KAK husu Manuel Vong jere osan Expo Dubai ho kuidadu de’it

DILI (TOP) — Komisariu ba Komisaun Anti Korupsaun (KAK), Sergio Hornai husu ba Kordenador Expo Dubai 2021, Manuel Vong hodi jere osan ba expo ne’e ho kuidadu.

Komisariu ne’e dehan, audiensia ho korenador Expo Dubai Manuel Vong sai hanesan instituisaun ne’ebé rejignadu atu responsabiliza ba iha Expo Dubai ne’ebé maka atu halo dadauk iha fulan sira ne’ebé tuir mai. Hanesan instituisaun hakbesik aan mai iha Komisaun Anti Korupsaun (KAK) hamutuk ho Komisaun Anti korupsaun (KAK) hakbesik aan ba iha instituisaun ne’ebe maka dejignadu husi governu ka estadu ida ne’e.

“Ohin ha’u hatete ba iha sirkumstansia sira iha momentu ne’ebé ita halo analiza ba situasaun sira ne’e, más karik ida ne’e planu orsamenta iha ona. Hakarak ka lakohi ita tenke ezekuta inkomformidade tuir planu sira ne’ebé maka ita planeadu iha tinan hirak ba kotuk. Maibé, tenke ho kuidadu de’it ba iha ninia implementasaun sira ho ninia esperiensia anterior sira karik iha relevansia hodi bele hadia melloramentu,” hateten Sergio Hornai ba Jornalista sira, hafoin audiensia ho Kordenador Manuel Vong, iha Edifisiu KAK, Farol, Dili, Segunda 28 Juñu 2021.

Komisariu KAK ne’e hatutan, iha situasaun pandemia, iha situasaun ekonomika, iha situasaun politika no sosiu kultura Timor-Leste nian.

“Ita mós tenke hametin ita nia hanoin kona-ba politika relasaun ita nian ba iha Rai-liur ba aktu sira hotu-hotu ne’ebé maka ita atu deside konserteza iha ninia efeitu, iha vantajen no desvantajen, maibé governu ninia desizaun ne’ebé ke toma iha Konsellu Ministru hodi orienta instituisaun sira hodi implementa konserteza estadu tenke reafirma ita nia posisaun rasik,”.

 Nia dehan, KAK sei kontinua hodi akompaña prosesu Expo Dubai tanba ne’e orsamentu Estadu nian, KAK sosiadade sivil sira tenke akompaña nafatin.

Nia hatutan, kona-ba aktu sira ne’ebé maka iha relasionamentu ba desizoens estratejiku ba iha governu nian liu-liu ba iha Expo Dubai nian ne’ebé maka Timor-Leste sei hola parte ba iha Expo Dubai hanesan nasaun sira seluk.

“Ha’u seidauk halo konklusaun ba ida ne’e, tanba atividade ne’e rasik seidauk halo, ne’e ha’u labele halo konkluzaun ho antesidensia que ha’u seidauk iha rezultadu que lori mai ha’u katak ida ne’e iha iregularidade, iha mal gastus. Maibé, ha'u hanoin governu iha kbi’it ka instituisaun ka komisaun ida ne’ebé maka dejignadu ba iha Expo Dubai ne’e. Sira iha autoridade para bele kaer sira nia responsabilidade hanesan ema Timor-oan nu’udar responsavel hodi jere osan hodi atribui ba Expo nian ho didi’ak".

Nia dehan, karik governu liu-husi Konsellu Ministru deside hakarak ou lakohi Timor-Leste tenke partisipa nu’udar estadu ninia parte.

“Kordeandor Expo Dubai mai iha KAK para insituisaun KAK iha koñeismentu hodi akompaña, akompaña  husi inisiu liu-liu  husi medidas prevensaun ninian komesa akompaña, hodi hatene ninia vizaun ninia misaun ninia objetivu ninia retornu politika no ekonomika ba iha estadu Repúblika Demokratika de Timor-Leste liu-liu ba povu ne’e saida,” nia esklarese.

Nia konta, ida ne’e maka hakarak kordenasaun instituisional ida para bele hatene, agora purmenores sira seluk nia hanoin seidauk ba to’o iha ne’ebá.

“Tanba ne’e, rezolusan governu nian, KAK labele hapara hatete katak labele hapara rezolusaun governu nian ne’e, sei karik governante sira husu opiniaun ami sei fó hanoin katak Kosellu Ministru para atu bele deside kona-ba politika ekonomika estratejika governasaun ninian tantu iha rai laran nomos iha rai liur. ne’e depende ba iha komformidade ba iha rai liur, komforme ba iha orsamentu jeral estadu, ba iha projetu ne’e ninia konkretizasaun no nia atividade sira ne’ebe maka atu aplika”.

Nia dehan, serake nia aplika iha rai laran ou serake nia aplika iha rai liur entaun KAK sosiadade Sivil no Públiku sei akompaña ba iha programa ida ne’e no fo nafatin hanoin ba governante sira ne’e para atu deside ba iha sirkumstansia hotu-hotu.

Entretantu Koordenador Jeral Expo Dubai Manuel Vong hateten em primeiru lugar nia reprezenta Ministru Turismu komersiu no industria José Lucas do Carmo da Silva nu’udar Prezidente Autoridade.

Koordenador Jeral Expo Dubai, Manuel Vong.

“Prezidente Autoridade José Lucas do Carmo da Silva agradese tebes simu konvite husi autoridade KAK nian ba ha’u nu’udar Kordenador Jeral atu responsavel masimu Ministru Turismu komersiu no Industria maka hanesan prezidente autoridade,” nia esplika.

Nia dehan, segundu aprezentasaun ne’e kona-ba programa sira planu no atividade saida de’it maka sei halo iha Timor-Leste no preparasaun ba iha Expo Dubai no mós ko’alia kona-ba Post Expo Dubai.

kordenador jeral ne’e dehan, iha preparasaun fahe ba parte tolu, iha faze pre Expo, Expo no faze Post Expo.

“Faze Pre Expo ninian ita halo konsultasaun ita halo konsultasaun ho Instituisaun sira hotu tantu setór públiku, setór privadu sira no komunidade no individu sira, hamutuk ho ema nain 100 resin husi ne’e ita mós analiza dadus estatistika ninian hodi bele define duni preoridade sira ne’ebé maka Timor-Leste partisipa iha Expo Dubai,” nia esplika.

Nia dehan, iha area 4 ne’e maka hato’o ba komisariu no Adjuntu nomos Diretor sira iha KAK hotu kona-ba hanesan parte dahuluk maka Turizmu Ospitalidade, daruak maka Agrikultura no Peskas, datolu Petroliu no Minerais dahaat kona-ba Transporte Lojistika no Infra-Estruturas tantu area sira ne’e maka ita atu lori ba iha Dubai atu bele lTimor-Leste government submit enkontru ho governante no mos Timor-Leste business forum ne’ebé maka business to business

“Tantu iha  area haat ita hein katak ita nia governante sira nia prezensa ita nia businessmen sir abele hasoru malu ho ita nia business parseiru sira pais sira seluk hamutuk pais 195 inklui Timor-Leste 196,” nia konta.

“Ha’u hanoin katak hanesan ha’u ko’alia bebeik ona iha forum barak katak benefisiu dereita no indireita iha hotu, benefisiu dereita ita bele dehan katak Timor-Leste nia prezensa iha nivel mudial it abele hasoru malu ho ita nia belun sira liu-liu ba liu-liu paises sira hamutuk 195, la fasil hanesan membru estadu ne’ebé maka partisipa ne’e buat ida ke direitu, seluk benefisiu ekonomiku ha’u hanoin konserteza ke oportunidade para atu halo investimentu hanesan ha’u hatete area 4 iha investidor balu mai karik, ha’u hanoin ita tenke iha negosiu iha sidade ida ne’e bele akontese”.

“Ho prezensa ida ne’e hau hanoin ita bele aprende buat ruma liu-liu paises sira hotu ba situasaun pandemia no oinsa atu bele dezemvolve fila-fali restaura fali ita nia ekonomia kada paiz nomos  nivel Mudial”.

Nia dehan benefisiu ne’ebé Timor-Leste atu hetan depende ba prespetiva ema ida-idak nian. Longu prazu kordenador Expo Dubai ne’e hanoin katak Timor-Leste nakloke ba benefisiu sira ne’ebé maka kontroi ona supra konstrusaun sira ne’ebé maka agora Timor-Leste iha.

“Ita iha aero portu internasional Tibar, ita iha portu, ita iha posibilidade atu dezemvolve projeitu tasi mane, ita iha rekursu minerais sira ne’e nomos rekursu petroliu, ita iha turizmu ne’ebé maka potensial maibé atu halo dezemvimentu sira ne’e laiha dezemvolvimentu seluk ita tenke iha investimentu”.

Nia dehan, orsamentu ne’ebé maka aloka ba iha Expo Dubai ho montante millaun $1 resin, ha’u sempre hatete bebeik ona no orsamentu  ida ne’e mai husi Orsamentu Jeral Estadu(OJE) 2021. Iha mós apoiu ne’e atu dehan deit katak Timor-Leste perpara osan 30% no   70%  ne’e husi Uni Amirat Arabe nian.

Marcelino Bata
Author: Marcelino BataWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Jornalista
Jornalista TOP. Bandu atu simu envelope ka sasan ruma husi fonte informasaun sira.

Online Counter