Ministériu Públiku “izola” KAK durante tinan 10 resin, observasaun FONGTIL

DILI (TOP) – Observasaun husi Forum Organizasaun Naun Governamental Timor-Leste (FONGTIL) hatudu, kazu korupsaun sira kontinua da’et no buras ba bebeik husi fatin ida ba fatin seluk iha instituisaun públiku sira iha rai-laran tanba, kauza husi nain ba asaun penal (Ministériu Públiku) maka durante tinan 11 nia laran ladun fó kompetensia ba Komisaun Anti-Korupsaun (KAK) hodi halo serbisu kombate krime korupsaun sira.

Iha loron 31 Outubru 2003, Assembleia Jeral adopta Konvensaun ONU ba kontra korupsaun. Assembleia Jeral mós desidi kedas loron 9 Dezembru nu’udar loron mundial ba anti-korupsaun.

Ohin nasaun lubuk ida inklui Timor-Leste liu husi KAK selebra loron mundial ba anti-korupsaun ne’ebé partisipa husi ajente funsionariu públiku sira iha salaun Laline, CNE iha Kolmera, Dili.

FONGTIL nu’udar mahon ba ONG sira iha rai-laran mós selebra loron mundial ne’e liu husi hato’o sira nia rezultadu observasaun ba mekanizmu serbisu entre Ministériu Públiku (MP) ho KAK. Maibé, molok bai ha rezultadu observasaun FONGTIL nian, korupsaun nu’udar fenomena sosial, politika no ekonomiku ne’ebé kompleksu ne’ebé kontribui maka’as ba instabilidade governamental.

Korupsaun ataka aliserse instituisaun demokrátika sira liuhusi halo distorsia ba prosesu eleitoral, halo kleuk tiha estadu direitu demokrátika no kria rede burokrátiku sira hodi hamosu subornu maka’as iha prosesu atendimentu públiku sira. Dezenvolvimentu ekonomia rai-laran la’o hakdasak, no investor estranjeiru sira mós tauk atu mai investe, no aat liutan negosiante lokal sira ladun hetan rendimentu di’ak, tanba riku soin hotu halai tama tiha ba grupu ki’ik-oan balun nia liman laran de’it.

Iha biban komemora loron mundial ba anti-korrupsaun, diretor FONGTIL Daniel dos Santos hateten, saida maka FONGTIL nota durante ejistensia KAK hahu 2010-2021 serbisu hodi halo prevensaun no kombate korrupsaun labele la'o ho di'ak, tanba la iha delegasaun kompetensia husi nain ba asaun penal. Nune'e maske governu kada tinan investe orsamentu millaun ida resin hahu husi ejistensia KAK nian to’o ohin loron, nia asaun hodi kombate liu-liu lori autor sira atu ba prosesu labele tanba hetan impedimentu ba sira nia serbisu hosi instiuisaun judisial sira.

Diretor FONGTIL Daniel dos Santos komemora loron mundial ba anti-korupsaun liuhusi hato'o rezultadu observasaun ba serbisu MP ho KAK liu husi konferensia ba imprensa iha edifisiu FONGTIL iha Kaikoli-Dili, Kinta 09 Dezembru 2021. Foto TOP.

"KAK nu'udar polisia espesial anti korrupsaun, tinan-tinan estadu tau osan dezde harii iha 2010 por ano governu aloka orsamentu ba KAK millaun $1.3, entaun se ita kompara iha tinan 11 nia laran KAK gasta tiha ona pur-volta millaun $15 resin ba halo serbisu kombate korrupsaun iha ita nia rain," hateten diretor FONGTIL Daniel lius husi konferensia ba imprensa sira iha edifisiu FONGTIL iha Kaikoli-Dili, Kinta 09 Dezembru 2021.

"Hanesan ita hotu hatene KAK estabelese iha Marsu 2010, maski esforsu lubuk ida KAK halo ona, maibé sei infrenta dezafiu lubuk liga ho komitmentu orgaun soberanu nian atu kontribui ba kombate korupsaun," nia afirma.

Nia konsidera, prosesu sosa Fery Haksolok ne'e sakrifika osan povu la'os itoan, maibé to’o ikus ro ne'e la mai to’o ohin loron, no tuir nia katak iha indisiu balun ne'ebé mosu hodi interven fali serbisu husi instituisaun polisial espesialista ba kombate korrupsaun.

"FONGTIL hanoin fila-fali kona-ba sosa Ro haksolok, ne'ebé gasta ona millaun $14, maibé ro ne’e seidauk mai to'o agora, maibé Prokurador Jeral Repúblika la delega kompetensia ba KAK atu loke investigasaun kriminal kona-ba motivu tanba saida ro ne'e la mai," nia kestiona.

Nia dehan, ro ne'e konstroi iha 2016 no halo ona tinan lima, governu gasta tiha ona millaun $14, maibé sasan la iha.

"Signifika tuir ami nia observasaun ne'e krime korrupsaun, maibé Prokurador Jeral Repúblika la delega kompetensia ba KAK hanesan polisia espesialista ba kombate korrupsaun atu loke investigasaun," nia reforsa.

"Signifika Prokurador Jeral Repúblika iha konflitu interese no promove korrupsaun buras iha rai doben ne'e tanba iha interese. Tanba ne'e maka maske sosiedade kestiona kona-ba ro haksolok, maibé Prokurador Jeral Repúblika la sente ida ne'e hanesan problema hodi to'o agora seida'uk halo prosesu ruma ba situasaun ida ne'e, no sira (PJR) rasik la delega kompetensia ba KAK atu loke investigasaun."

Ho situasaun sira ne'e hotu, hanesan la iha delegasaun kompetensia, bele nota katak maski hahu husi komisaun ne'e hamarik mai to'o agora, no kada tinan governu aloka millaun $1.3, no total durante tinan 11 ejistensia konsege halo gasta kuaze millaun $15 itall, maibé serbisu ladun masimu.

"Maibé rezultadu serbisu husi KAK nian sei sai preokupasaun boot iha sosiedade. Sosiedade nafatin hatete KAK la iha nehan no sosiedade halo analogia ida katak Komisi Amankan Kawan (KAK), se bainhira servisu hotu-hotu prokurador jeral republika la delega kompetensia ba KAK hodi agresivu loke investigasaun ba prosesu sira ne'ebe iha diskonfia ka keixa sira ne'ebe mai hosi komunidade," nia afirma.

KAK komemora loron mundial ba anti-korupsaun iha salaun Laline iha edifisiu CNE, Kolmera-Dili, Kinta 09 Dezembru 2021. Foto TOP/Raimundos Oki.

Nune'e, maka KAK ninia produtividade atu halo mudansa ba sistema estadu no liuliu mudansa ba atitude servidor públiku hodi salva rekursu estadu labele atinji ho di'ak.

"Tanba ne'e maka, ita haree efeitu iha sosiedade mudansa ba ema nia hahalok atu kontribui ba prevene korrupsaun la iha, liuliu iha funsionariu públiku sira uza rekursu estadu nian ba sira nia interese privadu," nia argumenta.

Kona-ba kestaun ne’e Jornalista The Oe-Kusi Post (TOP) esforsu ona ba konfirma alegasaun ne’e ba iha Prokurador Jeral Repúblika, Alfonso Lopez, maibé to’o ne’eba nia laiha fatin, tanba dehan tuir hela komemorasaun loron mundial anti korrupsaun iha salaun Laline, CNE iha Kolmera, Dili, maibé bainhira jornalista TOP ba to’o fatin ne’e nia laiha nafatin.

Jornalista TOP mós hetan informasaun katak PJR delega hela kompetensia ba iha eis Komisariu KAK, Aderito Tilman, no esforsu konfirma assuntu ne’e ba nia iha salaun Laline iha edifisiu CNE, maibé rejeita atu fó komentariu ho rajaun seidauk hetan delegasaun kompetensia husi PJR rasik.

"Ha'u labele fó deklarasaun, tanba ha'u la hetan delegasaun kompetensia hosi PJR atu ko'alia asuntu ida ne'e. Nia (PJR) delega mai ha'u ko'alia asuntu seminariu kona-ba loron mundial anti korrupsaun ninian obrigado," hateten eis Komisariu KAK ne’e.

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter