Tane Liberdade Imprensa hodi Kontra Notisias Falsu

Aútor: Amito Qonusere Araújo

Jornalista RTTL-EP, hela iha Pantai Kelapa Dili,

Email: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo., numeru kontaktu +67077639282

Opiniaun ida neé, la reprejenta Instituisaun nebeé Hau haknaár áan ba, maibe opiniaun neé hanesan espresaun pessoal nuúdar sidadaun ida, nebeé halaó knar iha Vida Jornalismu nian.

Servidor Naín ba Imprensa iha Mundu ohin (03 de Maio 2020) selebra Loron Mundial Liberdade Imprensa. Selebrasaun neé nia aktividade la hanesan ho selebrasaun tinan hirak liu ba, tamba Mundu infrenta Pandémia Corona Vírus (COVID-19), iha nebeé Nasaun hotu-hotu taka Aktividade direita ho Internasional nian. Entaun rejulta selebrasaun tinan neé simples deit, maibe ninia kontribuisaun boót liu kompara ho tinan hirak liu ba.





Loron Mundial Liberdade Imprensa (03 de Maio) fo biban ba Imprensa hotu-hotu iha Mundu, liu-liu Timor Leste atu refleta áan, konsiente áan ba ninia kontribuisaun durante periodu Independénsia. Iha Konstituisaun RDTL artigu 41 garante Liberdade Imprensa iha Timor Leste, livre koalia hodi hamoris servisu Jornalismu nian, no asesu informasaun husi fontes sira, Liberdade Editorial, Protesaun ba Independénsia no ba segredu professional sira.

Maske Konstituisaun iha artigu 41 fo livre hela, maibe públiku sosiedade tomak seidauk iha koñesimentu klean atu garante Liberdade Imprensa. Sente katak Mídia sei iha risku nia laran, liu-liu la garante informasaun nebeé diak ba Mídia, maske servisu Jornalismu sei asegura Identidade husi fontes informasaun. Maske nuneé, la sai sasukat ida ba servisu Jornalismu sira hodi asesu informasaun, tamba prinsípiu Jornalismu hatuúr ona katak, informasaun mak ai-han nutritivu ba Jornalista maske iha difikuldades nebeé infrenta. Dalaruma Públiku kestiona informasaun sira nebeé transmite iha publikasaun mídia sira, rajaun informasaun la klaru, ho fontes nebeé la kredivel. Situasaun hirak neé akontese tamba fontes sira subar informasaun ba Mídia.

Durante neé, iha atakasaun komunikasaun, no tentativa krime hasoru servisu Jornalismu iha Timor Leste, no defama servisu Jornalismu nia profesionalidade, kontribuisaun Mídia ba nasaun neé nia prosesu Luta ba no Prosesu Dezenvolvimentu konta mos ho partisipasaun Imprensa nian. maske iha atakasaun no tentative Krime hasoru Jornalismu, maibe servisu Mídia garante nafatin kualidade informasaun ba públiku ho Independénte, neutru, tamba haktuir ona mos iha kodé étika Jornalismu nian.

Atu haburas Demokrásia iha Timor Leste, partisipasaun Imprensa nuúdar meius ida atu promove demokrásia, liberdade espresaun ba sidadaun hotu ho livre nebeé garante mos iha Konstituisaun RDTL artigu 40. Tamba neé, sosiedade no mídia sei ligasaun direita atu hamutuk hodi kombate informasaun falsa sira nebeé espalha iha públiku, no fiar metin ba mídia ofisial mak dalan hodi haburas demokrásia.

Tuir observasaun geral, públiku konsume informasaun barak liu iha plataforma mídia social, hodi hamosu argumentu barak, no jeneraliza servisu mídia sira nia professionalidade kona ba informasaun falsu sira. Situasaun ida neé akontese tamba koñesimentu sosiedade sei minimu atu halo separasaun ba plataforma mídia social no mídia mainstream. Wainhira atu konsume informasaun, sosiedade tenke hatene no fo konfiansa ba mídia mainstream nebeé ofisialidu, nuneé labele hamosu konfuzaun hodi konsume informasaun sira. Ezemplu mídia mainstream ofisializadu hanesan RTTL-EP, TATOLI.IP, GMN, Timor Post, STL, Díariu INDEPENDENTE, Online Tempo Timor, Oekusipost, TVE; mídia mainstream hirak neé mak mak ofisializa, no tenke fiar informasaun nebeé mak fo sai iha mídia hirak neé, tamba hirak neé iha responsavel redasaun, ho nia hela fatin kompletu, no bele halo konfirmasaun, nuneé bele hetan informasaun kualidade.

Tuir observasaun, mídia nebeé lansa propaganda ka lansa informasaun falsa, mak hirak nebeé la iha identidade klaru, la iha responsavel atu responsabiliza. Mídia hirak neé dalabarak mosu iha plataforma mídia online no mídia social sira, iha nebeé sira rasik hakarak halo kompetisaun informasaun ho mídia mainstream sira.

Maske informasaun sira nebeé aútor deskoñesidu sira fo sai iha plataforma mídia sosial, parte ida atu haburas demokrásia, no liberdade espresaun tamba sira la iha espasu atu koalia iha mídia mainstream, rajaun iha kareira diplomátiku, vída spiritual, no seluk taán nebeé bele prejudika servisu profesiona nebeé halo. Mais pior liu membru ka militante ka ajente partidu sira nebeé lansa propaganda falsu. Tamba neé mídia mainstream sira nia prezensa importante atu kombate notisias falsu sira, nuneé konfiansa públiku ba jornalista sira labele lakon.

Tamba neé, atu haburas demokrásia iha rai neé, públiku tenke no tenke fo konfiansa másimu ba mídia mainstream sira, nuneé kualidade informasaun neé mai husi jurus mídia ida, nuneé labele hamosu konfuzasaun ba ovintis, telespetador no leitor sira. Durante neé mídia online barak mosu, maibe kualidade notísias sei falsa mak barak, tamba aútor sira iha interese atu uja mídia nuúdar meius ida atu hetan oportunidade ba servisu, no uja mídia hodi bele hetan benefísiu ba interese pessoal ka grupu ida nian.

Durante neé públiku la konsiente kona ba mídia nebeé mosu, derepente lakon, no harií fali mídia ida; buat hirak neé akontese tamba uja meius ida neé hodi hetan oportunidade ba interese pesoal. Buat sira neé hotu akontese tamba Lei garante ba sidadaun sira atu harií mídia ho livre, atu haburas demokrásia iha pais neé, maske Timor Leste nia Mídia moris iha sékulu dezenvolvidu, maibe lao hakat neneik, hodi kompete kualidade informasaun ho mídia husi nasaun seluk nian.

Maske nasaun kiík, maibe tenke tane nafatin Liberdade Imprensa Timor Leste, no orgullu ba Timor oan sira nia kontribuisaun liu husi mídia hodi divulga informasaun, maske sei iha krítika, maibe konsiente katak, krítika nuúdar solusaun ida atu hadia dezafiius nebeé akontese.

Espera katak, Liberdade Imprensa Timor Leste sei buras diak liu tan, atu haburas nafatin Demokrásia rai laran, hodi hatudu ba Mundu katak, Timor Leste sai mestre diak ba Liberdade Imprensa iha Rejiaun Ázia no CPLP, no hakat hodi kompete ho Imprensa iha nasaun sira iha Kontinente Europa no Kontinente EUA.

Espera katak; Timor Leste bele hatudu no manan dala ida tan, hodi kombate notisias falsa sira iha plataforma mídia sosial, no fo konfiansa másimu ba mídia mainstream sira nia informasaun sira, nuneé Timor Leste bele tane nafatin Liberdade Imprensa hodi manan Demokrásia iha Mundu. REMATA

Parabéns ba Jornalista Timor Leste

Parabéns ba Liberdade Imprensa Timor Leste

Parabéns ba Liberdade Imprensa Mundial



Online Counter