ONU Kondena Violénsia Xenofobia

Sekretáriu Jeral ba Organizasaun Nasões Unidas (ONU), António Guterres. Foto ONU.

Oekusipost.com Dili - Organizasaun Nasões Unidas (ONU) kondena tebes violénsia xenofobia sira ne’ebé mosu iha online no iha estrada sira.

Moras virus corona (COVID-19) bele ataka se de’it sem hare ba rasa, no relijiaun. Maibé pandemia ne’e konsege hahoris fali attitude ódiu ba grupu determinadu sira. Mosu lian xenofobia ne’e konsidera sai preokupasaun boot.

Sekretáriu Jeral ba Organizasaun Nasões Unidas (ONU), António Guterres husu “esforsu total” ida hodi halakon tiha “tsunami ódiu no xenofobia” ne’ebé provoka husi pandemia virus corona (Covid-19).

“Pandemia kontinua habelar tsunami ódiu no xenofobia,” hateten António Guterres liu husi nia komunikadu imprensa Sesta 8 Maiu 2020.

“Sentimentu anti-estranjeiru mosu maka’as iha online no iha estrada sira. Teoria konspirasaun anti-semitas espalla no akontese atake anti-musulmanu relasiona ho Covid-19”.

Nia hatutan, migrante sira no refujiadu sira hetan difamasaun maka’as nu’udar fonte virus ne’e, no depois nega sira nia asesu ba tratamentu saúde.

Enkuantu, mosu meme balun ne’ebé hatudu ema katuas sira nu’udar grupu ne’ebé sai vitima tanba konsidera sira vulnerável liu ba virus corona ne’e.

“Jornalista sira, reporter kazu sira, profisional saúde sira, trballador umanitáriu sira, defensor direitu umanu mós sai alvu tanba de’it hala’o sira nia serbisu.”

Ho situasaun ne’e, António Guterres mós husu ba media sira, liliu kompañia media sosial atu fó sinal no hamoos tiha diskursu rasista, misóginos (anti-femininos) no konteúde seluk ne’ebé perigozu. Konvite ne’e mós transimite liu husi konta Twitter ne’ebé posta iha @antonioguterres.

“Ida ne’e mak ha’u husu esforsu global ida atu hapara ódiu global ne’e”.

Inisiu pandemia Covid-19, ema sira ne’ebé ‘mosu hanesan China’ haree nu’udar minoria bainhira iha Europeia, Estadus Unidus Amerika no Austrália.

Xenofobia mosu husi estereótipu klean ba ema China. Sira ema hakilar ho lia-fuan ‘virus’. Iha Alemaña, iha kazu sidadaun China ida ema lakohi halo tratamentu saúde ba nia. Derepente, médiku ida mosu hodi dehan: “Ida ne’e la’ós problema pessoal, maibé oras ne’e dadauk ami la atende pasiente China, tanba virus mosu husi ne’eba,” hateten dotór ne’e nu’udar haktuir husi BBC.

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter