EDTL Ambeno “ameasa hamate ahi” ba uma kain 32 iha Bubuneo

BUBUNEO (TOP) – Durante tinan barak nia laran, uma kain hamutuk 32 iha bairru Bubuneo, suku Naimeko, postu Pante Macassar, Oe-Kusi Ambeno moris iha nakukun laran, tanba la asesu ba enerjia eletrisidade, no ho inisiativa rasik foin mak dada ahi eletrisidade husi estrada boot iha fulan Fevereiru liuba, maibé oras ne’e hetan ona “ameasa” dala rua tutuir malu husi parte EDTL atu hamate hikas ahi ne’e ho rajaun sira seidauk kumpre lei pagamentu ba Estadu.

Responsavél bairru Bubuneo, Marcelino Leos katak total uma kain iha bairru Bubuneo ne’e mak 32, no sira hela nanis kedas ona iha bairru ne’e desde tempu beiala sira. Durante tinan barak nia laran desde okupasaun kolonial Portugues, bairru ne’e nunka asesu ba enerjia eletrisidade, no iha fulan Fereiru liuba ho inisiativa rasik komunidade sira tau osan hamutuk kada uma kain US$ 27 hodi konsege hetan US$ 800, maibé osan seidauk to’o nafatin, nune’e sira halo serbisu komunal (gotong royong) hetan tan US$ 100 hodi tau hamutuk US$ 900 ona. Ho osan sira ne’e, komunidade sira uja sosa fiu ho fasilidade sira seluk hodi dada ahi eletrisidade husi estrada boot ho distansia metro 1000 resin tama ba bairru laran.

Kuaje fulan 6 ona sira foin mak sente no goja enerjia eletrisidade, infelizmente sira hetan fali ona ameasa dala rua tutuir malu husi parte EDTL Ambeno atu taka tiha fali ahi ne’e bainhira sira seidauk kumpre prosesu rejistu foun asesu eletrisidade nian kada uma kain ho montante US$35.

“Sira mai dalarua ona, primeiru dehan tenki fó osan US$ 35, la’e taka tiha ahi ne’e, maibé ami lakohi, tanba osan ami gasta hotu hola sasan fiu no seluk tan, depois sira mai dala rua nian hatun ba kada uma kain tenke fó US$ 20, maibé ami lakohi nafatin, tanba ferik-katuas sira osan laiha. Sira mesak to’os nain, mesak kbi’it la’ek de’it, susar ba sira atu hetan osan,” hateten Leos ba The Oe-Kusi Post iha bairru Bubuneo, suku Naimeko, postu Pante Macassar, Oe-Kusi Ambeno, Segunda 3 Agostu 2020.

Leos hatutan, iha momentu dada fiu sira ne’e hetan akompañamentu husi tékniku EDTL ida, no komunidade sira mós selu nia, maibé oras ne’e sira kontinua hetan nafatin ameasa hodi taka hikas sira nia ahi ne’e.

Nia hatutan, komunidade sira ne’e oras ne’e kontente ona, tanba ahi hahu lakan ona, no komunidade sira mós prontu atu fó osan US$ 10 kada uma kain bainhira EDTL troka hotu kedas ai-rin ho rin-besi, tanba sira mós konsiente katak dada ahi eletrisidade uja de’it ai-rin ne’e fó perigozu tebes ba komunidade sira.

“Durante ami hala’o serbisu lor-loron, ida-idak lori kedas ninia ai-han. Ami husu ajuda iha diresaun sosial, maibé apoiu de’it foos saku ida ho super mie kaixa ida, no halo ona seremonia kontente nian iha loron 18 Jullu foin lalais. No durante serbisu mós laiha ema boot ruma mai hare ami, no molok ami dada ahi ne’e mós ba husu uluk lisensa iha EDTL, maibé agora mai ameasa fali ami,” nia kestiona.

Iha parte seluk, xefe suku Naimeko, Marcos Liu Abi katak nia laiha koñesementu kona-ba prosesu rejistu foun ba uma kain sira hodi asesu ba enerjia eletrisidade.

“Maibé, foin dadauk ha’u mak asina karta ida atu husu ajuda ba governu atu apoiu fiu eletrisidade nian, maibé laiha rezultadu. Kona-ba administrasaun rejistu kada uma kain $35, ha’u lahatene ida. Ha’u fó sujestaun katak tenke uja rin-besi, maibé tanba nesesidade hakarak hetan ona naroman, entaun komunidade sira uja ai-rin de’it mak dada ahi ne’e hodi hein intervensaun nian mak bele troka tau fali rin- besi,” esplika xefe suku ne’e.

Hatan kona-ba kestaun ne’e, ulun boot EDTL Oe-Kusi Ambeno, Armindo Mendonça katak kriteria ba kada uma kain atu asesu ba enerjia eletrisidade, ba dala uluk tenke rejista ba pagamentu nasionál tuir lei ne’ebé aprova ona husi Parlamentu Nasionál.

“Ami la’os interven, maibé ne’e lala’ok administrasaun Estadu nian katak bainhira atu rejista foun ba kada uma kain mak US$ 35, no ba selu direitamente iha banku, la’os selu ba EDTL,” nia esplika hodi rejeita akuzasaun husi komunidade bairru Bubuneo.

Diretor EDTL ne’e esplika, bainhira uma kain ida atu asesu ba enerjia eletrisidade ka dada eletrisidade tama ba sira nia uma, sira tenke ba foti formulariu iha EDTL hodi ba selu direitamente iha banku mak lori resivu ba EDTL mak foin bele ba monta ahi eletrisidade.

“Bainhira dada foun tenki rejistu, se lakohi kumpre, Estadu konsidera ne’e dada illegal. No solusaun mak entre taka ka tesi kotu fiu sira”.

“Ami dehan ba sira, maibé sira lakohi. Sira ezije dehan tenke dada, proposta ho dezeñu iha tiha ona atu tama ba tenderizasaun, ita sei heint aprovasaun orsamentu ita bele halo serbisu, la’os sira iha Bubuneo de’it, maibé fatin izoladu barak sei monta hotu,” nia esplika.

Diretór Armindo rekoñese komunidade sira iha bairru Bubuneo dada fiu eletrisidade iha ai-rin de’it, tanba sira mak ezije atu hetan naroman lalais.

“Maibé, ha’u hatete ba sira katak ne’e la seguru, sira lakohi rona, hakarak hetan naroman lalais, entaun sira rasik mak kontribui sasan inklui osan. Ami dehan bebeik ba sira, maibé ezije nafatin atu dada, hau dehan ba sira tenke kuidadu tanba seguransa laiha. Fiu sira hotu tara de’it iha ai leten”.

 

Abilio Elo Nini
Author: Abilio Elo NiniWebsite: www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Reporter
Reporter base in Ambeno, Oecusse.

Online Counter