Horta husu ona TR halo revizaun ba lei responsabilidade PR

DILI (TOP) – Prezidente Repúblika José Manuel Ramos-Horta husu ona ba Tribunal Rekursu (TR) hodi halo revizaun preliminariu ba konstitusionalidade husi proposta lei kona-ba responsabilidade Prezidente Repúblika (PR) nian.

Tuir termu sira husi artigu 149 Konstituisaun Republika Demokratika Timor Leste, Prezidente Repúblika hatama ona pedidu ida ba Tribunál Rekursu hodi husu atu hala’o revizaun antesipatória kona-ba konstitusionalidade husi proposta lei kona-ba responsabilidade prezidente ninian.

Iha pedidu ne’e hatu'ur no hakerek kona-ba fundamentu sira, hodi kestiona konstitusionalidade husi proposta lei ne’e. Tanba, hirak ne’e inklui fundamentu relasiona ho violasaun artigu 1, 16 , 30, 67, 85 95, no 97 husi Konstituisaun RDTL. Razaun lori pedidu ne'e ba tribunal hodi halo revizaun preliminar ba proposta lei ne’e tanba prezidente repúblika nu'udar simbolu ba unidade nasionál no sai hanesan mós garantidor ba funsionamentu orgaun estadu sira.

"Pedidu ne'e lori ba Tribunal Rekursu hodi hatete katak xefe estadu nu'udar simbolu no garantidor ba independensia nasionál, unidade estadu no ba mos funsionamentu loloos husi instituisaun demokrátiku sira. Konstitusionalmente konsagrada prezidente hala'o kna'ar esensial hodi asegura funsionamentu normal no saudavél husi nasaun ninia instituisaun sira," Prezidente Repúblika haktuir iha komunikadu ba imprensa ne’ebé TOP asesu, Segunda 06 Juñu 2022.

"Revizaun preventiva mak dalan ida liuhusi ne’ebé so prezidente mak bele ezerse ninia influensia no hala'o nia funsaun nu'udar garantidor ba ukun no prezidente bele hala'o nia dever solene ne'e tomak mesak de'it liuhusi dialogu ho kooperasaun husi tribunal."

Iha pedidu ne’ebé aprezenta ho total pájina 26 ne'e hakerek detallu sira husi violasaun aparente hasoru konstituisaun ne’ebé involve númeru argumentu legal sira inklui falta kompetensia husi parlamentu nasionál atu halo lei ne’ebé haktuir iha artigu 95 (2)(k), no iha artigu 79 husi konstituisaun.

Sirkunstansia sira liuhusi ne’ebé testu lei nian mak halo altera tiha tuir dalan ne’ebé halo mudansa ba hanoin lejislativu liu tiha votasaun iha plenaria iha parlamentu nasionál, no so parlamentu mak bele argumenta atu rezulta ho proposta lei ne'e sai inkonstitusional tanba viola prinsipiu fundamental husi KRDTL.

Tanba, Timor-Lorosa'e nu'udar estadu demokrátiku, soberanu, independente no unitariu bazeia ba vontade povu nian, nune'e mudansa ba testu ne'e mak kontrariu ba prinsipiu estadu direitu demokrátiku, no fundamentalmente sobu subar-subar mandatu transparante no reprezentantivu.

Konstitusionalidade material husi proposta lei ne'e mak kestiona bazeia ba ninia interferensia ho seprasaun poder.

Krime sira ne’ebé inklui iha testu mak haree iha karater ladun moos no ambigu liu atu iha tendensia interfere ho prezidente ninia kompetensia konstitusional sira no ezersisiu husi ninia majistratura influensia.

No, prezidente ninia kompetensia espesifika sira ba intervensaun no partisipasaun xefe estadu nian iha funsaun atu orienta ou forma desizaun politiku estadu nian. Falta klareza no natureza ambigua husi krime sira ne’ebé hamosu hela fundamentu ketak-ketak ba inkonstitusionalidade.

Paragrafu sira ne’ebé iha pedidu nia laran ne'e hato'o hela pergunta: "Agora, saida mak bele hanesan 'abuzu husi nia funsaun' no 'subvensaun ukun lei' la ho utilizasaun violensia ka ameasa violensia?"

Esplika iha komunikadu ne'e, se karik prezidente sujere katak primeiru ministru tenki hatama ninia demisaun tanba governu la iha ona abilidade atu jere dezastre natural, parese katak asaun ida ne'e bele konsidera hanesan krime ida haktuir lei parlamentu nasionál ida ne'e?

Haktuir nune'e, bele dehan katak prezidente repúblika foti asaun "liu nia kompetensia" no tenta atu promove demisaun governu."

Tanba, asaun barak ne’ebé mak hatete konstitui 'krime' sira haktuir lei proposta mak kobre ona iha kodigu penal. Maibe, natureza ladun moos no ambigua iha ne’ebé sira mak foin ezbosa bele iha tendensia atu halimita ka influensa ezersisiu poder diskresionariu hirak hanesan ne'e liuhusi prezidente ne’ebé sei konsiente ka halimita ninia asaun sira relasiona ho nia ' influensia majisterial' tanba ta'uk katak ida ne'e bele hamosu disputa ho parlamentu no rezulta ho prosesu kriminal hasoru nia.

Tuir dalan ida ne'e sira sente fundamentalmente subverte sistema konstitusional no iha potensial atu konstranje prezidente ninia asaun no husik nia vulneravel ba manipulasaun partidu politiku nian iha governu no parlamentu.

Nia argumenta mos katak lei proposta konstitui violasaun seriu kontra ukun lei tanba maneira oinsa nia buka atu kriminaliza asaun husi individual espesifiku duke hahalok ema lubuk ida nian, signifika katak Titilar orgaun estadu sira hotu.

Ikus iha komunikadu haktuir tan hodi fundamenta katak, "Iha posibilidade katak lei responsabilidade prezidensial bele hamosu situasaun iha ne’ebé sala interpretasaun ka sala kompriensaun kona-ba ezersisiu prezidensial husi majistrasia influensia iha sirkunstansia espesifika bele rezulta ho dezviasaun rekursu hanesan ne'e bele impede governu, prezidente no parlamentu sira hotu ninia dezempenu ba sira hotu nia funsaun loloos haktuir konstituisaun. Ida ne'e bele hamosu no konstitui krize institusional seriu, ho responsabilidade no konsekuensia hotu ne’ebé situasaun hanesan ne'e bele involve."

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter