne’ebé estabelese Ketan Tasik sira iha Tasi Timor, ne’ebé nasaun rua ne’e asina tiha ona iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018, iha New York. Ho troka nota diplomátika sira ne’e, Tratadu Tasi Timor tama automatikamente iha vigór, no área konjunta esplorasaun petrolífera nian ida anteriór tama ba jurizdisaun Timor-Leste nian.
Nune’e, hakotu ona prosesu naruk ida-ne’e, ne’ebé hahú ho konsiliasaun obrigatória, iha fulan-abril tinan 2016, bazeia ba Konvensaun Nasoins Unidas nian kona-ba Direitu Tasi nian, no Timor-Leste sai nasaun dahuluk iha mundu ne’ebé utiliza mekanizmu ne’e, ne’ebé prevee iha Konvensaun ne’e.
Tratadu kona-ba Ketan Tasik, ne’ebé Timor-Leste no Austrália asina tiha ona iha loron 6 fulan-marsu tinan 2018, estabelese Ketan Tasik sira iha Tasi Timor, hodi asegura liña mediana ida iha Tasi Timor, ho de’it ajuste ki’ik ida atu hetan rezultadu ekuitativu ida, hanesan ida-ne’ebé direitu internasionál ezije.