Selebrasaun Páskua: entre Coronavírus no Luta de Classe iha Timor-Leste

Afmend Sarmento

FOIN primeira vez iha istória umanidade no istória Igreja nian maka selebrasaun Páskua realiza de’it entre Bispu no Kleru sira sein prezensa fízika husi kristaun sira ka selebra de’it iha konventu no semináriu sira, laiha selebrasaun públika (via sakra ka prosisaun sira), haktadak ba orientasaun husi Congregação do Culto Divino e a Disciplina dos Sacramentos liuhusi Prot. N.º 153/20, iha númeru datoluk ne’ebé haktuir katak: “Indikasaun sira ba Tríduo Paskál iha ne’ebé autoridade sivil no eklesiál impoein restrisaun, (…). Bispu sira fó indikasaun, liuhusi konferénsia Episkopál, atu nune’e iha Igreja Katedrál no Igreja Parokiál sira, maske sein partisipasaun husi sarani sira, bispu no paróku sira selebra mistériu litúrjiku husi Tríduo Paskál”, nune’e, Konferénsia Episkopál Timorense (CET) deside hodi suspende tiha Misa Paskál nian ba públiku. Efeitu husi surtu coronavírus halo selebrasaun Paixaun Kristu nian ho odamatan Igreja taka ba públiku, la’os ho sentidu tauk no halai ses husi mundu ne’e, maibé hanesan medida prevensaun ne’ebé kontribui husi parte Igreja atu bele prevene propagasaun coronavírus iha ita-nia rain.

Iha époka “Semana Maior” ka baibain ita bolu Semana Santa, Santu Padre Francisco konvida iha hotu atu bele halo reflesaun kona-ba Judas ninia lalaok moris: “Kuarta-feira Santa bolu mós hanesan ‘kuarta-feira traisaun’, loron ida-ne’ebé iha Igreja resalta traisaun husi Judas. Judas ne’ebé faan Mestre”. Iha silénsiu profundu ida-ne’e, konvida ita ida-idak ne’ebé abita iha mundu ida-ne’e, hodi hateke ba figura Judas Iskariotes nian. Judas nu’udar apóstulu Kristu nian ida-ne’ebé adora Maromak no osan dala ida de’it, Papa hateten: “eziste Judas, ema sira-ne’ebé atrai, inkluzive ninia  maluk rasik, faan sira, ba interese próprios. Ohin loron mós eziste ema ne’ebé hakarak serbi Maromak no osan, exploradór sira-ne’ebé haksumik-an, aparentemente laiha pekadu, maibé halo komérsiu ho ema: faan ninia maluk ne’ebé besik liu. Judas husik hela ninia dixípulos, dixípulos husi diabu. Judas apegadu ba osan: semak hadomi liu osan, trai”. Judas ninia atitude hatuur nu’udar figura ida-ne’ebé laiha kapasidade atu halo distinsaun ba valores supremos sira, endeuzamentu ba osan lori nia ba faan rasik Maromak ninia Oan-Mane mesak: Jesus Kristu, ne’ebé ninia pasajen ita hotu selebra iha situasaun Estado de Emergência, kuaze iha mundu tomak, tanba surtu coronavírus.

Mundu kontemporáneu sai ona nu’udar dixípulu Judas ninian, halo endeuzamentu ba osan no poder hodi halo ema barak sai vítima no sofre ba moras ne’ebé karakteriza nu’udar “Pandemia Mundiál” husi Organizasaun Saúde Mundiál. Naran loloos husi epidemia ida-ne’e, iha sentidu loloos, tuir sientista sira katak “la’os buat foun iha mundu kontemporáneu”. Ninia naran maka SARS-2, signifika “Síndrome Respiratória Aguda Grave–2”, naran ida-ne’ebé dezigna ba “daruak ninian” husi identifikasaun, hafoin epidemia husi SARS-1, ne’ebé espalla ba mundu tomak iha Primavera 2003. Iha époka ne’eba, bolu hanesan “moras deskoñesida dahuluk iha sékulu XXI” (Davis, 2020, 35). Maske ohin loron kuiñesidu ho “mundu digitál”, tanba revolusaun teknólojika, maibé iha iha parte saúde, Governu sira la investe iha “sistema nacional de saúde” nu’udar medida prevensaun hodi antesipa moras infeksiozas seluk, ne’ebé posivelmente sei mosu, hafoin SARS-1 iha 2003. Nune’e mós, empreza farmaseútika sira ne’ebé ladún fó atensaun mázimu hodi produz ai-moruk ne’ebé bele kombate vírus infeksioza sira, nune’e, COVID-19 sai nu’udar “moras deskoñesida daruak iha sékulu XXI” ka moras kontajiosa ne’ebé perigu liu iha era Kuarta Revolusaun Industriál.

Intensaun loloos husi kriasaun pandemia coronavírus mak “endeuzamentu ba osan no poder”, atu domina mundu ekonomia no polítika mundiál liuhusi kriasaun arma kímika sira hodi destroi umanidade. Hanesan denúnsia ne’ebé fó sai husi Prezidente Federasaun husi Konferénsia Episkopál Aziátika, Cardeal Charles Muang Bo, SDB katak "Rejime Xinês, ne’ebé lidera husi todo-poderoso Xi Jinping no husi PCC (Partido Comunista da China) – no la’os ninia  povu – tenki husu deskulpa no kompensa fila-fali  destruisaun sira hotu ne’ebé kauza husi coronavírus". Iha ne’e ita bele observa katak atu atinji poder polítiku no ekonómiku globál halo ema barak sai vítima, halo mundu paradu, hodi kestiona katak vírus ne’e kastigu Maromak nian, maibé neglijénsia husi siénsia moderna ninian maka kria vírus ne’ebé ninia kustu aas liu hodi selu ho vida umana rasik, ita hotu triste no laran dodook haree serimónia funébre masál husi vítima kauzada husi surtu coronavírus iha Itália.

Editora Terra Sem Amos publika foin lalais ne’e,  livru ida ho títulu: CORONAVÍRUS e a Luta de Classes, iha ne’ebé halibur artigu oioin husi espesialista internacionál, prinsipalmente husi paízes sira-ne’ebé ita bolu ho epítetu "Primeiro Mundo", hanesan Estados Unidos Amérika, França no Inglaterra, ne’ebé denunsia sira-nia "sistema Nacional de Saúde" ne’ebé  falla hodi kombate  pandemia  coronavírus ne’ebé ninia propagasaun kontajia ba mundu tomak, kuaze 200 paízes, no hamate ona ema besik rihun 50 resin, hahú husi sidadaun simples to’o líderes polítikus, hada’et husi ema kiak ida to’o milionáriu mundiál sira, kontagia ema analfabetu ida to’o sientistas sira-ne’ebé haknaar-an iha laboratóriu hodi produz ai-moruk, nia bele oho maksalak na’in-ida iha luron to’o relijiozu ida ne’ebé enklausuradu iha konventu, nune’e, ita bele kategoriza katak “vírus ida-ne’e demokrátiku duni” hanesan teze ne’ebé defende husi Vice-Ministro de Saúde de Irão, Harirchi: “vírus ida-ne’e demokrátiku no lahalo distinsaun entre riku no kiak, entre estadistas no sidadaun komuns” (Davis, 2020, 45). Iha sorin seluk, livro ida-ne’e mós hatudu kona-ba  luta de classes entre antigu imperializmu ho emperializmu foun ne’ebé kompete iha era Revolusaun Industriál Dahaat: “rivalidade entre imperializmu sira, antigu (Europa no EUA) no foun (China, Japão...) esklui kualkuer prosesu ne’ebé konduz Estadu mundiál kapitalista ida. Epidemia mós hanesan momentu ida-ne’ebé kontradisaun entre ekonomia no polítika sai flagrante” (Davis, 2020, 38-39). Iha sorin ida, ema deskonfia Xina ne’ebé hakarak domina ekonomia globál no polítika mundiál maka kria virus ida ne’e, iha sorin seluk, ema hatudu liman ba manobra husi Estado Unidos Amérika ne’ebé nu’udar nasaun poderoso mundiál ne’ebé lakoi lakon ho imperializmu foun Xinesa. Buat ne’ebé loos maka ne’e: nasaun hotu-hotu sei selu kustu ne’ebé boot liu ba ganánsia husi imperializmu tuan no emperializmu emerjente (Xina) atu  domina ekonomia globál no polítika mundiál. Kustu boot liu ne’e maka tenki selu ho sofrimentu husi umanidade.

Coronavírus ne’ebé Organizasaun Saúde Mundiál kategoriza nu’udar “Pandemia” ne’ebé derivadu husi liafuan gregu Pan, signifika hotu-hotu no Demos katak povu, ho sentidu katak moras ida-ne’e sei hada’et ba povu hotu-hotu no nasaun ida sei la livre husi vírus ne’e, tanba ida ne’e mak Organizasaun das Nasoens Unidas (ONU) kualifika nu’udar “krize ida-ne’e dezafiadora liu ne’ebé mundu enfrenta dezde Funu Mundiál Daruak”(António Guterres, 31 de março de 2020), ou hanesan baibain dehan "Funu Mundiál Datoluk" sein armas nein militares ekiparadus ho instrumentus bélikus, maibé ninia kontaminasaun sei habelar no tama iha rekónditu husi labirintu umanu, liuhusi ibun, matan no inus, hodi hamate vida umana. Laiha Estado ida, maske husi kategoria Primeiru Mundu ka Terseiru Mundu preparadu hodi bele enfrenta katástrofe mundiál ida-ne’e. Sistema Saúde Mundiál laiha kondisaun sufisiente hodi bele halo tratamentu ba pasiente sira-ne’ebé kontajia husi vírus malignu ida-ne’e, hanesan imajen sira-ne’ebé aprezenta husi média sira husi Itália no Estados Unidos Amérika. Nune’e, surtu coronavírus sai ona nu’udar inimigu invízivel no komum ba umanidade. Estado hotu-hotu asume papel importante hodi kombate vírus ida-ne’e. 

Iha situasaun dramátika no kaótika iha nível mundiál ho ameasa husi vírus malignu ida-ne’e, Timor-Leste mós sei la livre husi invasaun surtu coronavírus, iha ona kazu importadu rua identifikadu iha rai-laran. Iha ámbitu ida hanesan ne’e mak Estadu (hanesan mós Igreja) asume papel importante hodi defende sakralidade vida umana, tuir lójika medievál ne’ebé hateten: salus populi suprema lex, signifika, salvasaun povu nian maka lei ne’ebé aas liu. Iha kumprimentu ba ezijénsia hodi salva moris povu nian, maka Xefe Estadu iha obrigasaun morál no polítika hodi dekreta: Estado de Emergência. Hakruuk mós ba sakralidade vida umana, maka Igreja Katólika liuhusi Congregação do Culto Divino e a Disciplina dos Sacramentos hatuun diretrizes ba Konferénsia Episkopál sira hodi bele suspende, provisoriamente, selebrasaun misa paskál ba públiku, iha ne’e, ita labele komprende sala katak taka Misa Paskál, la’os! Bispu no Padre sira kontinua selebra Tríduo Paskál, maibé sein partisipasaun husi sarani sira, katak sarani sira bele akompaña selebrasaun eukarístika Tríduo Paskál nian liuhusi livestreaming ka kanál TVTL ou GMNTV. Iha ne’e mós, ita kongratula Konferénsia Episkopál Timorense (CET) tanba antesipa tiha ona hodi suspende eukarístia dominikál antes Prezidente Repúblika dekreta Estado de Emergência, ho objetivu ba defende bem comum, hadook sarani sira atu keta hada’et ka halo tranzmisaun vírus malignu ida-ne’e. Maske ita hotu triste no preokupa tan la selebra Mistério Pascal hanesan tinan sira liu ba, maibé, ida-ne’e maka dalan di’ak liu hodi prevene propagasaun husi vírus ne’e, tan Igreja defende a sacralidade da vida humana.

Medida seluk ne’ebé voluntáriamente Timór-oan sira hala’o mak hanesan rekore ba husu tulun husi natureza, liuhusi atitude panteísta forte ba ita-nia lulik sira atu salva ita husi situasaun kaótika ida-ne’e. Timor-Leste hanesan nasaun ida-ne’ebé riku iha ninia kostumes no tradisaun sira, nune’e, relativa ba kultura, kuaze Uma-Lulik hotu-hotu, hala’o serimónia rituál, hodi hamulak ba bei’ala sira, atu proteje Timór-oan sira hodi luta hasoru surtu coronavírus ne’ebé hamate ona ema wa’in tebes iha mundu tomak. Maske, espesialistas sira haree ba atitude panteísta ida-ne’e ho síniku no desprezu ba ritus hirak ne’e: "sira seluk invoka (harohan ka husu tulun) ba planeta no ninia místika, buat ida-ne’ebé la lori benefisiu ruma" (Davis, 2020, 36-37).

Foti fila-fali esperiénsia sira-ne’ebé partilla iha livru ne’ebé temi iha leten,  hatuur iha realidade konkreta Timor-Leste, iha Estadu Emerjénsia ida-ne’e, ita bele observa katak iha preokupasaun konstante ida hodi kombate COVID-19 iha sorin ida,  maibé iha sorin seluk mós, iha luta klase altu ba poder iha hela jogu nia laran, nune’e, xadrez polítika sei joga mós iha dezisaun sira-ne’ebé foti iha kombate ba surtu coronavírus. Iha momentu krusiál ida-ne’e, Timor-Leste trava hela funu iha liña frente oin tolu hodi salva povu ninia moris: ida dahuluk no prioridade liu mak atu kombate COVID-19, ne’ebé iha ona kazu pozitivu rua, kazu importadu hotu, la’os kadeia tranzmisaun lokál, maibé ita triste tan Timór-oan dahuluk ne’ebé konfirmadu iha rai-laran hafoin kazu diplomata timór-oan ne’ebé konfirmadu pozitivu iha rai-liur, ita hotu agradese tan seidauk iha vítima mortál; iha parte daruak maka natureza ne’ebé hatudu ninia siak hodi destroi moris husi ema wa’in ba wa’in liuhusi inundasaun ne’ebé akontese fulan kotuk hodi halakon uma, ai-han no hena hatais, husi ema lubun boot ida, tan ne’e, Estadu iha obrigasaun moral no polítika hodi “hamaran povu nia halerik no matan-been”(Francisco Xavier do Amaral), no ikus liu, last but not least, iha exesu irasionál ba polítika hodi luta ba poder, ukun-na’in sira kria "impase polítika" ne’ebé hanesan mós "crise de incomunicabilidade política" ka auzénsia abilidades ba diálogu, ne’ebé hanesan forsa vitál sine qua non husi demokrasia (Bauman, 2016, 85), entre líderes istórikus sira iha mundus minor: Timor-Leste.

Situasaun sira-ne’ebé deskreve iha leten maka sai hanesan ita-nia “Precónio Pascal”, hodi hasa’e ba “o Médico dos Médicos” (Mat. 4:23), hodi kura ita husi vírus malignu sira ne’e: corona no suroma (susar rona-malu). Maske, laiha manifestasaun públika kona-ba selebrasaun Tríduo Paskál, maibé iha Semana Santa (quarta-feria Santa) ne’ebé ema hotu-hotu: stay at home ka kuarentena, Santu Padre Francisco konvida ita ida-idak atu hateke ba figura persona non grata:Judas Iskariotes, ne’ebé hola parte iha grupu Dixípulos Kristu nian, maibé faan ninia Mestre ho osan no “beijo de traição”, hodi reflete ba ita-nia an:

  1. 1. Judas institusionalizadu: refere liu ba órgaun soberania ka partidus polítikus sira-ne'ebé halo decision making, dalaruma foti dezisaun ne’ebé fó liu previléjiu ba interese pesoál no partidáriu hodi sakrifika povu barak nia vida maske, relijiozamente, iha manifestasaun públika hatudu katak líder sira-ne’e "impecáveis", maibé iha kotuk hatudu hela atitude Judas nian ne'ebé faan hela ninia povu rasik nia vida ka hanesan Pilatus ne'ebé buka "fase liman" katak nia laiha pekadu ruma iha situasaun krusiál ida-ne'e. Atitude ne'ebé kmook liu no di'ak liu maka Jesus hatudu iha quinta-feira Santa, maske nu'udar Maromak Oan, hatudu ninia mistériu kenosis katak tuun husi ninia tronu hodi fase Apóstulo sira-nia ain: sentidu loloos husi diakonia, termu gregu ne’ebé ohin loron kuiñesidu ho liafuan “Ministériu ka Ministru” nu’udar servidór ba bem comum.
  2. 2. Judas individuál (amu Papa uza termu pequeno Judas): realidade konkreta husi kondisaun umana ne'ebé "hadomi liu osan no materiál sira" to'o faan ninia maluk rasik ba lukru individuál. Iha kampu ekonomia, hanoin ba hahalok eskravidaun sira-ne'ebé nu'udar individuál pratika iha moris lor-loron, hanesan traballu forsadu ne'ebé empregadu ida halo hasoru ninia traballadór sein saláriu ne'ebé justu tuir oras serbisu ninian. Iha kampu polítika, reflete iha hahalok sira-ne'ebé husik tiha "lealdade" ba nasaun no povu hodi monu ba iha "interese" pesoál no partidáriu ninian hodi sakrifika kompromisu polítiku no juramentu (tula liman iha Bíblia) ne'ebé promete iha momentu tomada de pose nian.

Ita hotu hein katak ho Na'i Jesus Kristu ninia mate tuun ba limbu ka mate sira-nia horik fatin, bele hamout tiha vírus malignu ne’e iha ne’eba. Ita mós iha esperansa katak vitória husi Resureisaun ne’ebé hakilar iha foho Kalváriu tutun: Onde está, ó morte, a tua vitória? (1Cor. 15:55), ho Kristu nia moris hias, liuhusi bee be suli ho raan husi Kristu nia knosen sorin (Jo. 19:34) ne’ebé Santa Kreda fó bensa iha Sábado Santu ka Vijilia Paskál sei fase moos coronavírus ninia kutun sira husi mundu ida-ne’e, nune’e, loron ruma ita sei hakilar mós: ó coronavírus, onde está a tua vitória?

Atu bele manán iha batalla ida-ne’e, ema ida-idak buka hakaas-an nafatin atu bele implementa regras sira-ne’ebé ita-nia Ministériu Saúde rekomenda hela hanesan: fase liman bebeik ho sabaun, social distancing, labele halibur malu iha grupu boboot sira, tanba moras ida-ne’e hada’et husi ema ba ema, nune’e, tenki konxiente katak moras ida-ne’e deskoñesidu iha sékulu XXI, iha súmula katak laiha ai-moruk atu bele kura, tanba ne’e, dalan di’ak liu maka halo prevensaun duke kurativu.

Ita fiar metin katak matenek ne’ebé suli mai husi Kristu Resusitadu, sei fó naroman ba Judas Institusionalizadu ka Judas Individuál hodi labele “iha tempu pandemia hala’o komérsiu ho nesesitadu sira” (Papa Francisco), liuhusi maneira sira-ne’ebé buka atu hametin status quo ka polítika kamuflada sira-ne’ebé haksumik hela interese pesoál no partidáriu hodi esplora simpatia povu nian iha tempu pandemia hanesan ne’e. Ita harohan atu líder sira labele sai hanesan Pilatus hodi “fase liman” iha tempu pandemia ida-ne’e, hodi hatudu liman ba ema seluk ninia sala, maibé nia rasik la rekoñese ninia mea culpa, hatudu-an nu’udar fariseu sein pekadu, halo esplorasaun iha momentu krusiál ne’e, hodi sakrifika povu no nasaun nia vida.

Ita reza mós ba ita-nia maluk sira-ne’ebé kontajia ona ho coronavírus, atu ho Kristu nia Resureisaun bele kura sira-nia moras ne’e, liliu ba sira-ne’ebé sai nu’udar decision making atu bele konxiente katak salvasaun ba povu, iha momentu krusiál ida-ne’e, maka sai hanesan conditio sine qua non, iha dezisoens polítikas sira-ne’ebé sei foti ba salvaguarda bem comum, hodi kria polítika ida-ne’ebé  hanesan Mike Davis katak asesu ba ai-moruk hanesan direitu fundamental ba ema hotu-hotu: "atu asesu ba medikamentus, inkluindu vasinas, antibiótikus no antivirais, tenki sai hanesan direitu umanu ida, universalmente disponível no sein kustus. Sekarik merkadus sira labele oferese insentivus atu produz medikamentus sira-ne’e ho kustu ki’ik, entaun governu no organizasaun sein fins lukrativus tenki asume responsabilidade ba ninia fabrikasaun no distribuisaun. Sobrevivénsia husi kiak sira tenki konsideradu sempre hanesan prioridade maiór duke lukrus husi indústria farmaséutika" (Davis, 2020, 11). Momentu krusiál ida-ne’e, nu’udar prova ida atu homo politicus loke neon no fuan, hodi bele investe makaas iha “Sistema Nacional de Saúde”, nune’e, bele responde ba moras inesperada sira-ne’ebé sei mosu iha futuru mai. Situasaun Timor-Leste atuál, laiha kbiit sufisiente hodi bele responde ba ameasa husi COVID-19, tanba neglijénsia pasadu hodi la investe makaas iha área saúde no edukasaun hodi prepara ita-nia espesialista Timór-oan sira. Maske, ita kualifikadu nu’udar nasaun ne’ebé iha “rendimentus exesionais husi petróleu no gás”, maibé ita tenki ba ezmola ka tane-liman husu “medikamentus no ekipamentus”, liliu “espesialistas” sira atu mai tulun ita kombate coronavírus. Obrigadu ba’in ba solidariedade internasionál ne’ebé prontu atu tulun ita iha momentu pandemia ida-ne’e.

Ikus liu, last but not least, harohan ba Kristu ne’ebé moris hias husi mate, atu hakbiit nafatin profisionál saúde sira hodi bele exerse loloos sira-nia knaar diakonia nu’udar servidór ba bem comum, iha liña frente, iha batalla ida-ne’e, tuir de’it prinsípiu Hipócrates nian “primum non nocere”, atu salva povu nia vida iha luta pandémika ida-ne’e.

Ha’u nia votus feliz Páskua ba ita hotu ne’ebé iha kuarentena ka stay at home, mai ita hamutuk haklaken ba mundu rai-hun mutin ne’ebé nabilan mai husi Kristu Resusitadu, ne’ebé kovida ita lubun hodi hateke ba Nia ida-ne’ebé ema sona borus nia sorin kuana (Jo. 19:37), hodi suli mai ita “bee no raan” (Jo. 19:34), atu kasu mundu nia salan, nune’e mós, sei fase moos coronavírus ninia kutun husi mundus minor: Timor-Leste.

*Hakerek na’in nu’udar sidadaun husi Aldeia Kasamou, Suku Seloi Kraik, Munisípiu Aileu.

Bibliografia

  1. 1. BAUMAN, Zygmunt e MAURO, Ezio, Babel: Entre a incerteza e a esperança, Rio Janeiro, Zahar Editor, 2016.
  2. 2. DAVIS, Mike, et al., CORONAVÍRUS e a Luta de Classes, Editora Terra sem Amos, Brasil, 2020.
  3. 3. CONGREGAÇÃO DO CULTO DIVINO E A DISCIPLINA DOS SACRAMENTOS, Decreto em Tempo de COVID-19, disponível iha http://www.liturgia.pt/noticias/noticia_v.php?cod_noticia=295. Asesu iha 9 abril 2020.
  4. 4. PAPA FRANCISCO, Homilia: Deus converta os Judas de hoje, mafiosos e agiotas que exploram necessitados, disponível iha https://www.vaticannews.va/pt/papa/news/2020-04/papa-francisco-missa-santa-marta-coronavirus-converta-judas-hoje.html. Asesu iha 9 abril 2020.
  5. 5. BO, Muang Charles, Governo da China deve se desculpar pela epidemia de coronavírus, disponível iha https://www.acidigital.com/amp/noticias/governo-da-china-deve-se-desculpar-pela-epidemia-de-coronavirus-diz-cardeal-44918. Asesu iha Asesu iha 9 abril 2020.

Online Counter