Governu planeia atu reduz orsamentu retifikativu husi billaun U$ 2.1

DILI (TOP) Ministériu Finansas (FM) planeia atu halo istimativa ba orsamentu retifikativu tinan 2023 nian hodi reduz husi billiaun U$ 2.1.

Tuir Vise Ministru Finansas, Helder Lopes katak, ezersisiu ba orsamentu retifikativu durante loron lima nia laran husi Komite Revizaun Orsamentu (KRO) hasoru liña Ministériu sira, no  instituisaun públiku hotu, planeia atu reduz tiha.

“Orsamentu retifikativu sei menus husi billiaun U$ 2.1, maibé iha ezersisiu ne’ebé ke ami halo konsege halo redusaun lubuk ida, maibé ha’u labele fó númeru sertu agora tanba ami sei halo rekapitulasaun finál ne’ebé posibilidade sei remata iha semana oin molok lori ba Konsellu Ministru sira hodi aprova,” hatete Vise Ministru Finansas, Helder Lopes ba jornalista sira iha edifisiu Ministériu Finansas iha -Dili, Tersa 01 Agostu 2023.

Governante mai husi partidu CNRT ne’e esplika, husi ezersisiu ne’ebé mak halo konsege halo redusaun ba tetu Orsamentu  Jerál Estadu (OJE) ho montante billiaun U$ 2.1  ba orsamentu retifikativu ne’ebé mak sei submete ba Parlamentu Nasionál (PN) bainhira hetan ona aprovasaun husi Konsellu Ministru sira.

Helder hatutan, hahu ohin to’o semana nia rohan, ninia ekipa sira sei halo serbisu maka’as liu-tan atu halo rekapitulasaun finál hodi aloka tan osan ba liña Ministériu balun no instituisaun públiku sira ne’ebé mak afetadu sei hasosru Ministériu Finansas hodi halo reajustamentu ba sira nia sistema normal.

“Ami halo rekapitulasaun finál para haree nia tetu loloos hira, haree liña Ministériu ho Instituisaun Públiku sira ne’ebé afetadu sira sei mai ministériu finansas para halo ajustamentu ba sira nia sistema hodi nune’e karik buat hotu-hotu la’o normal semana oin Konselu Ministru sira sei aprova Lei Orsamentu Retifikativu depois iha tempu badak ami sei submete ba Parlamentu Nasionál hodi halo diskusaun no aprovasaun,” nia esplika.

Maske nune’e, governante mai husi munisipiu Lautem ne’e katak, seidauk bele fó sai númeru loloos kona-ba total orsamentu retifikativu ba tinan ida ne’e nian.

Prezidente Komite Revizaun Orsamentu, Kay Rala Xanana Gusmão durante lidera aprezensaun orsamentu retifikativu iha Ministériu Finansas./Net.

Ezerssiu ne’ebé mak sira halo redusaun ba despeza sira ne’ebé laiha kbiit ona atu implementa,  tanba tempu limitadu loos ba governu atu halo estimasaun haree ba kapasidade iha liña ministériu sira nia ezekusaun iha halo redusaun ba despezas sira ne’ebé labele ezkuta iha tinan ida ne’e.

“Liña Ministériu balun husu atu aloka fali osan ba sira tanba, iha nesesidade balun ne’ebé laiha orsamenntál, tanba ne’e mak iha liña Ministériu balun ita aloka osan ba sira, maibé husi redusaun no distribuisaun orsamentu ne’ebé durante iha Komitéiriu Revizaun Orsamentu ninia rezultadu finál mak ha’u hakarak hatete katak, tetu orsamentu ne’ebé sei submete ba Parlamentu Nasionál sei menus husi  billiaun U$ 2.1,” nia informa.

Nia haktuir, governu sidauk tetu hodi aloka ba kategoria lima (5) hanesan salariu  vensimentu, bens servisu, kapital menor, kapitál dezenvolvimentu no transfrensia públika, tanba sei haree  liña Ministériu sira balun hodi reduz ka aumenta.

Ekipa Komite Revizaun Orsamentu./Net.

“Agora daudaun ita sidauk bele hatene nia tetu pur kategoria, maibé depois ajustamentu iha sistema no ita halo rekapitulasaun mak ita hatene loloos,” nia esplika.

Komite Revizaun Orsamentu ne’ebé hala’o durante loron lima iha edifisiu Ministériu Finansas konsege halo reduzaun barak ba iha Rejiaun Administrativu Espesial Oe-Kusi Ambeno (RAEOA) no Zona Espesial ba Ekonomia Sosial no Merkadu (ZEESM) inklui Ministériu Administrasaun Estatal no Ministériu Obras Públiku, tanba haree ba  sira nia kapasidade ezekusaun laiha mudansa maka’as.

“Nune’e mós ita foti halo redusaun ba RAEOA-ZEEMS tanba, ninia kapasidade ezekusaun limitadu bainhira ita haree sira nia kbiit ezekusaun husi sistema,” katak Helder.

Marcelino Tomae
Author: Marcelino TomaeEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.

Online Counter