Xanana: sei la iha ema ida atu mai hadau Fundasaun Topu-Honis

MAHATA (TOP) – Lider Karismatiku, Kay Rala Xanana Gusmão hateten, sei laiha ema ida tan husi ne’ebé de’it atu mai hadau fatin Topu-Honis tantu iha Kutete, no Mahata basa fatin ne’e rejistadu ona nu’udar Fundasaun ida ne’ebé eziste legalmente iha Timor-Leste.

“Fundasaun Topu-Honis ida ne’e hetan ona rejistu iha rejistu sivil notariado, tanba ne’e laiha ema ida atu mai hadau rai ida ne’e, Topu-Honis Kutete no Mahata, entaun estado foun agora, sei serbisu maka’as hodi, apoiu nafatin ba labarik sira, no forma ema sira sai matenek,servi rai doben ida ne’e,” Prezidente Fundador Fundasaun Topu-Honis, Kay Rala Xanana Gusmão hateten durante nia diskursu iha seremonia tomada posse ba estrutura foun Fundasaun Topu-Honis iha Mahata, Oe-Kusi Ambeno, Sesta, 10 Fevereiru 2023.

Prezidente Fundasaun Topu-Honis ne’e hatutan, sei la autoriza polisia ka se-se de’it atu tama arbiru iha orfonato Topu-Honis Mahata no Kutete.

“Uluk polisia tama-sai, tama-sai hanesan loos sira nia dapur, tanba ne’e ohin sei la autoriza polisia atu tama tun-sa’e, hodi sama karik iha buat ruma aviza ba konsellu Administrasaun hodi akompaña sira, tanba  orfonatu Topu-Honis ne’e iha legalizadu,” Xanana afirma.

Notisia relevante: Alkatiri-Bano a fahe ona material konstrusaun ba vitima visum obrigatoriu nia familia

Xanana kompromete sei halo esforsu atu kontinua tau-matan ba labarik orfonatu sira iha uma mahon Topu-Honis Kutete no Mahata.

“Ita presiza hadia fundasaun ida ne’e ho di’ak,  audit mai husi karik ita hatene buat ne’e halo oinsa, ita hatene said mak la di’ak, no saida mak la di’ak, tuir estatutu fundasaun nia katak, kada fulan tolu administrasaun tenki halo reniaun ho estrutura, tanba ita hahu tinan ida ita la’o nei-neik, maibé tenki ba bebeik, ba tinan 2024 ita atu halo saida ba fundasaun Topu-Honis ne’e,” Xanana esplika.

Prezidente Fundador Fundasaun Topu-Honis, Kay Rala Xanana Gusmão entrega hela termu posse ba Diretora Fundasaun Topu-Honis, Liliana Tarung iha Topu-Honis Mahata, Oe-Kusi Ambeno, Sesta, 10 Fevereiru 2023. Foto TOP/Raimundos Oki.

Iha sorin seluk konseleiru Administrasaun Fundasaun Topu Honis Alberto Soi hateten katak, agradese ba Lidar Karismatiku Kay Rala Xanana Gusmão, tanba konsege lidera fila-fali fundasaun Topu-Honis Oe-Kusi Ambeno ne’e.

“Ami sente kontente tanba ohin loron ami hamutuk ho ita aman nasaun Kay Xanana Gosmão sai hanesan mós prezidente foun ba Fundasaun Topu-Honis Oe-Kusi Ambeno, ha’u garantia katak Topu-Honis nia naran sei morin ba nafatin, agora mós tenki morin ba nafatin,” esplika Alberto Soi.

Total estudante ne’ebe iha Orfonatu Topu Honis 41 kompostu husi Kutete na’in 11, no Mahata iha na’in 30.

Topu-Honis (Guide to Life) harii husi eis misionariu Amerikanu, Richard Daschbach iha tinan 1993 ho objetivu atu fó mahon ba labarik kbi’it la’ek no orfonatu sira.

Richard Daschbach moris iha loron 26 Janeiru 1937 iha Pennsylvanian, Estadus Unidus Amérika (EUA) hahu tama lori misaun evanzelizasaun katolika ba rai enclave Oe-Kusi Ambeno iha tinan 1972 to’o tinan 2018.

Ordena sai Padre iha tinan 1965, no liu tinan rua de’it nia mai ona Nusa Tenggar Timur (NTT), no ikus liu tama ba Ambeno iha tinan 1972. Invazaun Indonézia mai Timor-Leste, nia iha hela Oe-Kusi Ambeno to’o tinan 1999 mós nia la halai hodi tuba-rai metin iha, Kuatete, Ambeno no konsege subar joven lubuk ida husi atakasaun pro-integrasionista iha tempu ne’eba.

Rezultadu husi orfonatu ne’e, konsege halo ema barak remata ona sira nia ensinu superior iha universidade balun iha fatin barak. Inklui mós balun oras ne’e iha deviza boot iha instituisaun F-FDTL no instituisaun Estadu seluk tan.

Daschbach kondenadu tama prijaun tinan 12

Tribunal Distrital Oe-Kusi Ambeno foti ona desijaun (akordaun) final ba eis padre Richard Dasbach tama prijaun tinan 12 iha loron Tersa, 21 Dezembru 2021.

Antes ne’e, Ministériu Públiku nian ne’ebé reprezenta husi Prokurador Nasionál Matias Soares hahu iha loron Kinta, 25 Novembru 2021 iha Tribunal Distrital Oe-Kusi Ambeno iha oras tuku 11:30 dadersan husu ba Tribunal Ambeno atu kondena arguidu Daschbach minimu tinan 18 tama prijaun bazeia ba faktu ne’ebé Ministériu Públiku aprezenta durante ne’e, maibé parte defeza mós husu ba Tribunal atu absolve total arguidu husi kazu ne’e, tanba durante prosesu produsaun provas iha Tribunal nia oin, labarik sira la hatudu sira nia sofrementu kona-ba violasaun sexual. Maibé ikus mai, Tribunal desidi tinan 12 tama prijaun, tanba provadu viola labarik feto nain 4 iha uma mahon Topu-Honis.

Vitima balun ba kazu ne’e mós deklara tiha ona ba públiku katak, labarik feto sira hotu-hotu hetan violasaun sexual husi arguidu eis padre RD ne’e. Deklarasaun vitima kazu pedofilia ne’e falun metin nia a’an hanesan sei kontinua subar nia oin no identidade, tanba konsidera aa’n nu’udar vitima, no mós hafalun a’an iha lejislasaun balun ne’ebé proteje metin vitima ba kazu sira hanesan ne’e labele fó sai ba públiku, eseptu ba Tribunal de’it.

Prezidente Fundador Fundasaun Topu-Honis, Kay Rala Xanana Gusmão fó posse ba estrutura foun Fundasaun Topu-Honis iha Mahata, Oe-Kusi Ambeno, Sesta, 10 Fevereiru 2023. Foto TOP/Raimundos Oki.

Deklarasaun vitima kazu pedofilia ne’e hahu mosu ona kontraditoria basa iha mós labarik feto balun ne’ebé ho aten brani deklara ona públikamente, la subar nia oin no nia identidade ba públiku katak, sira kuaje nain 30 durante tinan barak hela iha uma mahon Topu-Honis nunka hetan violasaun sexual husi eis padre Richard Dasbach, maibé sira hetan fali detensaun illegal no visum obrigatoria maka iha. Nune’e, vitima ba detensaun illegal no visum obrigatoria sira formalmente no ofisialmente hatama ona keixa ba iha Prokuradoria Distrital Oe-Kusi Ambeno hodi prosesu ema hamutuk nain 12 ne’ebé deskonfia involve iha kazu detensaun illegal no visum obrigatoriu iha uma mahon Pradet Oe-Kusi Ambeno iha tinan 2020.

Notisia relevante: Xanana: provas prokurador ho ONG sira ba kazu Topu-Honis ne’e immoral no iregularidade

Vitima detensaun illegal no vitima visum obrigatoriu Matilda Coa (24) hateten, durante tinan 17 hela iha uma mahon Topu-Honis nunka hetan violasaun sexual husi eis padre Richard Dasbach, maibé ikus mai tenke hetan detensaun no visum obrigatoriu husi Ministériu Públiku ho nia parseiru serbisu sira hanesan Polisia Investigasaun Kriminal, Pradet, no ALfela iha Oe-Kusi Ambeno.

Notisia relevante: Matilda Coa: durante tinan 17 iha Topu-Honis amo nunka ka’er ha’u nia isin

Nune’e mós, vitima detensaun illegal no vitima visum obrigatoriu Ermelinda Elu katak, durante prosesu investigasaun ne’ebé hala’o husi Ministériu Públiku Oe-Kusi Ambeno nakonu ho ameasa oioin, no maske konfesa katak, nunka hetan violasaun sexual, maibé autoridade sira obriga loos nia tenke ko’alia dehan hetan violasaun sexual. Tanba deklara dehan nunka hetan violasaun sexual, ikus mai autoridade sira tenke halo detensaun ba nia ho nia alin feto ki’ik sira seluk hodi halo visum obrigatoriu ba sira iha tinan 2020.

Notisia relevante: Sulan labarik feto sira durante semana ida maka foin halo visum obriga iha Ambeno

Maria Magdalena Suni ne’ebé mós hamutuk ho nia oan feto ki’ik nain-rua durante tinan barak hela iha uma mahon Topu-Honis katak, nunka hetan violasaun sexual husi arguidu eis padre RD, maibé ikus mai nia oan feto nain-rua ne’e mós ema sulan sira hotu no halo visum ba sira ho forsadamente to’o nia-oan feto rasik hatete ba nia katak, hafoin visum ne’e nia so’e bee-ki’ik (mii) kahur malu ho ran.

Prezidente Fundador Fundasaun Topu-Honis, Kay Rala Xanana Gusmão iha Mahata, Oe-Kusi Ambeno, Sesta, 10 Fevereiru 2023. Foto TOP/Raimundos Oki.

Notisia relevante: Ami sente ami nia fatin-lulik moras to’o mii-ran

Kazu pedofilia ne’e iha vitima kuaje nain 14, maibé vitima ba detensaun illegal no vitima ba visum obrigatoriu kuaje nain 30 ne’ebé hato’o ona sira nia keixa iha Oe-Kusi Ambeno foin lalais.

Notisia relevante: Vitima visum obrigatoriu keixa ona ema nain 12 iha Ambeno

Iha loron 17 Outubru 2018, ajensia Organizasaun Nasões Unidas (ONU) nian hanesan UN Women, UN Human Right, no WHO fó sai ona sira nia deklarasaun hodi bandu prátika teste virgnidade (visum) ba feto sira, tanba prátika ne’e nu’udar immoral no violasaun direitu umanu, maibé infelizmente prátika immoral ne’e sei kontinua akontese iha Timor-Leste liliu iha Oe-Kusi Ambeno ne’ebé rezulta labarik feto kuaje nain 30 desde tinan 2020 sai vitima ba prátika immoral ne’e, maibé nunka hetan atensaun mazimu husi ativista ka defensor direitu umanu sira iha Timor-Leste.

Eis Pe. Richard Daschbach ho Kay Rala Xanana Gusmão. Foto TOP/Raimundos Oki.

Antes ne'e, ONG lubuk ida iha Timor-Leste defende aan katak prátika teste virjinidade (visum) ne’e nunka hamate ema, no nunka provoka moras sira seluk ba labarik feto sira, maibé faktu hatudu katak, Febriana Bana (14) mate hafoin hetan visum obrigatoriu ka teste virjinidade ho forsadamente iha tinan 2020 iha Oe-Kusi Ambeno.

Notisia relevante: Deklarasaun solidariedade ba Pradet

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter