Justifikasaun politika Vs Ignoransia/iliteradu akuntabilistiku

Francisco Monteiro – Eis-Prezidente TIMOR GAP

Klarifikasaun no respostas balun ba Presidente TIMOR GAP, Sr Antonio Sousa nia estetementu balu iha Parlamentu Nasional nebe’e sai iha media oi-oin iha TL (27-09-20) katak “Governu”[Lideransa TIMOR GAP] kria Dividas US$ 4 Millioens no husik deit US$ 250 mil kuandu nia foti posizaun hanesan Presidente TIMOR GAP.

Iha hatan ba perguntas nebe’e levanta husi Deputadus sira iha Parlamentu Nasional, nebe’e husu konaba “ mudansas nebe’e Presidente TIMOR GAP ho nia Konsellu Administrasaun halo hodi troka hotu Diretores ho managers anteriores hodi tau Diretores ho managers foun no iha indikasaun hare’e ba koor politika[Fretilin]), aktual Presidente TIMOR GAP, senhor Antonio Sousa, ho lian maka'as [nervus], hatan katak nia halo mudansas iha TIMOR GAP, [laos tamba koor politika] maibe tamba inkapasidade lideransa/ezekutivus [Diretores] anteriores nebe’e hodi halo dividas to millaun 4 dollares amerikanu ba kompañia.

La hatene dokumentus saida los mak Senhor Antonio refere, maibe dokumentus formal nebe’e TIMOR GAP iha mak Relatoriu Annual no Kontas 2019 – audited husi auditor internasional, nebe’e aprovadu iha Komisaun Ezekutivu (nebe’e Senhor Antonio, hanesan Vise Presidente iha momentu neba, mos membru ida) no Konsellu Administrasaun (nebe’e dala ida tan Senhor Antonio mos membru ida), laiha fatin ida mak temi Dividas 4 millioens dollars amerikanu.

Hanesan eis-lideransa maximu iha TIMOR GAP, hamutuk eis-Diretores ezekutivus sira, senti iha nesesidade atu klarifika no fo respostas ba estatement iha leten. TIMOR GAP, hanesan kompania estatal iha nia sistema finansial rasik nebe’e tuir padraun internasional, no halo nia kontas/ akuntabilidade tuir “International Financial Reporting Standards (IFRS)”, nebe’e hatuȗr katak, kontas sira laos nesesariamente tenki em forma de “cash” ka osan nebe’e iha “fisikamente” iha konta bankaria ka iha depositu iha momentus hotu. Sistema IFRS ne’e permite halo kontas ka registu ba komitementus nebe’e atu selu ba entidades seluk/terseira, nomos osan balun nebe’e parte seluk atu selu mai entidade ne’e liu husi “accrual basis”. Sira nebe’e atu selu, normalmente, tama iha “Balace Sheet” hanesan Liabilities (karik ida ne’e mak senor Antonio refere hanesan “Dividas”), no sira nebe’e hein hela ema atu selu mai entidade hanesan Assets (Receivables). Iha ano em curso (2020), importante tebe’es ba Jestor(es) kompañia tenki tau atensaun makaàs mak hare ba balansu entre “current assets” versus “current liabilities” hodi bele fo apresiasaun konaba serake kompania ka entidade bele hetan perigu finansial ruma kazu iha problema ruma mosu ( ezemplu: kazu Governu la transfere nia komitementu orsamentu annual ba TIMOR GAP- ba tinan 2020 US$ 16.9 Milliioens).

Tuir relatoriu Annual 2019, Total Current Assets (nebe’e kompostu husi Inventories, Trade Receivables no other Current Assets) hamutuk US$ 14.5 millioens no Total Current Liabilities (nebe’e kompostu husi Trade Payables, Provisions no other Current Liabilities) hamutuk US$ 6.8 millioen (check iha TG nia website ba relatoriu annual 2019).   Nune’e mos, iha fim de Juñu 2020, TIMOR GAP so gasta deit US$ 8.4 millioens husi US$ 16.9 Millioens, ne’e katak lideransa ka jestores anteriores husik hela US$ 8.5 millioens ba lideransa foun hodi bele atende hela Liabilidades korentes nebe’e sei iha (tuir hau hatene, US$ 2 e tal millioens deit iha Jullu 2020), no bele implemeta programas no karik politikas foun iha husi Jullu mai oin. Bazeia ba balansu ne’e tuir lolós, karik senhor Antonio ne’e iha literariu akuntabilistiku, entaun nia la persija tama iha “estadu de paniku grave” ou “estadu konfuzaun grave” hodi fo sai ba senhores reprezentantes povu (Deputadus) iha Parlamentu Nasional nebé la devia hetan informasaun la formal (Relatoriu Annual mak formal) no laiha baze, no falsu!

Hau hein katak senhor Antonio aprezenta informasaun nebe’e lalos no la formal ne’e ho intensaun para atu justifika deit nia (no Konsellu Administrasaun) a’an ba dezisaun nebe’e sira foti hodi hasai Diretores sira ne’e (justifikasaun politika, maske eradu!), no laos tamba nia ignoransia ka iliteradu akuntabilistiku. Se karik estatement sira ne’e mosu tamba ignoransia/iliteradu akuntabilistiku duni karik, hanesan sidadaun Timor Leste, hau triste tebes no preokupa maka’as tamba kompania Nasional, nebe’e ita hotu orgullu, bele tama em perigu.

Observasaun no opiniaun na estetementu balun

Senhor Antonio mos mentiona iha Parlamentu Nasional katak nia hatun nia Salariu hodi “…. kiik liu Eis-Presidente no Diretores sira”, hau hein katak informasaun ne’e lolos no la bosok! Tamba bosok orgaun Parlamentu Nasional ne’e, tuir hau ata nia komprensaun, bele konsidera Krime Kontra Estadu. Atu hatene lolós informasaun formal, hau sujere Parlamentu Nasional ka Bankadas sira hakerek karta formal ba Presidente TIMOR GAP hodi husu nia imprime lista salariu husi Juñu, Jullu, to’o Agusto fahe ba kategoria (naran, pozisaun, nivel/job grade, higher duty allowances, no gross salary before tax) asina husi Presidente TIMOR GAP mak manda ba Parlamentu Nasional ka Bankadas sira (Hau husu formaliza hanesan ne’e tamba ema sira uluk servisu iha finansas no iha experiensia maka’as ba sistema SAP nian mos muda sai ona husi Departmentu ne’e no balun limita tia ona sira nia asesu ba sistema). So ho informasaun ne’e mak ita bele hatene lolós se Presidente TIMOR GAP aktual nia salariu ki’ik liu fali Eis Ezekutivus sira. Se Senhor Antonio la halo nune’e, Parlamentu no Deputadus sira, tuir hau nia opiniaun, iha Direito kesar Senhor Antonio konaba Krime bosok orgaun de Estadu no tenki prosesa tuir lei. Ida ne’e importante atu eduka ema hotu atu labele “bosok” ka hato’o informasaun falsu ba Orgaun Estadu hanesan Parlamentu Naisonal ka Deputadus sira.

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor


Online Counter