AMBENO (TOP) - Governu sentral iha ambiasaun boot atu oinsa bele implementa politika dezentralizasaun iha tinan 2027, tanba ne’e mak Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hamutuk ho Ministériu Administrasaun Estatal no Ministériu relevante sira seluk finaliza tiha ona programa hare besik kondisaun minima iha munisipiu hotu, falta de’it Oe-Kusi Ambeno mak seidauk.
Estrutura foun Rejiaun Administrativa Espesial Oe-Kusi Ambeno (RAEOA) oras ne’e boot tebes hanesan karau Timor ne’ebé sei presija han-boot no hemu-boot, tanba kompostu husi Diretór Rejionál hamutuk nain-21 kedas.
Númeru diretór rejionál barak hanesan sei fornese (delivera) serbisu públiku ba totál populasaun rai-ketan Ambeno ne’ebé oras ne’e kuaje nain-90.0000 ona.
Maibé, númeru ema boot sira ne’e tatidik malu hela, kontraria malu hela ho kondisaun minima, tanba laiha disponibilidade ba fatin serbisu (edifisiu públiku) hodi bele hala’o sira nia serbisu lorloron, no aat liu-tan laiha fasilidade hodi bele uja ba hala’o serbisu nian.
Kargu sira fizikamente existe (iha) tiha ona, maibé sira nia fatin serbisu no fasilidade serbisu to’o oras ne’e seidauk iha ida. Hafoin simu posse iha fulan Abril liuba, oras ne’e diretór rejioná hirak ne’e tuur sa’e-malu de’it iha áreador Gabinete Prezidente Autoridade RAEOA nian.
A’at liutan, kuaje diretór rejionál sira ne’e balun kapasidade mukit loos, kakutak tomak loos, kakutak mamuk tebes ba iha área ne’ebé oras ne’e nia asume hela ba, maibé iha ida-rua de’it mak iha kapasidade di’ak, tanba serbisu duni tinan barak iha ninia área.
“Situasaun ne’e hanesan same foho-rai boot ida mate hela iha Gabinete Prezidente Autoridade RAEOA nia oin, dada la ba ida. Kuaje mesak todan hotu de’it. RAEOA hanesan foho rai-boot ne’ebé oras ne’e mate dodok hela iha Oebau, no diretór rejionál sira kuaje nain-21 ne’ebé simu ona posse iha fulan Abril liu ba atu dada sai tiha foho rai-boot ne’e, maibé infelizmente sira laiha kbi’it, kuaje laiha kapasidade atu dada sai tiha same foho-rai boot ne’e.”
Iha Ambeno oan balun ne’ebé kompetente tebes ne’ebé antes ne’e esforsu ona elabora Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Rejionál (PEDR), maibé infelizmente la hetan espasu iha estrutura RAEOA. Ema inkapasidade no ema ignorante sira ne’ebé halo enkontru subar iha Cafetaria Bansone hodi prepara lista no figura ba kargu diretór rejional sira hasai tiha ema kapasidade di’ak sira nia naran.
Situasaun todan ne’e, Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA), Régio Serventes Roméia da Cruz Salu mesak labele hulan, maibé tenke hamutuk ho ninia estrutura sira mak bele hulan. Atu hamutuk mak hulan todan ne’e mós sei labele la’ok do’ok, tanba kuaje diretór rejionál sira ne’e mukit kapasidade, iha ida-rua de’it mak koloka iha fatin ne’ebé loos.
Moras a’at no kultura aat ne’ebé The Oe-Kusi Post (TOP) observa durante ne’e mak funsionariu ki’ik sira to’o funsionariu nivel aas sira kuaje mesak ‘Hipokrizia’. Hipokrizia mak kondisaun mentál ida ne'ebé ema ida hatudu oin di'ak ka piedade nian iha liur, maibé iha intensaun, fiar ka hahalok sira ne'ebé kontraditóriu iha laran. Karakterístika mentál ida-ne'e normalmente mai husi inseguransa ne'ebé klean, klamar ne'ebé fraku, no hakarak egoísta ba benefísiu pesoál. Ida-ne'e la'ós, insultu ida ba funsionariu sira balun iha RAEOA, maibé ne'e hanesan krítika sosiál ida.
Bainhira onestidade dala barak hetan kastigu, ema barak aprende atu uza "maskara" atu bele moris. Sira konkorda iha públiku, maibé rai deskontentamentu iha odamatan nia kotuk. Iha públiku, sira mosu hanesan obediente, maibé iha privadu, sira rai deskonfiansa.
Falta kualidade no kompeténsia iha estrutura governu rejionál normalmente kauza husi prosesu rekrutamentu polítiku ne'ebé la bazeia ba méritu, falta transparénsia, no problema klásiku sira hanesan korrupsaun. Kondisaun ida-ne'e lori ba prestasaun serbisu públiku ne'ebé neneik.
Situasaun ne’e sei kauza atendimentu públiku ne'ebé ladi'ak, birokrasia ne'ebé konvolutadu. Faktu hatudu, desde Janeiru to’o ohin loron prosesu pagamentu ba buat hotu sei pendente no paradu hela iha sistema finanseira RAEOA nian.
Atu hadia situasaun frazil ne’e, tenke implementa sistema méritu. Prenxe pozisaun Xefe Departamentu no pozisaun estratéjiku sira tenke liuhusi prosesu selesaun nakloke (leilaun) ne’ebé independente no bazeia ba kompeténsia.
Estrutura liman-ain PA RAEOA atual ne’e mesak fraku de’it. Atu halo forte, PA RAEOA mak tenke estabelese ekipa forte ida, bolu Ambeno oan sira ne’ebé iha kapasidade di’ak hodi tulun nia no tenke finaliza ona elaborasaun Planu Estratejiku Rejional (PER) atu bele sai matadalan ba prosesu dezenvolvimentu rai-enklave ne’e ba oin.
Dala ida tan, entre Diretór Rejionál nain-21 ne’e laiha ida mak kompetente no iha kapasidade di’ak hodi bele kontinua elabora PER ne’e, tanba faktu hatudu, bainhira balun hakerek de’it iha sira nia pájina Facebook mós Tetun ulun-ain hela, Tetun bobar malu hela. Ho ijemplu simples hanesan ne’e hatudu momoos katak, laiha duni kapasidade atu halo elaborasaun (hakerek) PER nian.
Se PA RAEOA atual mak la utilija ka la implementa sistema méritu iha prosesu nomeasaun Xefe Departamentu sira tuir mai mak sei hamosu stagnansia dezenvolvimentu iha RAEOA. Figura Diretór Rejionál kuaje mukit kapasidade ona, entaun nomeasaun ba Xefe Departamentu sira tuir mai ne’e tenke hili ho didi’ak hodi sira bele kompleta malu no tulun malu iha serbisu atendimentu públiku durante sira nia periodu mandatu.

