Komunidade Usitasa’e lamenta ho deklarasaun Adelino Cau iha media sosial

AMBENO (TOP) – Komunidade sira hosi suku Usitasa’e sub-rejiaun Oe-Silo Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambeno (RAEOA), husu membru veteranu, atuál xefe departementu solidariedade sosiál no inkluzaun, Adelino Cau, atu responsabilidade ba attitude ne’eb’e lansa liuhos media sosiál hodi hatun dignidade povo nian.

“Ami komunidade suku Usitasa’e hamutuk ho lideránsa komunitária, lia-na’in, membru veteranu, intelektuál no estudante ho militante partidu hotu, ami kondena maka’as liafuan ne’ebé, Adelino Cau, fó sai liuhosi media sosiál, katak ‘komunidade Usitasa’e, sira hanesan manduku moris iha bee-posu laran, sira persiza informasaun  a nivél nasionál atu-sira bele sai hosi bee-posu laran mai liur atu haree Timor-Leste nia luan, hodi hatene, kona-ba situasaun polítika atuál iha rai laran’,” portavos Abílio Tolo, fó sai liuhosi konferensia imprensa iha sede suku Usitasa’e.

Portavós ne’e hatutan, komunidade suku Usitasa’e, senti lamenta teb-tebes, tanba kualidade hanesan membru veteranu ida iha Oe-Kusi Ambeno, atuál xefe departementu solidariedade sosiál no Inkluzaun, la merese atu hasai lia-fuan sira ne’e, ami senti ofendidu tanba lia-fuan sira-ne’e, hatun ami-nia dignidade.

Tan ne’e, ohin hamutuk komunidade tomak iha suku Usitasa’e deklara no ejize atu hadi’a nia attitude hosi responsabilidade ba hahalok ne’e.

Dahuluk, ami komunidade Usitasa’e, kondena maka’as atitude la-di’ak, ne’ebé sr. Adelino Cau, hatudu iha media sosiál, hatudu kualidade nu’udar membru veteranu, no asumi kaargu xefia iha MSSI Oe-Kusi Ambeno, persiza hatudu exemplo di’ak ba jerasaun foun, no komunidade tomak atu banati tuir, no tau-an nune’e bele respeita nafatin, tanba lia-fuan sira-ne’e la edukativu, diskriminativu, dezmolariza ema ho lia-fuan insultu.

Daruak, Adelino Cau, hanesan xefe departementu solidariedade sosiál no inkluzaun iha Oe-Kusi Ambeno, nia dever morál atu eduka no fahe informasaun sira-ne’ebé loos no importante hosi governu ba komunidade, la’os tur de’it iha servisu fatin maka ejize komunidade sira iha área rurál atu hatene informasaun hosi nivél nasionál.

Datolu, ita-bo’ot persiza persiza hatene, kualidade komunidade suku Usitasa’e ho nia ema sira hotu sai mós asuwain ka heroi hodi hamriik iha oin, defende interese Timor-Leste nian desde tempu portugés to’o okupasaun, tanba iha 1999 komunidade suku Usitasa’e salva ema barak hosi suku seluk ne’ebé sakunár-sira buka atu hasai sira-nia vida.

“Ohin iha éra ukun-an ida ne’e, komunidade Usitasa’e sei nafatin fó kontribuisaun ba interese nasionál, tau sasán iha fatin tuir dalan kultura nian, apoia buka dalan liuhosi kultura hodi garante estabilidade nasionál. Faktu ne’ebé durante ne’e, ita bo’ot, mós akompaña, lia-na’in sira hosi suku Usitasa’e mak sempre hamrik iha oin, iha seremónia importante sira iha nivél rejionál, nasionál,” nia esplika.

Dahaat, ho razaun sira ne’ebé ami sita iha pontu hirak ne’e, ami ejize tenki husu deskulpa ba komunidade suku Usitasa’e, no dada fila-fali liafuan, sira-ne’ebé públika ona liuhosi media sosiál, tanba la merese, no husu atu labele repete tan bas uku sira seluk iha Oe-Kusi Ambeno.

Ikusliu, ami husu ba prezidente autoridade RAEOA, Arsénio Paixão Bano, atu fó xamada atensaun ba xefe departementu solidariedade sosiál no inkluzaun Oe-Kusi Ambeno nian, atu eduka povo ho di’ak, labele uza media sosiál hosi diskrimina no hatun valór komunidade nia dignidade, no sira-nia fiar ba ukun-na’in sira iha RAEOA.

Nune’e, sira husu  atu labele repete tan iha futuru, bainhira nafatin fó sai liafuan la edukativu ba komunidade suku Usitasa’e, sei halo prosesu legál tuir lei.

“Ami komunidade suku Usitasa’e hakarak deklarak, konferensia ne’e atu halos atitude membru veteranu, Adelino Cau, hanesan pesoál no laiha intensaun atu ko’alia aat naran lulik veteranu sira seluk, no autoridade RAEOA.

Hatan ba ejijensia ne’e, xefe departementu solidariedade sosiál no inkluzaun, Adelinu Cau, rekoñese no konsidera estatmentu ne’e hanesan propaganda polítika atu mantein apoiante sira iha baze.

“Sim ha’u mak hakerek, ne’e hanesan ajitasaun propaganda polítika, la’os insult tanba iha lei eleitorál fó oportunidade atu hadau masa, entaun halo ajitasaun iha ne’ebé la’os insultu, mais hakarak mantein ita nia masa, no hadau ema seluk nia masa,” nia klarifika.

Tan ne’e, iha estatmentu ne’e la dirije ba ema ida, maibé jerál de’it ko’alia ba komunidade suku Usitasa’e labele kompara an hanesan manduku iha bee-posu okos, tenki sai iha bee-posu nia leten ne’e atu haree Timor-Leste nia luan.

“Ne’e signifika katak haree nivél nasionál ne’e oinsa atubele apoia ema tanba ami mós agora hanesan kuadru FRETILIN ami buka masa, atu mantein ami-nia masa, ami tenki uza ajitasaun propaganda polítika atu mantein ami-nia masa, maibé depois eleisaun ita la ko’alia ona ajitasaun propaganda,” nia defende an.

Entretantu, marka prezensa iha konferensia imprensa ne’e mai hos ilia-na’in suku Usitasa’e, Angelo da Conçeicão, liurai kulturál suku Usitasa’e, José Quelo, no datu, Liberatu Punef, membru veteranu, inklui membru konsellu suku, estudante, inteletuál no komunidade suku Usitasa’e.

João Caunan
Author: João CaunanWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Jornalista
Jornalista The Oekusi Post iha Ambeno, Oekusi, RAEOA. Bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

Online Counter