Auditoria deskobre konstrusaun hotel fitun-lima Ambeno hamosu “iregularidade boot”

AMBENO (TOP) – Rezultadu auditoria husi Tribunal de Recurso Câmara de Contas (TdC) iha volume I no II ho númeru prosesu 2/2016/AUDIT-S/CC deskobre prosesu konstrusaun hotel fitun-lima ne’ebé eis Prezidente Autoridade ba Rejiaun Administrativu Espesial Oe-Kusi Ambeno (RAEOA) atual Sekretariu Jeral Partidu FRETILIN, Mari Bim Amude Alkatiri selebra kontratu ho kompañia TCPA ho total orsamentu millaun U$ 10.008.593,44 iha loron 16 Setembru 2015 nakonu ho iregularidade no “korupsaun” boot, maibé to’o oras ne’e seidauk iha prosesu akuzasaun ruma husi nain ba asaun penal ka Ministériu Públiku.

Notisia relevante: Auditoria Câmara de Contas detekta Alkatiri depozita osan ZEESM iha BNU no Mandiri  

Maske valor kontratu ne’e hamutuk milaun 10 resin, maibé Alkatiri ne’ebé ne’e hetan fama “BOM GESTOR” husi nia aliadu sira desidi halo ajudikasaun direta (Single Source), inklui dezeñu iha objetu no presu kontratu.

Desijaun “BOM GESTOR” ne’e viola total Decreto-Lei No. 10/2005 de 21 de Novembro kona-ba Regime Jurídico do Aprovisionamento (RJA).

Eis Prezidente Autoridade ba RAEOA atual Sekretariu Jeral Partidu FRETILIN, Mari Bim Amude Alkatiri./Net.

RJA iha artigu 39 kona-ba Konkursu Públiku Internasional esplika, projetu públiku ida ho nia valor kontratu liu milaun ida (U$ 1,000, 000) ba leten tenke liu husi prosesu tenderizasaun internasional, maibé Alkatiri desidi projetu konstrusaun hotel fitun-lima iha Oe-Upu, Oe-Kusi Ambeno ho nia valor kontratu milaun U$ 10.008.593,44 liu husi ajuste direitu (Single Source) de’it iha tempu ne’eba. Halo verifikasaun atrazu ba konstrusaun hotel, halo kontratu dala rua kedas kona-ba serbisu ne’e rasik.

Notisia relevante: Xanana arepende nomeia Alkatiri sai “mandor” ba projetu ZEESM

Tuir dokumentu rezultadu auditoria TdC ne’ebé The Oe-Kusi Post (TOP) asesu, kontratu dahuluk asina iha loron 22 Abril 2016, prosesa ninia prazu prorogasaun ba konklusaun obra iha loron 1 Janeiru to’o 30 Juñu 2016 ho simultaneamente.

Prosesa mós aplika penalizasaun kontratual ba kompañia ne’e. Adenda ne’e ho karakter tripartida ne’ebé asina husi autoridade RAEOA, TCPA no Tecproeng nu’udar kompañia responsável ba supervizaun obra ne’e.

Nu’udar rezultadu husi addenda ne’e, TCPA hahu toma kona ba despeza sira ne’ebé kauza husi nesesidade atu hanaruk kontratu ho Tecproeng ba periodu 1 Janeiru-30 Juñu 2016 ho nia valor estimasaun iha addenda ne’e mak $ 502.170. Autoridade RAEOA kontinua selu Tecproeng, maibé hahu hamenus ona kustu husi pagamentu ne’ebé atu selu ba TCPA.

Konstrusaun ba hotel fitun lima iha Oe-Kusi Ambeno ho valor kontratu milaun U$ 10 resin desde tinan 2015 to'o ohin loron seidauk hotu hela de'it./Net.

Iha loron 1 Jullu 2016, asina tan addenda tripartida ba daruak nian ne’ebé hanaruk prazu ba konklusaun obra to’o 30 Novembru iha tempu ne’eba no dala ida tan fó addenda ba kontrator ho montante ne’ebé relasiona ho supervizaun obra husi Tecproeng. Laiha evidensia kona-ba asinatura adenda, no kompañia ne’e kontinua hala’o serbisu to’o Jullu 2017.

Tuir informasaun husi autoridade RAEOA ne’ebé hato’o ba Auditoria Tribunal Câmara de Contas katak, iha loron 20 Jullu 2017, kompañia TCPA hato’o pedidu extensaun prazu hodi bele finaliza obra ne’e, maibé pedidu ne’e rejeitadu.

Notisia relevante: Alkatiri ho kompañia Árabe asina kontratu-3 dala ida de’it, maibé Clinica do Coração Ambeno la funsiona

Kompañia ne’e atraza konstrusaun hotel fitun lima ne’e la ho justifikasaun klaru, no bainhira kontratu remata tiha, ikus mai autoridade RAEOA foti administrativamente iha loron 10 Setembru 2017.

Ezekusaun fizika no finanseira

Iha kontratu ne’ebé asina ona estabelese katak, priodu konstrusaun ba hotel fitun lima ne’e tenke remata durante loron 304 (fulan 10) sura hahu husi asina kontratu ne’e.

Konstrusaun hotel ne’e tenke remata iha fulan Maiu 2015. Maibé, kompañia la kumpri kontratu, no asina tan adenda ka hanaruk tan kontratu finalizasaun ne’e ba iha loron 30 Juñu 2016 tenke remata ona, realidade hatudu hotel fitun lima ne’e Alkatiri ho nia aliadu sira abandona tiha to’o ohin loron maske selu tiha ona osan lubuk ida ba kompañia sira.

Tuir relatoriu mensal husi kompañia Tecproeng katak, progresu fiziku ba konstrusaun ne’ebé responsabiliza husi kompañia TCPA mak 39,72% iha fulan Janeiru 2016.

Durante fulan 16 entre Janeiru nia rohan 2016 to’o fulan Maiu nia rohan 2017, progresu fiziku foin mak to’o 25,92%.

TdC deskobre katak, konstrusaun hotel fitun lima ne’e la’o lenuk demais, no kompañia sira ne’ebé hetan fiar husi Alkatiri mós laiha kapasidade finanseira atu kumpri kontratu serbisu.

Notisia relevante: Abandona projetu konstrusaun edifisiu administrasaun RAEOA ekipa konjuntu buska ona armazen kompañia SAMHEE  

Maske kompañia Portugues sira ne’e mesak inkapasidade no laiha osan, maibé hetan konfiansa maka’as husi Alkatiri ho nia aliadu sira, nune’e entre tinan 2016 to’o 2017, autoridade RAEOA konsege selu ona kompañia TCPA ho total millaun $ 5.472.892 ho nia rezultadu hotel fitun lima ne’e seidauk hotu to’o ohin loron.

Valor likidu retensaun nu’udar garansia ezekusaun hamutuk $ 644.548, no montante ne’ebé ko’a nu’udar penalizasaun aplika ba kompañia mak $ 328.036.

Ho situasaun ne’e, autoridade RAEOA termina tiha kontratu ho kompañia TCPA, no atu finaliza hotel fitun lima ne’e, autoridade RAEOA selebra tan kontratu hamutuk lima (5).

Husi kontratu lima ne’e, ida asina ho kompañia Tecproeng iha loron 1 Novembru 2017 atu halo jestaun, koordenasaun no supervizaun ba obra ne’e ho montante $ 840.490 ne’ebé aumenta tan montante $ 299.530, nune’e total mak millaun $ 1.140.020.

Kontratu sira seluk ba konklusaun konstrusaun hotel

Iha 01 Dezembru 2017, asina tan kontratu ida entre RAEOA ho empreza Ji Sheng Construction ho valor U$ 1.998.856 hodi prosede konklusaun obra konstrusaun hotel ne’e ho nia durasaun tempu durante fulan 9 nia laran tenke remata ona sura husi data asina kontratu, katak kontratu serbisu ne’e tenke remata ona iha fulan Agustu 2018, realidade hatudu obra konstrusaun hotel ne’e kontinua abandonadu to’o ohin loron.

Konstrusaun ba hotel fitun lima iha Oe-Kusi Ambeno ho valor kontratu milaun U$ 10 resin desde tinan 2015 to'o ohin loron seidauk hotu hela de'it./Net.

Maske kompañia ne’e la kumpri kontratu ne’ebé selebra ho parte RAEOA, maibé kontinua hetan konfiansa hodi halo tan addenda ba kontratu ne’e dala tolu mak hanesan addenda dahuluk hala’o iha loron 2 Fevereiru 2018 hodi garante retensaun pagamentu 10%, no addenda daruak no datolu asina iha loron 19 Jullu no 13 Novembru 2018.

Notisia relevante: Xefe suku Cunha husu Alkatiri tanba saida mak tinan 6 ona ro HAKSOLOK seidauk mai

Kontratu ne’e alteradu dala rua resin, alterasaun dahuluk hala’o iha loron 25 Marsu 2019 hodi hanaruk ezekusaun obra konstrusaun ne’e ba to’o 30 Juñu 2019 ho valor kontratu U$ 28.980, no alterasaun daruak nian hala’o iha loron 21 Juñu 2019 ne’ebé selu tan U$ 2.510 resin.

Kontratu hirak ne’e hotu, halo ona pagamentu iha tinan 2018 nia rohan ho montante U$ 1.623.117.

Iha loron 13 Dezembru 2017, autoridade RAEO kontinua selebra tan kontratu ida ho empreza MPD ba “Supply and Installation of electrical, fire & gas detection system, CCTV and sound system” ho valor U$ 976.538 ho nia durasaun kontratu tenke remata iha loron 13 Setembru 2018. Kontratu ne’e mós ikus mai addenda tan iha loron 5 Jullu 2018 hodi hanaruk tan durasaun serbisu ne’e husi Setembru ba fali Dezembru 2018. Total pagamentu ba empreza MPD mak U$ 550.811.

Konstrusaun pixina hotel fitun lima

Hotel fitun lima iha Oe-Kusi Ambeno iha mós pixina ida ne’ebé autoridade RAEOA hala’o kontratu ho empreza internasional PT. Tropikal Sistem husi nasaun viziñu Indonézia mak hala’o konstrusaun ba pixina ne’e ho total orsamentu U$ 59.595,68, no empreza Holiqun hetan U$ 165.000.

Pixina iha hotel fitun-lima iha Oe-Kusi Ambeno./Net.

Kontratu konklusaun ba projetu pixina ne’e ho nia durasaun fulan ida de’it tenke remata, maibé kompañia sira nafatin la kumpri data kontratu hodi ikus mai tenke halo addenda atu bele hanaruk durasaun kontratu ne’e ba fulan Juñu 2019.

Pagamentu final ba projetu ne’e iha kontratu dahuluk hamutuk U$ 20.000 ho titulu adiamentu, no montante U$ 139.299 refere ba kontratu daruak nian.

Total pagamentu relasiona ho konstrusaun Hotel husi 2015 to’o 2018

Projetu konstrusaun Hotel Fitun Lima iha Oe-Kusi Ambeno tuir relatoriu TdC katak, iha kontratu 8 kedas ho nia adendda sira hamutuk 12.

Prazu inisial hodi remata konstrusaun hotel ne’e fulan 10 de’it ho intensaun atu bele uja ba selebrasaun tinan 500 prezensa colonial Portugues iha Lifau ne’ebé hala’o iha fulan Novembru 2015.

Estimasaun kustu ba projetu konstrusaun hotel fitun lima iha Oe-Kusi Ambeno ne’e mak U$ 10.008.593 bazeia ba valor kontratu ne’ebé asina entre autoridade RAEOA ho kompañia TCPA iha tinan 2015.

Kontratu inisial asina ho kompañia Tecproeng atu halo de’it supervizaun ba projetu konstrusaun ne’e mós hetan kontratu ho valor U$ 535.865. Tanba ne’e, bele dehan katak, estimasaun inisial kustu ba projetu konstrusaun hotel ne’e mak milaun U$ 10.544.458.

Iha tinan 2018 nia rohan, autoridade RAEOA halo pagamentu global ho montante U$ 11.647.650. Total U$ 963.426 tenke selu ba kompañia ne’e nu’udar garantia ezekusaun kualidade.

Kontratu ho empreza Singapura ba fornesimentu mobiliariu

Iha loron 16 Setembru 2015, Prezidente Autoridade ba RAEOA, Mari Bim Amude Alkatiri selebra kontratu ho kompañia Singapura, Timor Capital Partners Asia hodi fornese mobiliáriu (furniture) ho valor kontratu $ 1.486.524,36.

Objetivu husi kontratu ne’e atu fornese mobiliáriu sira hanesan meja, kadeira, fatin toba, no armari, inklui mós hena, tollha no sasan seluk tan ba hotel fitun lima iha Oeupu iha Oe-Kusi Ambeno.

Atu fornese sasan hirak ne’e, kompañia importa husi rai-liur to’o iha loron 10 Juñu 2016 sasan importasaun hirak ne’e atinje ona $ 367.763,82.

Fó “retensaun” ba importa sasan ne’e fó prejuizu ba Estadu ho valor $ 12,484 relativa ho direitu aduaneiru. No entantu, laiha deklarasaun alfandegária ba importasaun ba material pre-fabrikadu hotu ne’ebé utiliza ba kuartu sira iha hotel fitun lima Oe-Upu.

Notisia relevante: KAK aprezenta ona kazu Adjuntu-Prezidente Autoridade RAEOA ba prokurador Ambeno

Tanba ne’e, Tribunal Câmara de Contas husu atu dokumentu hotu ne’ebé relasiona ho prosesu alfandega ba sasan pre-fabrikadu ne’ebé importa husi Timor Capital Partners Asia, maibé mosu dun malu entre kompañia ho Alkatiri no alfandega Dili kona-ba responsabilidade prosesu selu taxa.

Tabela importasaun material ba konstrusaun hotel ne’ebé lahetan kobransa impostu importasaun

 

Data Valor Desalfandegamento

 

Valor Aduaneiro

 

Valor Imposto Devido
(1)

 

Valor Imposto Pago
(2)

 

 

Valor P/ Pagar (3) = (1) - (2)

 

 

Observação

3/5/2016

23,313

1,180

1

1,179

 

Contrato Construção Hotel

4/5/2016

11,500

582

1

581

4/5/2016

1,471

74

5

69

18/5/2016

206,210

10,439

1

10,438

19/5/2016

4,302

218

2

216

Total

246,796

12,494

10

12,484 

Auditoria Câmara de Contas mós detekta, autoridade RAEOA hatene de’it mak halo ajudikasaun direta (Single Source) ba kompañia ne’e, maibé la halo preparasaun kona-ba prosesu selu taxa. Kompañia sira ne’ebé durante tinan lima manan mega projetu ZEESM iha RAEOA bosu tebes, tanba maioria la selu taxa ba Estadu.

Maske asina ona kontratu ho kompañia Timor Capital Partners Asia, maibé bainhira Câmara das Contas husu dokumentu sira kona-ba prosesu fornesimentu mobiliáriu hirak ne’e, alfandega RAEOA, Dili no autoridade RAEOA rasik laiha koñesimentu.

Faktu hirak ne’e nu’udar evidensia katak, mobiliáriu sira ne’ebé importa husi Timor Capital Partners Asia, ho valor kontratu hamutuk $ 376.763,82 ne’ebé selu husi autoridade RAEOA iha tempu ne’eba la kona selu taxa ba Estadu. Situasaun ne’e kontra lei no fó prezuiju maka’as ba Estadu.

Tuir Lei Orgânica da Câmara de Contas iha artigu 45 kona-ba Reposição por não arrecadação de receitas esplika, Nos casos de prática, autorização ou sancionamento, com dolo ou culpa grave, de actos e omissões que impliquem a não liquidação, cobrança ou entrega de receitas com violação das normas legais aplicáveis, pode a Câmara de Contas condenar o responsável na reposição das importâncias não arrecadadas em prejuízo do Estado ou de entidades públicas.

Prátika hanesan mós hamosu sansaun obrigatoriu finanseira tuir Lei Orgânica da Câmara de Contas iha artigu 50 kona-ba Responsabilidades financeiras sancionatórias.

Responsabilidade ba assuntu hirak ne’e mak Prezidente Autoridade ba RAEOA, Mari Bim Amude Alkatiri ne’ebé nu’udar autor ba kriasaun lei injesaun taxa ba kompañia sira ne’ebé hetan projetu ZEESM iha RAEOA durante ninia mandatu inklui kompañia Timor Capital Partners Asia.

Konstrusaun ba hotel fitun lima iha Oe-Kusi Ambeno ho valor kontratu milaun U$ 10 resin desde tinan 2015 to'o ohin loron seidauk hotu hela de'it./Net.

Resposta husi Autoridade RAEOA ba Câmara de Contas (TdC) katak, “ami labele nega komentariu sira husi ekipa auditoria katak, mobiliáriu sira ne’ebé fornese husi Timor Capital Partners Asia ho valor orsamentu $ 376,763.82 selu tiha ona husi autoridade la’os nu’udar objetu husi desalfandegamentu ka pagamentu korespondente direitu aduaneiru importasaun.”

Auditoria ne’e mós esplika, parte responsavel sira mós hatutan, sira laiha dokumentu ne’ebé problematiku ligadu ba faktu sira iha auditoria ne’e, to’o sira mós lahatene atu selu taxa importasaun ne’e iha alfandega Dili ka Oe-Kusi Ambeno.

Não podemos deixar de considerar que as explicações e argumentos apresentados não colhem,” esplika konteudu auditoria Câmara de Contas iha pájina 73.

Hafoin hetan esplikasaun hirak ne’e, TdC afirma nia pozisaun katak, se dokumentu sira ne’e mak lakon, alfandega sempre iha dokumentu hirak ne’e, tanba informasaun hirak ne’e sempre rai (guarda) iha sistema informatika serbisu alfandega nian, no informasaun sira ne’e sei la lakon ida.

Iha parte seluk, se iha pagamentu ba alfandega, montante osan ne’e sempre tama ba iha konta bankaria autoridade RAEOA nune’e fasil atu hatudu evidensia pagamentu.

“Agora, elementu hirak ne’e la iha ida mak aprezenta husi responsavel sira hodi hatudu lisensa dezalfandegamentu ne’ebé efetivu husi sasan sira ne’e no selu taxa ne’ebé tenke selu,” esplika konteudu auditoria TdC.

“Faktu hirak ne’e hotu dirize ami atu reafirma katak, sasan sira ne’e seidauk hamoos liu husi alfandega no ka seidauk selu taxa.”

“Oinsa mak kompañia importador mobiliáriu ho valor osan lubuk ida ne’ebé sosa husi autoridade RAEOA atu konstroi hotel ida ne’ebé selu mós husi autoridade RAEOA, la iha ema ida mak kestiona katak, kompañia ne’e sei selu impostu ka la’e?,” rezultadu relatoriu auditoria TdC kestiona.

Ho infrasaun no iregularidade hirak ne’e TdC rekomenda ba autoridade RAEOA atu husu kompañia Interway no Timor Capital Partners Asia ne’ebé importante sasan ba konstrusaun klinika fuan no hotel fitun lima iha Oe-Kusi Ambeno tenke selu taxa. Tenke implementa lei alfandega no aduaneiru ne’ebé vigora iha Timor-Leste.

Konstrusaun ba hotel fitun lima iha Oe-Kusi Ambeno ho valor kontratu milaun U$ 10 resin desde tinan 2015 to'o ohin loron seidauk hotu hela de'it./Net.

Durante ne’e Alkatiri sempre ataka Kay Rala Xanana Gusmão ninia governasaun durante tinan 10 dehan nakonu ho korupsaun boot, no Alkatiri sempre lori asuntu korrupsaun hodi halo propaganda baratu hasoru Xanana ho nia partidu CNRT. Rezultadu husi governasaun tinan 10 ne’e, membru governu balun, hatan ona ba prosesu sira ne’ebé liga ba prátika transparénsia no akuntabilidade. Balun kumpri ona prosesu hirak ne’e no tama iha Tribunal no balun tan hetan ona desizaun finál ba aktu ne’ebé fó prejuízu ba osan estadu nian.

Enkuantu krime finanseira ne’ebé komete husi eis Prezidente Autoridade ba RAEOA, Mari Bim Amude Alkatiri husik livre de’it; liu husi akizisaun no pagamentu ba ró-ahi HAKSOLOK ne’e fó ona prejuizu ba estadu millaun $20 resin, folin kada USB $450, sosa aviaun uzadu, iregularidade iha prosesu aprovizionamentu Aeroporto Rota Sandalo, hotel fitun-lima Ambeno no krime finanseira seluk ne’ebé relata iha relatóriu auditória Câmara de Contas nian.

Antes ne’e mós Komisaun ba Anti-Korupsaun (KAK) deklara rezultadu osan boot ne’ebé governu sentral aprova ba RAEOA durante tinan lima nia laran iha mandatu Alkatiri nian laiha balansu dezenvolvimentu.

Notisia relevante: KAK deskobre osan ne’ebé aloka ba ZEESM la balansu ho dezenvolvimentu iha Ambeno

Relatoriu auditoria ne’e hatudu momoos mosu krime lubuk ida iha prosesu implementasaun projetu pilotu Zona Espesial ba Ekonomia Sosial no Merkadu (ZEESM) ne’ebé lidera husi atual Sekretariu Jeral Partidu FRETILIN, Mari Bim Amude Alkatiri ho nia aliadu sira iha Rejiaun Administrativu Espesial Oe-Kusi Ambeno (RAEOA), maibé deskonfia autoridade judisiariu sira liliu nain ba asaun penal durante ne’e kala “tauk” hodi “lakohi” loke prosesu ruma kontra Alkatiri ho nia aliadu sira.

The Oekusi Post
Author: The Oekusi PostWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
www.OeKusiPost.com nu’udar plataforma media online iha Oe-Kusi Ambeno, Timor-Leste ne’ebé aprezenta notísia iha área oioin iha teritóriu nasionál. Rua. Numbei, Oe-Kusi Ambeno Mobile: +670 7723 4114 Email: info (at) OeKusiPost.com

Online Counter