Defesa de Honra ba statements husi Ministru Petroleu ho orgaun tutela sira

Francisco Monteiro – Eis Prezidente TIMOR GAP

Tuir loloos hau la persija atu halo reaksaun liu husi hakerek ida ne’e, tamba atà hau agora dadaun hanesan sidadaun bai-bain nebe’e laiha buat ida ho jestaun no administrasaun Rekursu Petroleu nebe matenek nain no “experts” mesak bo’ot iha Ministriu Petroleo ho nia orgaun tutelas sira liu-liu iha TIMOR GAP kaer hela. Maibe, hau le’e ho didiak “klarifikasaun” nebe’e Ministeriu Petroleu tau iha nia pagina FB ( dia 6 Outubro 2020 ho titulu “Klarifikasaun Husi Ministeriu do Petroleu e Minierais ho Nia Instituisaun Tutelas Ho Hata’an Ba Informasaun Falsu Nebe’e Lansa Husi CNRT Media Center iha Media Social”, LAOS deit hatan ka klarifika informasaun nebe’e Media Center CNRT hasai MAIBE kontiudu husi “klarifikasaun” ne’e hanesan fali meiu ida hodi Ministeriu , liu-liu TIMOR GAP uja hodi halo ataka pesoal ba hau no kolegas balun. Tamba ne’e duni mak hau hakarak halo “defesa de honra’ ba asuntu sira nebe’e relasiona ho hau. Importante mos atu klarifika katak hau laiha buat ida ho kontiudu nebe’e CNRT Media Center hasai, nune’e, hau nia hakerek/komentarius ida ne’e laos reprezenta ema seluk ka organizasaun ruma mas simplemente hau nia a’an.

KONABA SOSA PARTISIPASAUN IHA PROJETU GREATER SUNRISE (56.56 %)

Iha loron 16 Abril 2019, xefe negosiador Fronteira Maritima Timor-Leste, Kay Rala Xanana Gusmão konklui sosa asaun ConocoPhilips 30%, no Shell Australia nian 26,56% iha kampu Greater Sunrise ne’ebé halo Timor GAP oras ne’e iha asaun hamutuk 56,56% iha kampu Greater Sunrise./Net.

TIMOR GAP nia statements:

Iha nia resposta ba/klarifikasaun ba CNRT Media Center, matenek bo’ot sira iha TIMOR GAP dehan “ Liu husi deve $ 650 millioens nebe’e Konsellu Administrasaun Subisdiarius TIMOR GAP ba Greater Sunrise anterior halo ona iha fulan Abril 2019 ho funan 4.5%, .....to fim 2020 US$ 701.4 millioens. Signifika katak hahu’u husi loron asina Private Debt Instrument iha fulan Abril 2019, TIMOR GAP tenki selu osan funan ho montante $ 82,500 kada loron........ TIMOR GAP tenki selu hikas fila fali osan inan ho nia funan hahu’u fula Abril 2028 ate fulan Abril 2037.”

Hau Nia Komentairu:

Lamentasaun husi TIMOR GAP (Dirijentes?) iha leten ne’e so hatudu deit sira nia ignoransia ba

importansia sosa asoens nebe’e ba interese nasional hodi asegura Kadoras husi Greater Sunrise mai iha Timor-Leste. Sira la hatene ka halo finze lahatene katak sosa asoens ne’e faz parte stratejia ida hodi hasae ita nia forsa konjunta iha prosesu lori Kadoras mai Timor-Leste. Mezmu ke formalmente Konsellu Administrasaun TIMOR GAP, E.P. la halo aprovasaun, mas nia Konsellu Administrasaun Subsidiarius sira ne’e hau atá (hanesan Prezidente Konsellu Administrasaun) mos hola parte ba, halo duni aprovasaun. Maske nune’e, tuir los dirijentes TIMOR GAP bele hatene katak desizaun atu hola asoens Greater Sunrise ne’e laos deszaunn TIMOR GAP nian deit ka ema ida rua iha TIMOR GAP nian, maibe mai kedas husi desizaun NASIONAL, involve diskusaun lubuk ida iha Governu, iha Parlamento ( tamba involve mudansas Lei Fundo Petroleu) no orienta ka lidera diretamentu husi Sua Exelensia Kay Rala Xanana Gusmão nebe’e iha momentu neba’a hanesan mos Reprezentate Spesial Governu ba asuntu hotu nebe’e relasiona ho negosiasaun Greater Sunrise. Nune’e, convem, katak desizoens sira nebe’e halo hodi sosa asoens ne’e laos “nonok-nonok” ka tur-tur hakfodak sosa ona uja osan Fundo Petroleu.

Emvez de halo lamentasoens hela deit ba servisu pasadu nian, tuir los Dirijentes setor Petroleu, liu-liu TIMOR GAP halo esforsu maka’as no halo negosiasaun bebeik ho Woodside no JV sira hodi dezenvolve Greater Sunrise iha tempo badak, hodi nune’e iha tinan 2027 osan bele tama ona hodi bele selu dividas/deve nebe’e halo hodi sosa asoens 56.56%. Tuir estimasaun nebe’e ami Dirijentes anteriores sira halo iha tempu neba, se Projetu Greater Sunrise ne’e lao duni no produs iha 2026, sei lori benefisiu Direta ba TIMOR GAP Aserka de $ 8 to10 Billioens depois de selu fila “deve” husi Banco Central Timor-Leste. Nebe’e hau nia sujestaun hanesan sidadaun Timor oan ida, husu ba Dirijentes TIMOR GAP ho MPM diak liu halo nia servisu ho seriu no lalais hodi lori Greater Sunrise nia produsaun iha tempu badak, se labele iha 2026 pelo menos iha 2027/2028. Poder iha hotu ona mos sei kontinua lamenta hela deit ne’e! persija saida tan? Orsamento tinan-tinan MPM/TG husu boot los. Tinan ida nia orsamento liu tia orsamento TIMOR GAP nian tinan 9 ba kotuk. Ema Australia dehan “Get on with your job mate!”.

TIMOR GAP nia statements:

“Povu tomak tenki hatene faktus katak molok Konsellu Administrasaun Subsidiarius anterior liderado husi Sr Francisco Monteiro sosa asoens 56.56% projetu Greater Sunrise ho kustu $651.7 millioens sira mos halo ona avaliasaun tekniku no finanseiro “Due Deligence Study”) atu determina folin lolos husi asoens ne’e 56.56% mensionadu. Infelismente .....Sr Francisco Monteiro ho nia ekipa momento neba halo avaliasaun tekniku no finanseiru NEBE LALOS”.

Hau nia komentairu:

Kontenti tebes hodi rona katak TIMOR GAP no Ministeriu Petroleu, finalmente rekonese katak iha duni Studus Due Deligence molok sosa asoens. Ne’e no minimu hatudo duni kata ami halo prosesu ne’e tuir dalan industria nian ka padroens industria nia molok atu halo tranzaksaun bo’ot hanesan hola asoens nebe’e akontese tia ona. Nee hatudu mos katak Dirijentes sira iha TIMOR GAP no Ministeriu depois de tinan ida kaer ukun konsege duni Le’e dokumentus importantes sira ne’e. Hau kontenti tebe-tebes!

Konaba – TIMOR GAP nia komentariu katak infelizmente estudo tekniku no finanseiru ne’e LALO’OS ne’e halo hau hamnasa to’o rabat rai! Ema English dehan hanesan ne’e: “who are you to make such a judgment?”. Katak, se mak ita bo’ot ida be matenek los iha TIMOR GAP nebe’e halo fali julgamentu ba ami sira direjentes anteriores hodi dehan LALOS ne’e? Hau lidera instituisaun ne’e husi formasaun inisial (pur akazu antes formasaun) iha 2011 to husik fali iha 2020, tan ne’e hau konese diak sira hotu nebe’e iha TIMOR GAP, inklui atual Presidente TIMOR GAP (senhor Antonio) nia “kemanpuan”. Hau hatene sira matenek nain hotu, kursu mesak bo’ot deit, maibe sedauk iha ida nebe’e experiensia “tekniku no finansieru” kompletu, tuir hau nian hanoin, atu bele halo koreksaun ba ami nia estudus teknikus no finanseru nebe’e ami halo tia ona. Tamba, estudos sira ne’e ami halo liu experiensia naruk, diskusaun barak tebe-tebes, ho ema oi-oin, tekniku no finaseiru internasinal oi-oin, inklui debate no argumenta ho companies oi-oin hanesan Woodside, Conoco-Phillips, Shell no seluk-seluk tan nebe’e nakonu ho Experts duni no experiensia barak duni! Tan ne’e hau lakoi tama ba trokas de argumentus teknikus finanseiru iha fali iha “Facebook” ne’e. Hau perfere liu dezafia Prezidente TIMOR GAP ho Ministru Petroleu bela marka hela data, loron no tempu iha GMTV, RTTL ka TVE, atu bele halo debate ho hau atá hodi aprofunda asuntu sira ne’e.

KONABA HAU NIA KUALIFIKASAUN ESKOLAR NO EXPERIENSIA SERVISU MPM, ANPM no TIMOR GAP sira nia statements:

Iha mensajem ikus ba CNRT – Direjentes ne’e dehan hanesan ne’e:

“triste tebes hare katak partido bo’ot CNRT monu ba jogadas husi individu balun nebe’e kaer setor ida ne’e nian jogos sira. Karik CNRT persija klarifikasaun hikas faktus sira ne’e ho sira nia eis- Ministro do Petroleo e Rekursus Minerais hanesan Sr. Alfredo Pires, nebe’e agora ninian paradeiru ita lahatene? Persija klarifika mos ho Enjinheiro Bo’ot Dr Francisco Monteiro, nebe’e la konsege finalize nian estudu Lisensiatura (S1) iha UPN Yogyakarta-Indonesia ho zero Experiensia servisu iha Industria Petroliferu, no mos Enjinheiro Bo’ot Dr Gualdino da Silva”

Hau nia Komentariu:

La hatene intensaun saida mak Dirijentes Setor Petroleu nian hakarak halo statement sinikus hanesan temi iha leten maibe pelo faktu ke dirijentes sira ne’e mesak ema nebe’e iha afiliasaun Partidariu ba partidu Fretelin mak bolu partidu CNRT hanesan partido bo’ot ne’e, hau hanesan MILITANTE CNRT kontenti los no orgulho tebes!

Maibe, hau mos nota katak iha komentariu balun nebe’e relasiona ho hau nia estudos nebe’e iha tendensia atu , karik?, hakarak diskredita?, hatu’un hau karik? Por exemplu: “Enjinheiro Bo’ot Dr Francisco Monteiro, nebe’e la konsege finalize nian estudu Lisensiatura (S1) iha UPN Yogyakarta- Indonesia ho zero Experiensia servisu iha Industria Petrolifero”. Se intensaun ne’e atu fo informasaun ba publiku ka CNRT katak hau laiha Ijasah Lisensiatura (S1), entaun Dirijentes sira be’e matenek nain los ho “gelar” funan-funan ka reboh reboh karik ne’e LA PERSIJA halo, tamba hau nunka LAO iha ema ida nia oin ka aprezenta hau nia naran ka loko a’an ho “gelar” Enginheiro (Ir)- tamba hau konsiente hela ida ne’e. Maibe hau sempre uja mak “gelar “S2” (Post Grad Dipl ho MSc) tamba hau iha duni Ijasah ba ida ne’e.

Prezidente TIMOR GAP António de Sousa./Net

Maske nune’e hau kontinua for obrigado no agredese ba Dirijentes sira ne’e tamba sira voluntariamenta hakarak divulga hau nia kurikulu escolar! MAIBE, nia problema mak sira la tau kompleto – tamba maske hau la konsege iha “ijasah” S1 husi hau nia estudo “Teknik Geologi” husi UPN Veteran Yogyakarta, hau konsege halo no finaliza hotu kursu ka materias kurikular ho “nilai” nebe’e distintivu, no hela deit thesis mak momentu neba’a (1999) hau la konsege halo hotu tamba tenki fila mai Timor-Leste. Atu fila fali ba Indonesia hodi kontinua iha 2000 – hau atá laiha osan atu selu hau nian aan, hodi nune’e tenki hein no halo aplikasaun oi-oin ba Universidade barak, inklui University of Auckland, New Zealand (Universidade Diak Liu iha Nova Zealandia). Ikus mai, iha 2001, Auckland University simu hau atu kontinua hau nia estudos ho bolsus de estudo Postgraduate Diploma no kontinua halo hau nia Masteradu iha area Geologia. Pelo faktu melhor Universidade iha Nova Zelandia simu hau, ne’e karik tamba sira rekonese hau nia estudos Teknik Geologi nebe’e maske la hotu maibe halo iha tinan 4 nia laran (1995-1999). Iha 2003 hau konsege halo hotu hau nia studos Postgraduate Diploma ho Masteradu iha tinan 2 nia laran (2001-2003) (atu fo lembra deit ema balun halo kursu S2 bele tinan 4, PhD bele tinan 5 liu). Hau nia peskija ba kursu Masteradu (S2) ne’e hau halo konaba potensia “source rocks” ba petroleum iha Teritoriu nasional tomak. Hau perkore teritoriu tomak durante hau nia perkija iha 2002. Nune’e hau koñese los geologia no fatuk potensias petroleum iha rai laran:

Hau nia titulu thesis: “Late Triassic Strata from East Timor: The Stratigraphy, Sedimentology and Hydrocarbon Potentials). Iha Marsu 2003, Konferensia primeiru iha Timor-Leste konaba Oil and Gas, hau atá mai halo aprezentasaun iha Dr Mari ho Lideransa barak nia oin iha Hotel Timor. Balu-balun iha momentu neba sei buka treinamentus hela, buka servisu no la hatene halo saida? Ohin loron kolia barak los! Husi Janeiru to Setembru 2007 hau halo kursu S3 (PhD/Dotoramentu) iha Australia School of Petroleum – Adelaide University (Melhor Universidade/School iha area Petroleu iha Australia); Iha 2019 simu iha OXFORD University ( Melhor Universidade iha UK) atu halo MBA no agora pending hela tamba COVID; Iha 2021- tinan ida ne’e simu ona atu halo PhD iha Petroleum Engineering iha Instituto Superior Tecnico – Universidade de Lisboa (Melhor Instituto no Universidade iha Portugal – kursu komesa ona mas tamba razaun tenki ba hatan asuntu legal balun iha ne’e, hau sei pending hela).

Dirijentes Setor Petroleu dehan hau nia expreriensia industria zero. Karik tamba inveja? Hau lahatene?, maibe atu dehan lolos karik zero la zero, barak mak sedauk barak karik , tamba nudar profesional ida iha industria ne’e hau rekonese sei iha buat barak tebes ke tenki aprende hela deit husi loron ba loron. Nebe’e hau sedauk bele dehan hau nia experiensia barak los ona maibe yang jelas laos zero! Atu fo ezemplu deit desde 2003 to 2007 hau servisu hanesan Asesor ba Asunto Rekursus Naturais ba Sua Exelensia Presidente da Republika ( S.E. Kay Rala Xanana Gusmão) – antes Eleisaun hau iha opportunidade hetan Bolsa de Estudos husi Australian School of Petroleum ba halo PhD iha (Greater Sunrise Reservoir Characterization ho Modelling) nun’e hau ba tia Adelaide iha Janeiru, maibe Exelensia Kay Rala Xanana Gusmão kaer Governo iha 2007, iha Setembru bolu hau atu fila hodi ajuda re-organiza setor Petroleu hamutuk ho Sekretariu de Estado ba Rekursus Naturais momentu neba (SE Alfredo Pires) hodi halo policies, leis, regulamentos, jestaun (management), administrasaun no estabelese nia instituisoens sira hanesas ANP, IPG no TIMOR GAP rasik. Nune’e mos, hetan fiar hanesan Komisariu ida iha Komisaun Konjunta Timor-Leste ho Australia iha JPDA nebe’e hare no superviziona aktividades petroliferas iha JPDA.

Iha Komisaun ne’e mak desizoens importantes konaba policy no strategy sira halo no ANPM implementa iha terenu. Pozisaun ida ne’e hau kaer husi Setembru 2007 to’o Outburo 2018. Nunee mos, ao mezmu tempo, hau nudar Komisariu Timor-Leste iha Sunrise Commission nebe’e toma konta ba kampugas Greater Sunrise. Desde 2008 to 2012 hetan mos fiar koordena TASK FORCE nebe’e hare’e konaba Estudus Dada Kadoras Mai Timor-Leste no Projetu Tasi Mane, no hau xefia (chairing) Joint Studies Steering Committee lubuk ida! Depois, iha Outburo 2012 to Julhu 2020, nudar Presidente no CEO TIMOR GAP, hodi hamutuk ho Dirigentes ho staff sira iha neba halo servisu lubuk ida ba defende kadoras mai Timor-Leste (ka la husik kadoras ba Australia/FLNG) no kontribui makaas ba asegura Tratadu Fronteira Maritima no Regime Special ba Greater Sunrise, buka investores barak mai halo explorasoens nebe;e ohin loron atu halo perfurasaun ona iha Suai no Betano. Halo estudo iha tasi laran (offshore block) nebe’e identifika potentias lubuk ida, hein deit buka tan investores para mai halo perfurasaun. Lori instituisaun TIMOR GAP to hetan ISO Certification no seluk-seluk tan. Em total hau servisu iha setor petroleum ne’e liu ona tinan 17.

Ministru Petróleu no Minerais Víctor da Conceição Soares./Net

Keta intensaun husi statement iha leten atu kestiona hau nia meritu ba servisu iha setor ne’e, entaun hau mos hakarak halo komentariu katak se hau tamba laiha isajah S1 (maske eskola ho valor diak tinan 4 liu iha Teknik Geologi) no iha Postgraduate Diploma ho Master Degree iha Geologia (S2), no PhD (Candidate) iha Petroleum Geoscience no agora iha Petroleum Engineering la kualifikadu ka la merese para servisu ka kontribui iha setor Petroleu, entaun Ministro Petroleu ke laos ema nebe’e graduadu iha area Petroleu nian, no Prezidente TIMOR GAP nebe’e nia S1 ne’e iha area Pertambangan (laos iha Petroleu) – tuir los LA MERESE LIU hau!

Eis Prezidente TIMOR GAP Francisco Monteiro (karuk) ho Prezidente TIMOR GAP atual António de Sousa (loos)./Net

Maibe hau ema ida ke lakoi julga ema liu husi nia Ijasas (sertifikados universidades), maibe gosta hare’e liu mak rezultadu servisu! Tan ne’e, hau fiar Dirijentes nain rua ne’e (Ministro no Prezidente TIMOR GAP) mos karik bele kaer setor ne’e ba oin naran katak ho tempu sira tenki prova sira nia matenek ho abilidades sira nee liu husi fo rezultadu servisu diak ba nasaun no povu ida ne’e, liu-liu dada Kadoras husi Greater Sunrise mai Timor-Leste!

Avante! A Prática é a Criteria da Verdade !!!

Eis Prezidente TIMOR GAP Francisco Monteiro

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor


Online Counter