Lucia Neno ameasadu sei lakon nia natar iha Ambeno

AMBENO (TOP) – Programa Oe-Kusi Nabilan, no Oe-Kusi Naleok ne’ebé antes ne’e eis Prezidente Autoridade ba Rejiaun Administrativu Espesial Oe-Kusi Ambeno (RAEOA) Mari Bim Amude Alkatiri halo liu husi programa televisivu nakonu de’it ho pressaun no sofrimentu oioin.

Hafoin Alkatiri nia mandatu remata nu’udar Prezidente Autoridade ba RAEOA iha tinan 2017, la’os lori ksolok ba povu sira iha Ambeno, maibé lori tristeza boot ida.

Rai sira ne’ebé Alkatiri hamutuk ho Arsenio Paixão Bano “hadau” hodi halo infraestrutura sukata sira iha Ambeno ne’e durante tinan 8 ona seidauk hetan kompensasaun.

Notisia relevante: Autoridade RAEOA “bosok” José da Cunha tinan 5 ona

Komunidade hamutuk 64 ne’ebé afetadu ba implementasaun projetu pilotu Zona Espesial ba Ekonómia Sosial no Merkadu (ZEESM) ne’ebé hahu iha tinan 2015 to’o 2019 iha Oe-Kusi Ambeno to’o oras ne’e seidauk hetan indemnizasaun.

Implementasaun projetu pilotu ZEESM iha Oe-Kusi Ambeno rezulta komunidade sira husi suku Nipani, Costa, Lifau, no Suku Lalisuk tenke lakon sira nia rai, no to’o oras ne’e barak mak seidauk hetan kompensasaun.

Situasaun hanesan ne’e ohin loron kontinua repete tan ona husi atual Prezidente Autoridade RAEOA, Arsenio Paixão Bano ne’ebé hahu lansa de’it projetu estrada barak iha Ambeno no okupa povu barak nia rain, maibé seidauk iha esplikasaun klaru katak, estadu rejional ne’e sei halo kompensasaun ba povu sira ka la’e.

Tuir informasaun balun ne’ebé The Oe-Kusi Post (TOP) asesu husi pájina ofisial Rede ba Rai ne’ebé públika iha loron 29 Novembru 2022 katak, Lucia Neno inan feto faluk ida ne’ebé sei lakon nia natar ba alargamentu estrada husi diresaun ponte Noe-Fefan ba Oe-Nunu.

Bainhira ekipa Rede ba Rai ba hasoru Inan Feton ida ne’e, nia simu ekipa ho oin triste katak laran susar hela, no bainhira ami husu tamba sa? Nia hatan de’it ho lian baikeno “au anoek mese kan muifa tein” katak ha’u nia natar ida de’it no ema sei foti ba halo estrada.

Projeitu Alargamentu Estrada husi Noe-Fefan ba Oe-Nunu hahu’u implementa iha inisiu fulan Outubru 2022 ne’ebé sei afeita barak liu ba komunidade sira nia natar no to’os ne’ebé komunidade sira depende moris ba.

Lucia Neno. Foto/Rede ba Rai.

Inan Feton Lucia Neno ho nia oan nain-4 iha tinan ida nia laran halo natar dala rua depende ba udan. Bainhira nia Laen-Kaben husik ona sira ba mundu seluk, Lucia mak tau matan no sustenta nia oan sira ho dalan halo natar no soru tais. Husi rezultadu atividade rua ne’e mak Lucia bele hetan rendimentu no sufisiente de’it atu han no hemu loron-loron nian, maibé la nato’on atu fó oan sira ba eskola.

Natar ida ne’e, Lucia halo ona hahu’u husi tempu okupasaun ilegal Indonézia nian to’o ohin loron, no husi natar ida ne’e mak sira bele koileta nia rezultadu no sustenta moris. Tanba Lucia nia natar mak ida ne’e ona iha tempu balun nia ba ajuda ema seluk ne’ebé persija nia ajuda atu halo natar ho konkordansia katak, rezultadu ne’ebé koileta fahe ba parte rua. Maibé, Lucia tenke enfrenta realidade moruk ida katak, estrada foun ne’ebé Autoridade RAEOA halo sei foti nia natar tomak.

Iha imajen iha kraik maluk sira bele hare’e estaka husi Ministeriu Obras Públiku ne’ebé tidin kedas iha Lucia nia natar nia klaran. Ekipa Rede ba Rai husu ba nia saida mak nia sei halo bainhira natar ne’e governu foti? Nia hatan katak “ha’u la hatene”.

Iha imajen iha kraik maluk sira bele hare’e estaka husi Ministeriu Obras Públiku ne’ebé tidin kedas iha Lucia nia natar nia klaran. Foto Rede ba Rai.

Situasaun ida ne’e la’os akontese de’it ba Lucia Neno, maibé akontese mós natar-nain lubuk ida iha aldeia Oe-Molo, suku Lifau.

Komunidade sira preokupa tamba seidauk iha konsultasaun ida entre parte Autoridade ho komunidade rai nain sira maibé projeitu ida ne’e hahu’u dadauk ona.

Tuir Rede ba Rai katak, loloos ne’e Autoridade RAEOA tenke halo tuir Lei espropriasaun bainhira atu foti komunidade nia rai privadu ba uzu públiku. Tuir prosedimentu iha Lei espropriasaun Lei nu 8/2017 katak, iha faze preliminariu husi implementasaun projeitu tenke halo Konsultasaun hafoin halo sosializasaun.

Maibé ,ida dalabarak akontese ne’e mak sosializasaun husi projeitu mais sem halo konsultasaun antes ho komunidade. A’at liu tan mak mai hodi obriga de’it komunidade sira no uza forsa autoridade seguransa hodi intimida. Ida ne’e viola prosediementu iha Lei espropriasaun.

Alargamentu estrada husi Ponte Noe-Fefan ba Oe-Nunu ne'ebé tenke estraga natar hektar lubuk ida. Foto Rede ba Rai.

Konsultasaun ne’e importante tebes iha faze preliminariu husi projeitu, tamba husi ida ne’e mak ita bele halo aprosimasaun ho komunidade nune’e bele hetan solusaun ida justu liu entre parte rua. Tanba prinsipiu loloos husi dezemvolvementu ne’e mak atu fó moris di’ak ba ema hotu la’os de’it ba grupu balun.

Timor-Leste iha ona Lei ba Rai no Lei Espropriasaun lolos ne’e Autoridade tenke implementa Lei rua ne’e. rekunhese komunidade sira nia direitu informal propriedade (Rai Heransa) no halo tuir prosedimentu sira ne’ebé hakerek iha lei espropriasaun antes uza komunidade nia rai ba uzu públiku. So ho dalan ida ne’e mak governu bele solusiona kazu rai sira ne’ebé dala-barak akontese no labele hamosu tan vitima husi dezenvolvementu.

Hatan ba preokupasaun hirak ne’e, Prezidente Autoridade ba RAEOA, Arsenio Paixão Bano katak, nia alista hotu ona preokupasaun hirak ne’e, no sei halo diskusaun klean ho parte Sekretariu Rejiaun Agrikultura molok halo kompensasaun ba natar nain sira ne’ebé sai afetadu.

Sekretariu Rejiaun ba asuntu Terras no Propriedade RAEOA, António Herminigildo da Costa hateten katak, durante ne’e Autoridade RAEOA seidauk halo pagamentu ba komunidade afetadu sira husi mega projeitu pilotu Zona Espesial ba Ekonomia Sosial no Merkadu (ZEESM), tanba sei hein rezolusaun husi governu sentral mak foin bele halo kompensasaun.

Alargamentu estrada husi Ponte Noe-Fefan ba Oe-Nunu ne'ebé tenke estraga natar hektar lubuk ida. Foto Rede ba Rai.

“Iha semana kotuk ha’u enkontru ona ho Prezidente Autoridade RAEOA, ha’u rekomenda tiha ona, para oinsa atu iha rezolusaun governu, hanesan matadalan ida mai ami halo pagementu ba komunidade afetadu sira husi implementasaun projetu ZEESM tanba, terras propriedade preve ona orsamentu hamutuk  millaun $1.60,” Sekretariu Rejiaun ba asuntu Terres no  Propriedade RAEOA, António Herminigildo da Costa hateten ba The Oe-Kusi Post (TOP) iha nia knar-fatin iha Santa Rosa, Oe-Kusi Ambeno foin lalais.

Direjente ne’e informa, espera tinan ida ne’e autoridade bele halo ona pagamentu ba komunidade afetadu sira, no mós alargamentu estrada depende husi rezolusaun governu sentral

“Bazea ba ida ne’e autoridade RAEOA, sei prepra deliberasaun ida oinsa para haforsa tan rezolusaun husi governu sentral tanba, iha rezolusaun governu ne’ebé mak aprova mai Oe-Kusi Ambeno sei la berlaku, to’o ba munisipiu Kovalima, maibé ami sei esforsu nafatin bele tinan ne’e ita bele rezolve hotu problema afetadu sira iha Oe-Kusi Ambeno,” nia esplika.

Alargamentu estrada husi Ponte Noe-Fefan ba Oe-Nunu ne'ebé tenke estraga natar hektar lubuk ida. Foto Rede ba Rai.

António hatutan tan katak, oras ne’e terras propriedade halo ona dialogu ho komunidade afetadu sira ba projeitu estrada nasionál husi ponte Noe-Fefan iha suku Lifau ba to’o Oe-Nunu iha suku Suni-Ufe, sub-rejiaun Nitibe.

“Ami forma ona ekipa kompostu husi Terras Propriedade, Obras Públiku, diresaun agrikultura, hodi halo enkontru ida ho komunidade sira kona-ba levantementu dadus,” António esplika.

“Iha ekontru ne’e komunidade sira iha suku Lifau no Taiboko inklui suku Suni-Ufe sub-rejiaun Nitibe, balun hahu sobu ona sira nia lutu, uma sira, maibé iha komunidade balun mak seidauk koopera di’ak ho autoridade,” nia esplika.

Alargamentu estrada husi Ponte Noe-Fefan ba Oe-Nunu ne'ebé tenke estraga natar hektar lubuk ida. Foto Rede ba Rai.

Tuir dadus balun ne’ebé The Oe-Kusi Post (TOP) halibur durante ne’e katak, rezista uma kain hamutuk 64 mak sai vitima ba prosesu implementasaun projeitu pilotu ZEESM desde tinan 2015 to’o ohin loron mak seidauk hetan kompensasaun tantu husi governu sentral no governu rejional RAEOA rasik.

João Caunan
Author: João CaunanWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Jornalista
Jornalista The Oekusi Post iha Ambeno, Oekusi, RAEOA. Bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

Online Counter