Palásiu prezidensial nakfilak ba palásiu labarik

DILI (TOP) – Labarik ki’ik sira lubuk ida sente kontente tebes hafoin Prezidente Repúblika José Manuel Ramos-Horta konvida no permite sira tama ba salaun prezidensial hodi simu bainaka importante sira iha loron Sesta 20 Maiu 2022.

Situasaun ne’e foin ba dala uluk akontese iha selebrasaun aniversariu restarasaun independensia Timor-Leste nian ba dala 20.

Durante kampaña eleitorál ba eleisaun prezidensial tantu iha eleisaun ba ronda dahuluk no ronda daruak, Prezidente José Ramos-Horta promete sei serbisu hamutuk ho governu atu oinsa bele hamenus númeru menus ai-han ba kada familia iha teritóriu nasionál, no liliu presiza atu hamenus problema malnutrisaun ne’ebé afeta tebes labarik ki’ik-oan sira iha rai ida ne’e.

Antes ne’e mós iha fulan Novembru tinan 2021, PR Horta asina nota intendientu ida ho UNICEF hodi halo advokasia atu hamenus problema malnutriasun iha rai-laran.

Tuir informasaun ne’ebé The Oe-Kusi Post (TOP) asesu husi postajen UNICEF nian katak, hatan ba asuntu malnutrisaun kroniku durante tinan rua dahuluk labarik sira nia moris ne'e kritiku tebes tanba malnutrisaun hanesan kauza major ba mortalidade no mós númeru defisiensia iha labarik sira nia moris.

UNICEF dehan, Timor-Leste nu'udar nasaun ida ne'ebe kazu malnutrisaun kroniku aas tebes, kuaze metade husi labarik idade tinan 5 mak sofre raes-badak.

Asaun real balun PR Horta hahu hatudu dadauk ona. Iha Kinta kalan, 19 Maiu 2022, nia mós fó tempu ba labarik ki’ik nain 4 hodi hato’o sira nia hanoin durante serimónia investidura iha Tasi-Tolu-Dili, no iha fali loron Sesta 20 Maiu 2022, konvida no permite labarik lubuk ida tama ba Palásiu Prezidensial laran hodi simu bainaka importante sira hanesan Prezidente Portugal ho bainaka importante sira seluk.

Asaun ne’e hatudu, PR Horta iha duni ambisaun no mehi boot atu oinsa bele hamenus kazu malnutrisaun durante nia mandatu nu’udar Prezidente Repúblika durante tinan lima oin mai. Parte balun husu ba PR Horta atu labele uja de’it labarik ki’ik-oan sira nu’udr instrument de’it iha seremonia ofisial sira, maibé tenke hatudu iha asaun real durante periodu ukun tinan lima mai ne’e.

Dadus husi Índise Hamlaha Globál (Global Hunger Index – GHI) 2020 hatudu, Timor-Leste nia númeru malnutrisaun aas tebes kompara ho nasaun sira seluk iha mundu.

Relatóriu GHI públika husi ONGinternasionál rua: Welte Hunger Hilfe no Concern Worldwide, ne’ebé uza dadus sira husi UNICEF, WHO, no ajénsia ONU sira seluk. Ajénsia hirak ne’e mós hetan dadus husi relatóriu ofisiál governu Timor-Leste nian.

Hare ba realidade, povu barak iha Timor-Leste seidauk asesu ba ai-han ne’ebé ho nutritivu, liu-liu labarik sira, la hetan ai-han sufisiente ho nutrisaun di’ak. Situasaun ne’e kria impaktu todan ba ita nia labarik sira jerasaun futuru nasaun nian. Aleinde la asesu ba ai-han di’ak, iha mós problema ho sira nia saúde, edukasaun, produtividade, kapasidade no família iha futuru. Situasaun no problema hirak ne’e susar atu rezolve no kompleksu tebes. Disponibilidade ai-han nutritivu menus tanba produsaun iha rai laran ladún sai prioridade no depende maka’as ba konsumu foos duke diversidade ai-han, kustu ai-han di’ak ho nutritivu ne’ebé karun.

Relatóriu dahuluk kona-ba inseguransa ai-han katak, populasaun Timor-Leste iha 25% de’it mak iha asesu ba ai-han ne’ebé seguru. Moras hanesan diaréia bele kauza nutrisaun menus. Diaréia hetan impaktu husi falta bee mós no fasilidade saneamentu; bazeia ba DHS 2016, 50% de’it husi uma kain iha Timor-Leste bele asesu ba fasilidade saneamentu ne’ebé di’ak, signifika katak sira uza sentina ho tanke séptiku (pit latrine), no 58% de’it husi uma-kain iha area rurál hetan asesu ba bee moos iha sira nia uma ka besik sira nia hela fatin.

Hodi responde no hadi’ak situasaun ne’e presiza investimentu ba saneamentu no bee mós nudár fatór importante tebes. Promove no konsumu ai-han lokál ne’ebé ho variedade diversifikadu, promove setór peska no akuakultura atu fornese ikan ho folin baratu ba komunidade. Halo tuir rekomendasaun husi Ministériu Saúde kona-ba dieta saudavel ka han ai-han lokál ne’ebé ita kuda rasik iha rai laran (hanesan ai-han hodi fó forsa (enerjia) hanesan fehuk, talas, foos, lakeru nsst, ai-han hodi haburas hanesan ikan, manu tolun, koto no fore sira no ai-han ba protesaun hanesan modo no ai-fuan sira).

Problema malnutrisaun nu’udár problema nasionál no presiza entidade hotu nia atensaun. Dadus husi Timor-Leste Demographic and Health Survey 2016 (TLDHS) katak, 13% de’it husi labarik ho idade fulan 6 to’o fulan 23 hetan ai-han ho nutrisaun ne’ebé sufisiente (tuir “minimal acceptable diet”). Problema nutrisaun la’ós de’it ba labarik sira; dadus TLDHS mós hatudu katak 23% husi feto ho idade tinan 15-49 enfrenta mós anemia.

Diskursu PR Horta nian iha seremonia investidura iha Tasi-Tolu katak, krize ai-han tui-tuir malun ne’ebé periodikamente afeta mundu, devia fó ona reflesaun kle’an ida hodi foti desizaun matenek sira kona-ba importánsia estrema atu investe boot liután iha setór ida ne’e hodi alkansa soberania totál.

“Ha’u sei propoin kriasaun Fundu ba Kafé ida ne’ebé mai ho objetivu atu proteje kualidade no presu hosi kafé hasoru folin tun-sae kafé nian iha merkadu internasionál; atu investe iha haluan área produsaun ba kafé arábika orgániku; apoiu iha paralelu kultura agríkula seluk no kriasaun ba animál ki’ik sira no akua-kultura ne’ebé garante seguransa alimentár iha rejiaun sira ne’ebé prodús kafé; no promove dezenvolvimentu ba turizmu komunitáriu iha rejiaun sira kafé nian.”

Nia hatutan, bailoron naruk, aumenta temperatura másima ne’ebé antes nunka akontese no falta hosi bee-moos iha nível globál, halo rejiaun barak iha mundu maka la produtivu no la abitável. Timor-Leste sofre iha falta ba rezerva bee fresku, tanbá ne’e urjente tebes atu investe iha kaptasaun no konservasaun ba udan- been, nune’e mós teknolojia foun ne’ebé transforma bee-tasi ba bee-moos.

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter