Akordu investimentu Pelican Paradise ne’e “INVALIDU”

DILI (TOP) – Metade husi estrutura governu Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak nian partisipa hodi asina ona akordu investimentu ida ho kompañia Pelican Paradise ne’ebé iha tendensia ba akordu investimentu illegal ida, tanba Ministru Justisa, Manuel Carceres ne’ebé tuir loloos tenke marka nia prezensa iha seremonia boot ne’e, hakfodak nia laiha tiha fali.

Governante mai husi Partidu Libertasaun Popular (PLP) ho nia belun boot PLP atual Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak mós desidi la partisipa, maibé sira nia belun sira seluk hanesan  Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Fidelis Manuel Leite Magalhães dalaruma reprezenta xefe governu atual maka partisipa iha seremonia ne'e.

Situasaun ne’e hatudu, governante sira husi PLP rasik hanesan atu izola malu iha momentu asina akordu investimentu empreza Pelican Paradise ne’e, basa Ministru Justisa, Manuel Carceres ne’ebé iha kompetensia tomak atu desidi kona-ba utilizasaun rai Tasi-Tolu ba investimentu ne’e nia la marka prezensa, no a’at liutan ninia Vise-Ministru ne’ebé hola parte iha seremonia asina akordu ne’e mós tuir informasaun ne’ebé The Oe-Kusi Post (TOP) asesu katak, nia ba ho obriga aan de’it, tanba “la hetan” delegasaun kompetensia husi Ministru Carceres. Biar nune’e, akordu investimentu ne’e asina tiha ona.

Oras ne’e públiku tomak liliu uma kain lubuk ida ne’ebé hela iha área Tasi-Tolu hein de’it atu bainhira maka empreza Pelican Paradise realiza ninia mehi no planu atu investe nia riku-soin sira iha rai Tasi-Tolu ne’e.        

Hafoin sai husi reuniaun Konsellu Ministru nian iha Palásiu Governu iha loron Kuarta, 05 Janeiru 2022 liuba, jornalista sira husu Ministru Justisa, Manuel Carceres kona-ba rajaun saida maka nia la marka prezensa iha seremonia asina akordu investimentu empreza Pelican Paradise.

Governante mai husi postu-administrativu, Laklo, Manatuto ne’e dehan nia sente hakfodak tebes ho seremonia ne’e.

“Ha’u mós hakfodak fali, ita boot hakfodak ka la’e? Ha’u hakfodak tanba media nasionál sira la ba halo kobertura, depois ha’u mós la ba ida, Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak mós la ba, imi ba husu ba sira ne’ebé maka asina ne’e. Ha’u la bele fó resposta tanba Ministru Justisa la asina,” hateten Ministru Carceres ba jornalista sira iha Palásiu Governu, Kuarta, 05 Janeiru 2022.

Ministru Justisa, Manuel Carceres dadalia ho jornalista sira iha Palásiu Governu, Dili iha loron Kuarta, 05 Janeiru 2022. Foto TOP/Marcelino Bata.

Eis jerente empreza Timor-Telecom ne’e hatutan, kona-ba rai-ten ne’e, durante Pelican Paradise seidauk selu ba estadu Timor Leste.

Nia hatutan, kona-ba asina kontratu ne’e nia lahatene husu ba sira ne’ebé maka asina kontratu ne’e tanba kontratu arendamentu ne’e só ministru justisa maka asina.

“Ha’u la hatene, ba husu iha sira ne’ebé maka asina kontratu ne’e, tanba kontratu de arendamentu só Ministru da Justisa maka bele asina,” nia hateten.

Nia dehan, nia la partisipa iha seremonia asina akordu investimentu ne'e tanba lei haruka atu la’o no lei haruka mós atu para.

“Ha’u la partisipa tanba lei. Lei haruka ita la’o no lei mós haruka ita para,” Carceres afirma.

Carceres promete, iha tempu ruma sei fó solusaun ba Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak, tanba nia la konkorda saida maka hakerek iha kontratu ba arendimentu ne’e.

“Tanba ha’u la konkorda saida maka hakerek iha kontratu da arendimentu ne’e iha parte barak. Vise Ministru Justisa nia ba la reprezenta hau ida. Tanba tuir lei organiku Governu VIII ne’e iha justisa ne’e, vise Ministru ho sekretariu estadu laiha kompetensia, kompetensia ne’e tenke delega husi Ministru Justisa ne’ebé nia la reprezenta minsitru ida”.

Esplikasaun Ministru Carceres nian ne’e justifika seremonia asina akordu espesial investimentu empreza Pelican Paradise iha loron Segunda, 03 Janeiru 2022 “INVALIDU”.

Akordu ne’ebé Vise-Ministru Justisa, José Edmundo Caetano asina kona-ba arendamentu ne’e la iha forsa legal, tanba lahetan delegasaun kompetensia husi nia superior maka Ministru Justisa, Manuel Carceres, entaun Vise-Ministru José Edmundo ne’e la iha kompetensia atu asina akordu rai, tanba la iha DELEGASAN KOMPETENSIA.

Carceres dehan, iha tempu ne’eba, nia iha de’it nia serbisu fatin to’o tuku 5 lorokraik maka foin sai ba uma. Entretantu, ninia Vise-Ministru ne’ebé lahetan degelasaun kompetensia ne’e halai ba asina tiha akordu investimentu ne’e ho governante sira seluk.

“Ha’u iha dia 3 de Janeiru ha’u tur iha ha’u nia gabinete to’o tuku lima lorokraik”.

“Ha’u la hatene atu priense ka la priense más ita boot ba le’e de’it dekretu lei númeru 19/2004 kona-ba afetasaun arendamentu sasan estadu ninian. Ba lei governu VIII konstitusionál ho lei organiku Ministeriu Justisa ninian,” nia esplika.

“Kona-ba investimentu ha’u la ko’alia ha’u ko’alia maka kontratu da arendimentu ne’e. tanba kontratu ba arendamentu ne’e kontratu tomak Ministru da Justisa,” nia informa.

Dekretu lei númeru 19/2004 kona-ba Regime Jurídico dos Bens Imóveis: Afectação Oficial e Arrendamento de Bens Imóveis do Domínio Privado do Estado iha artigu 15 (Transmissão da Posição do arrendatário) iha númeru dahuluk katak, kontratu arendamentu ho nia destinu ba atividade industria, komersiu ka agrikola tenke hetan autorizasaun husi Ministériu Justisa, no iha parte lei organika governasaun atual katak Vise-Ministru ida labele reprezenta ninia ministru bainhira la hetan delegasaun kompetensia. Ministru Carceres hateten momoos ona katak, nia nunka fó delegasaun kompetensia ba nia vise-ministru.

Dekretu lei númeru 19/2004 kona-ba Regime Jurídico dos Bens Imóveis: Afectação Oficial e Arrendamento de Bens Imóveis do Domínio Privado do Estado iha artigu 15 (Transmissão da Posição do arrendatário).

Afetasaun ba rai Estadu tanba tuir lei ne’e katak bainhira Estadu halo akordu arendamentu rai Estadu ba parte balu, uluk nanain tenke halo uluk indemnizasaun ba populasaun sira ne’ebé hela iha rai Estadu ne’e, hafoin rezolve ona maka bele asina akordu investimentu ne’e. Faktu hatudu asina akordu investimentu ho Pelican Paradise ne’e la kumpri lei ne’e.

Lei ne’e mós afirma, atu asina akordu mós, Estadu iha dever atu garante sidadaun sira nia direitu ruma maka indemnizasaun ba populasaun sira ne’ebé hela iha rai ne’ebé atu halo arenda ba Pelican Paradise ne’e.

Parte TradeInvest konsidera asina akordu espesial investimentu entre governu ho empreza Pelican Paradise Group Limited ne’e hanesan marka tan istória ida iha jornada investimentu husi empreza estranjeiru sira iha rai-laran, mas durante tinan barak Pelican Paradise ne’e seidauk investe buat ida iha Timor-Leste.

Empreza Pelican Paradise ne'ebé okupa rai ne'e kuaje tinan 10 resin ona seidauk halo buat ida to'o ohin loron./Net.

TradeInvest fiar aan hodi dehan, asina akordu espesial investimentu ne’e realiza, tanba fasilita husi TradeInvest rasik nu’udar Ajénsia Promosaun Investimentu no Esportasaun I.P (TradeInvest Timor-Leste), tuir nia knaar no responsabilidade ne'ebé haktuir ona iha Dekretu Lei Númeru 45/2015, maibé fila tatidik malu  tiha ho dekretu lei Dekretu lei númeru 19/2004 kona-ba Regime Jurídico dos Bens Imóveis: Afectação Oficial e Arrendamento de Bens Imóveis do Domínio Privado do Estado, tanba Ministru Justisa la marka prezensa iha seremonia istóriku ne’e. 

Iha seremónia Assinatura Akordu Espesiál Investimentu (AEI) hala'o hosi governu Timor-Leste ne'ebé reprezenta hosi Ministru Koordenadór Assuntu Ekonómiku (MKAE), Joaquim Amaral, ho Prezidente Empreza Pelican Paradise Group, Datuk Edward Ong, ne'ebé sasin husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministru, Fidelis Magalhães.

Enkuantu, assinatura Kontratu Arrendamentu, hala'o husi Vise Ministru Justisa, José Edmundo Caetano ne’ebé lahetan delegasaun kompetensia husi Ministru Justisa ho Prezidente empreza Grupu Pelican Paradise, Datuk Edward Ong.

“Nune'e, seremónia assinatura ne'e hanesan faze finál ona hosi prosesu tomak ne'ebé Governu Timor-Leste ho empreza Pelican Paradise hala'o durante ne'e, aumezmu tempu bele kesi metin seguransa investimentu iha área turístiku ne'ebé investe hosi empreza Pelican Paradise,” esplika TradeInvest.

Projetu ne’e prevé investimentu ida ho dolár amerikanu millaun $700 atu dezenvolve komplexu intregadu turístiku ida, iha área ho luan besik 558 hektares. Ne'ebe lokaliza iha zona entre Tasi tolu no Tibar ne’ebé inklui unidade oteleira sira, kampu golfe, lote rezidensiál sira, sentru dezenvolvimentu ida ba foin-sa’e sira, eskola internasionál ida, ospitál internasionál ida no sentru komersiál sira.

Prevé ona mós katak 80% hosi área projetu nian sei hala’o reflorestasaun no restaurasaun ba flora no fauna.

Marcelino Bata
Author: Marcelino BataWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Jornalista
Jornalista TOP. Bandu atu simu envelope ka sasan ruma husi fonte informasaun sira.

Online Counter