Oras 21 iha Islamabad: Anatomia negosiasaun ne’ebé falla

DILI (TOP) - Negosiasaun maratona durante oras 21 nia laran entre Estadus Unidus Amerika no Iraun iha Islamabad, Pakistaun ne'ebé konklui iha loron 12 fulan-Abril tinan 2026, la konsege produz akordu ida, hodi kontinua husik hela tensaun rejionál sira la rezolve.

Lidera husi Vise-Prezidente Estadus Unidus JD Vance, diskusaun sira foka ba, maibé la konsege rezolve, disputa sira kona-ba programa nukleár Iraun nian, seguransa rejionál, no blokeiu ba Estreitu Ormuz.

Iha loron 11 fulan-Abril tinan 2026, delegasaun rua hasoru malu iha Otél Serena, Islamabad, ba konversasaun direta dahuluk entre Estadus Unidus no Iraun dezde administrasaun Obama negosia akordu nukleár 2015 nian. Sesarfogu semana rua, ne'ebé media husi Pakistaun loron tolu antes, kria ona espasu ba negosiasaun. Funu ne'ebé mak hamate ona ema rihun ba rihun, taka Estreitu Ormuz, no halo folin mina-rai aas liu $100 kada barril bele remata iha kuartu ne'e.

Vise-Prezidente JD Vance lidera delegasaun Amerikanu - opsaun ida ne'ebé ladún baibain ne'ebé reflete nia estatutu hanesan ema ida ne'ebé vokál liu iha administrasaun kona-ba funu. Sekretáriu Estadu Marco Rubio hela nafatin iha Washington. Delegasaun inklui Andrew Baker, adjuntu asesór seguransa nasionál, no Michael Vance, asesór espesiál ba asuntu aziátiku sira. Krítiku sira nota auzénsia husi diplomata sira ho kareira; apoiante sira bolu ida-ne'e hanesan evidénsia katak Trump hakarak akordu ida, la'ós prosesu.

Prezidente Parlamentu Mohammad Bagher Ghalibaf lidera delegasaun Iraun nian ho ofisiál no peritu na'in-70 resin ne'ebé mak iha área diplomátiku, militár no ekonómiku. Ministru Negósiu Estranjeiru Abbas Araghchi marka prezensa. Delegasaun nia medida hatudu importánsia negosiasaun nian no Iraun nia hakarak atu hatudu profundidade institusionál maski funu nia devastasaun.

Primeiru-Ministru Pakistaun, Shehbaz Sharif (L) hasoru malu ho Prezidente Parlamentu Iraun, Mohammad Bagher Ghalibaf (K), antes konversasaun dame nian entre EUA no Iraun, Islamabad, Pakistaun, 11 Abril 2026. (Foto Reuters).

Ministru Negósiu Estranjeiru Pakistaun, Ishaq Dar, fó benvindu ba parte rua, hodi hatudu esperansa katak bele mosu "dame duradoura no prosperidade". Konversa sira hahú.

𝐏𝐨𝐳𝐢𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐍𝐞𝐠𝐨𝐬𝐢𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐧𝐢𝐚𝐧

Pozisaun sira ne'ebé parte ida-idak lori ba Islamabad reflete sira nia objetivu funu nian no sira nia limitasaun doméstiku sira.

Estadus Unidus enkuadra nia ezijénsia prinsipál hanesan la-proliferasaun nukleár.

"Ita presiza haree kompromisu afirmativu ida katak sira sei la buka arma nukleár ida no sira sei la buka ferramenta sira ne'ebé sei permite sira atu hetan lalais arma nukleár ida", Vise-Prezidente Estadus Unidus JD Vance hatete iha konferénsia imprensa hafoin konversasaun sira falla.

"Ne'e mak objetivu prinsipál husi prezidente Estadus Unidus nian," JD Vance afirma.

Iha enkuadramentu ida-ne'e nia kotuk iha konjuntu kompleksu ida husi objetivu Amerikanu sira. Proposta ho pontu 15 ne'ebé entrega liuhusi intermediáriu Pakistaun antes sesarfogu inklui: hakotu programa nukleár Iraun nian, limite sira ba misil balístiku sira, loke fali Estreitu Ormuz, restrisaun ba apoiu Iraun nian ba grupu armadu sira, no hamenus sansaun sira ne'ebé kondisionál ba konsesaun iranianu. Administrasaun oferese ona objetivu funu nian oioin iha públiku - husi mudansa rejime nian to'o degradasaun ba kapasidade iranianu sira - kria inserteza kona-ba ida-ne'ebé mak reprezenta pozisaun negosiasaun loloos.

Iraun to'o ho nia planu pontu 10 rasik, ne'ebé inklui: sesarfogu imediatu no permanente; hakotu atake sira husi EUA-Israel nian hasoru Iraun no forsa pró-Iraun sira iha Líbanu no Irake; garantia seguransa; direitu atu karrega ró sira ne'ebé liu husi Estreitu Ormuz; libertasaun husi asaun sira ne'ebé konjeladu ho biliaun $6; no garantia kona-ba programa nukleár.

Portavós Ministériu Negósiu Estranjeiru, Esmaeil Baghaei, subliña katak susesu "depende ba seriedade no boa-fé husi parte opostu nian, hadook-an husi ezijénsia sira ne'ebé maka'as liu no pedidu ilegál sira, no aseitasaun husi direitu no interese lejítimu Iraun nian."

Pozisaun rua ne'e fahe kuaze laiha sobrepozisaun. Estadus Unidus ezije Iraun atu rende nia programa nukleár; Iraun ezije direitu ba enrikesimentu. Estadus Unidus hakarak Hormuz atu loke fali kedas; Iraun hakarak uza asesu ba Hormuz hanesan alavanka. Estadus Unidus kondisiona alíviu ba sansaun sira iha konsesaun Iraun nian; Iraun ezije alíviu ba sansaun sira hanesan pré-kondisaun ba konsesaun ruma.

𝐏𝐫𝐨𝐛𝐥𝐞𝐦𝐚 𝐋í𝐛𝐚𝐧𝐮 𝐧𝐢𝐚𝐧

Dezentendimentu ne'ebé konsekuente liu bele kona-ba saida mak sesarfogu ne'e kobre.

Iraun insisti katak sesarfogu inklui Líbanu - katak Israel tenki hapara nia atake sira hasoru Hezbollah hanesan parte ida husi akordu ruma entre EUA no Iraun.

"Sein kontrola tomak asu-fuik Amerika nian iha Líbanu, sei laiha sesarfogu ka negosiasaun, no misil sira prontu atu lansa", katak Konselleiru Seguransa Nasionál Iraun, Mahdi Mohammadi, hafoin anúnsiu sesarfogu.

Israel rejeita enkuadramentu ida-ne'e tomak. Primeiru-Ministru Israel, Benjamin Netanyahu afirma katak, sesarfogu ho Iraun la estende ba Líbanu. Iha loron ne'ebé mak fó sai sesarfogu, Israel lansa "Operasaun Nakukun Eternu" - atake maka'as ne'ebé mak alvu ba sentru komandu no kontrolu Hezbollah nian iha súl Líbanu, Beirute, no Vale Beqaa. Pelumenus ema na'in-357 mak mate, inklui na'in-92 iha Beirute de'it.

Dezentendimentu ne'e ilustra problema estruturál ida iha arkitetura negosiasaun nian. Israel la iha meza. Estadus Unidus halo negosiasaun hodi nia naran rasik, la'ós nu'udar reprezentante Israel nian. Maibé asaun Iraun nian no asaun Amerikanu sira envolve ho asaun Israel nian iha maneira sira ne'ebé halo negosiasaun bilaterál la adekuadu. Akordu ida entre EUA no Iraun ne'ebé mak Israel rejeita sei la hamosu estabilidade rejionál ne'ebé mak parte ida buka.

Mediadór Pakistaun tenta atu taka lakuna ida-ne'e, hodi reklama katak sesarfogu inklui Líbanu. Maibé sira laiha autoridade atu liga Israel ba termu sira ne'ebé mak Netanyahu rejeita ho esplísitu. Lakuna entre saida mak negosia ona no saida mak bele implementa estraga konversa sira husi inísiu.

𝐃é𝐟𝐢𝐬𝐢𝐭 𝐊𝐨𝐧𝐟𝐢𝐚𝐧𝐬𝐚 𝐧𝐢𝐚𝐧

Negosiasaun sira presiza liña baze konfiansa nian ruma - se la'ós iha parte seluk nia vontade di'ak, pelumenus iha sira nia kapasidade atu kumpre kompromisu sira. Negosiasaun sira iha Islamabad ne’e sofre husi défisit konfiansa nian ne'ebé maka'as husi parte rua.

Ofisiál iranianu sira iha razaun atu la fiar kompromisu husi norte-amerikanu nian. Trump retira ona husi akordu nukleár 2015 nian iha 2018, hodi impoin fali sansaun sira maski Iraun kumpri. Atake sira iha loron 28 fulan-Fevereiru akontese durante negosiasaun ativu - Ministru Negósiu Estranjeiru Oman, al-Busaidi, fó sai ona "avansamentu" ida oras balun antes bomba sira monu.

Ali Larijani, figura xave ida iha negosiasaun ne’e, hetan asasinatu iha atake inisiál. Husi Teheran nia perspetiva, Estadus Unidus hatudu ona katak sei ataka maski ko'alia hela.

"Iraun iha negosiasaun sira-ne'e ho vizaun ida ne'ebé realista tebes no ho deskonfiansa," Ghalibaft hateten ba Al Jazeera hafoin prosesu negosiasaun dame ne’e falla, "hodi prova ba mundu katak, ba dala tolu, EUA laiha seriedade sufisiente hodi rezolve problema ka dezafiu sira iha dame no negosiasaun."

Ofisiál Amerikanu sira iha sira nia preokupasaun rasik kona-ba konfiansa. Iraun kontinua enrikese urániu iha negosiasaun anteriór sira. Ninia nível enrikesimentu - pursentu 60, besik ba grau arma nian - liu ezijénsia sivíl sira.

Relatóriu sira IAEA nian dokumenta estoke ida ne'ebé mak la iha presedente husi urániu ne'ebé mak riku tebes. Pozisaun administrasaun nian katak Iraun labele hetan konfiansa ho kapasidade enrikesimentu nian la haree ba saida mak nia promete.

Deskonfiansa mútua ida-ne'e signifika katak parte rua hakbesik ba konversa sira ho espetativa mínimu ba susesu. Iraun buka atu hatudu la razoabilidade Amerikanu nian ba mundu; Estadus Unidus buka atu hatudu ambisaun nukleár Iraun nian. Laiha ida mak hakbesik ba negosiasaun sira hanesan rezolusaun problema ne'ebé jenuínu.

𝐃𝐢𝐥𝐞𝐦𝐚 𝐌𝐞𝐝𝐢𝐚𝐝ó𝐫 𝐧𝐢𝐚𝐧

Pakistaun okupa pozisaun ida ne'ebé la invejavel. Ida-ne'e mak mediadór ba sesarfogu no sai uma-na'in ba negosiasaun dame, hodi hetan kréditu nu'udar fasilitadór neutru. Maibé ida-ne'e laiha alavanka atu taka dezentendimentu fundamentál no hasoru limite sira kona-ba to'o iha ne'ebé mak ida-ne'e bele dudu parte ida-idak.

Responsável pakistanés sira entrega ona proposta norte-amerikanu sira ba Teeraun, fasilita komunikasaun liuhusi "kondutu trilaterál" ne'ebé envolve Turkia no Ejiptu, no fornese infraestrutura diplomátika ba konversasaun diretu sira. Ida-ne'e mak mediasaun ne'ebé iha abilidade - Pakistaun aproveita nia "la-envolvimentu estratéjiku" (la integradu klean ho estrutura aliansa parte ida nian) hodi kria espasu ne'ebé parte ida labele kria mesak.

Maibé mediasaun labele substitui negosiasaun vontade. Ministru Negósiu Estranjeiru Pakistaun, Mohammad Ishaq Dar nia deklarasaun hafoin negosiasaun dame ne’e falla katak: nia husu ba parte rua atu kontinua sesarfogu no espresa esperansa ba "espíritu pozitivu" ba oin. Nia labele fó sai progresu tanba laiha; nia bele enkoraja de'it prosesu nia kontinuasaun.

Mediadór nia dilema mak mosu besik liu ba parte ida sobu kredibilidade ho parte seluk. Pakistaun mantein ekilíbriu - maibé ekilíbriu signifika katak nia labele dudu parte ida ba kompromisu sira ne'ebé mak akordu ida presiza. Oman tuir informasaun iha vontade liu atu dudu Iraun durante negosiasaun sira antes funu; ida-ne'e tau iha sorin tanba Iraun la fiar ona ida-ne'e hafoin atake sira.

𝐎𝐫𝐚𝐬 𝐫𝐮𝐚𝐧𝐮𝐥𝐮-𝐫𝐞𝐬𝐢𝐧-𝐢𝐝𝐚

Negosiasaun sira ne'e hala'o to'o kalan no to'o loron tuirmai - liu oras 21 negosiasaun nian ne'ebé korespondente Al Jazeera nian deskreve hanesan "la'ós avansu ida no la'ós avaria ida".

Formatu maratona nian reflete tantu risku  no difikuldade. Negosiasaun kompleksu dala barak presiza esgotamentu atu produz konsesaun sira; negosiadór sira ne'ebé kole bele simu kompromisu sira ne'ebé sira foun sei rejeita. Durasaun sujere katak parte rua ne'e envolve duni, koko pozisaun, esplora posibilidade sira. Maibé, durasaun la hanesan ho progresu. 

Iha oras 21 nia rohan, Vance fó sai katak laiha akordu. "Notísia aat mak ami seidauk hetan akordu ida. No ha'u hanoin katak ida-ne'e hanesan notísia aat liu ba Iraun duké notísia aat ba EUA."

Nia deskreve saida mak Estadus Unidus aprezenta ona hanesan "oferta finál no di'ak liu" - linguajen ne'ebé normalmente fó sinál ba negosiasaun nia rohan duké nia kontinuasaun. Pozisaun Amerikanu nian kona-ba enrikesimentu nukleár la muda; pozisaun Iraun nian la muda; Oras 21 husi konversa sira la taka lakuna.

Trump, ko'alia ba jornalista sira hafoin JD Vance fila ba Amerika, hamenus signifikadu fallansu nian.

"Ami hamoos hela estreitu. Se ami halo akordu ka la’e, la halo diferensa ba ha'u," Trump esplika.

Enkuadramentu ida-ne'e - katak rezultadu militár mak importante liu duké diplomátiku sira - sujere katak konversa sira, husi perspetiva Washington nian, menus esforsu ida atu hetan akordu duké ezersísiu ida atu hatudu intransijénsia iranianu.

𝐑𝐞𝐳𝐮𝐥𝐭𝐚𝐝𝐮 𝐬𝐢𝐫𝐚

Sesarfogu hala'o, téknikamente, maski hafoin negosiasaun dame ne’e falla. Maibé militár norte-amerikanu fó sai katak sei aplika blokeiu ida ba tráfiku hotu-hotu ne'ebé tama no sai husi portu iranianu sira hahú iha loron 14 fulan-Abril. IRGC Iraun nian fó avizu katak ró militár ruma ne'ebé hakbesik ba Estreitu "sei hetan tratamentu maka'as no desizivu".

Pakistaun fó sai katak sei kontinua fasilita diálogu. Odamatan nakloke nafatin ba negosiador sira ne'ebé hahú fali liuhusi intermediáriu sira. Maibé kestaun fundamentál sira ne'ebé mak impede akordu iha Islamabad seidauk rezolve.

Fallansu ne'e ilustra prinsípiu oioin ne'ebé mak pratikante negosiasaun sira tenke komprende.

𝐃𝐚𝐡𝐮𝐥𝐮𝐤, negosiasaun presiza zona sira husi akordu posivel. Bainhira parte sira nia rezultadu aseitavel mínimu la sobrepoin, laiha kuantidade mediasaun kualifikadu ka sesaun maratona sei produz akordu ida. EUA ezije atu hakotu kapasidade nukleár Iraun nian; Iraun ezije direitu ba enrikesimentu. Laiha zona entre pozisaun sira-ne'e.

𝐃𝐚𝐫𝐮𝐚𝐤, negosiasaun labele vinkula parte sira ne'ebé la iha meza. Asuntu Líbanu nian hatudu katak negosiasaun bilaterál sira ne'ebé aborda konflitu multilaterál sira sei hasoru limitasaun estruturál. Israel nia asaun sira forma rezultadu la haree ba saida mak EUA no Iraun konkorda.

𝐃𝐚𝐭𝐨𝐥𝐮, défisit konfiansa nian limita posibilidade. Parte rua tama iha negosiasaun hodi hein fallansu no buka atu fó sala ba fallansu ne'e ba ida seluk. Espetativa ida-ne'e sai auto-kumprimentu; laiha parte ida mak investe iha harii konfiansa ne'ebé mak bele permite movimentu.

𝐃𝐚𝐡𝐚𝐚𝐭, selesaun mediadór nian importante maibé labele substitui parte sira nia vontade. Pakistaun ezekuta nia papél mediasaun ho kompeténsia maibé labele kria espasu negosiasaun ne'ebé parte sira rasik rekuza atu tama.

Oras ruanulu resin ida iha Islamabad remata lahó akordu. Funu kontinua. Lisaun sira ba prátika negosiasaun nian mak halo ita hanoin: dalaruma kondisaun sira ba negosiasaun susesu simplesmente la eziste, no rekoñese realidade ida-ne'e importante hanesan domina téknika negosiasaun nian.

The Oekusi Post
Author: The Oekusi PostWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
www.OeKusiPost.com nu’udar plataforma media online iha Oe-Kusi Ambeno, Timor-Leste ne’ebé aprezenta notísia iha área oioin iha teritóriu nasionál. Rua. Numbei, Oe-Kusi Ambeno Mobile: +670 7723 4114 Email: info (at) OeKusiPost.com

Online Counter