PM Xanana “disolve ona” PA RAEOA ho nia membru sira nia poder no mandato iha Ambeno

AMBENO (TOP) - Primeiru - Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão desidi hodi “dissolve” tiha ona Prezidente Autoridade ba Rejiaun Administrativu Espesial Oe-Kusi Ambeno (RAEAO), Rogério Tiago de Fátima Lobato ho nia membru sira hamutuk nain-5 (lima) sira nia poder no mandato liu husi despaixu ho número 014/PM/VII/2025 ne’ebé públika ona iha Jornál Repúlika iha loron Kinta, 31 Jullu 2025.

Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambeno (RAEOA) mak, tuir Lei No. 100/2004, responsavel ba autonomia administrativa, finanseira, no patrimoniál. Responsabilidade ekonómika Rejiaun nian inklui dezenvolvimentu inkluzivu Rejiaun nian, fó prioridade ba atividade sosioekonómika sira ne’ebé promove kualidade moris no bem-estar komunidade nian.

Primeiru-Ministru tau matan ba ajénsia sira rejiaun nian, hodi verifika legalidade hosi aktu regulatóriu no administrativu sira hosi órgaun administrativu no konsultivu sira Rejiaun nian no verifika méritu hosi sira-nia deliberasaun no desizaun sira, nune’e mós verifika omisaun sira iha situasaun sira ne’ebé lei define. Primeiru-Ministru mós ezerse podér fiskalizasaun nian ba Rejiaun, notavelmente dirije ninia ajénsia sira-nia atividade, husu informasaun, no estabelese objetivu no termu jerál sira-nia atividade administrativa nian, tuir prinsípiu sira autonomia rejionál nian ne’ebé prevee iha lei.

Iha parte seluk, Rezolusaun Governu No. 100/2004 estabelese mandatu ajénsia RAEOA atuál hotu-hotu.

Konteudu despaixu ho número 014/PM/VII/2025 ne’e mak limite sira ba rekrutamentu pesoál no abertura ba prosedimentu aprovizionamentu nian ne'ebé restritu ba aprovizionamentu sasán sira, servisu sira, no obra públika sira nesesáriu tebes ba jestaun loron-loron Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambeno nian.

Desizaun ne’e halo parte iha prosesu tranzisaun hosi estrutura atuál RAEOA nian ba modelu funsionál foun, ne’ebé besik liu ba rejime munisipál ne’ebé adota iha divizaun administrativa seluk iha país laran, hanesan estabelese ona iha Rezolusaun Governu n. 29/2025, loron 18 fulan-Juñu. Transformasaun ida-ne’e ninia objetivu mak hakarak promove partisipasaun boot liu hosi populasaun lokál iha jestaun administrativa no ekonómika Rejiaun ne’e nian no, iha tempu hanesan, determina mandatu hosi órgaun atuál hotu-hotu iha RAEOA.

Prezidente Autoridade RAEOA em ezersisiu, Rogério Tiago de Fátima Lobato ho nia membru familia uma laran durante ne'e domina buat hotu iha Oe-Kusi Ambeno./Net.

Tuir despaxu, órgaun sira hosi RAEOA no hosi Komité Ezekutiva Zona Ekonómika Espesiál Futura nian, bandu hodi kontrata tékniku ka asesór foun, hodi husu mobilidade funsionáriu públiku sira, nune'e mós hodi autoriza hahú prosedimentu sira aprovizionamentu nian ne'ebé la limitadu ba nesesidades ne'ebé iha ligasaun maka'as ba jestaun lor-loron nian. Despeza hotu-hotu ne’ebé relasiona ho fornesimentu bens, prestasaun servisus ka ezekusaun obras públikas tenke iha paresér préviu vinkulativu husi Primeiru-Ministru, inklui prosedimentus ne’ebé adjudika tiha ona ka, ne’ebé la’o hela, ne’ebé la tuir dispozisaun sira ne’ebé oras ne’e vigora.

Despaxu ne’e mós estabelese obrigasaun hodi hetan paresér préviu hosi Xefe Governu ba kualkér adjudikasaun, maski adjudikasaun ne’e desidi antes, bainhira la respeita kritériu ne’ebé defini ona. Kona-ba viajen ba estranjeiru hosi membru órgaun sira RAEOA nian, sira-ne'e agora sei limita ba másimu membru na'in-haat kada delegasaun, exetu iha situasaun sira ne'ebé justifikada no autorizada uluk hosi Primeiru-Ministru.

Ho medida sira ne’e, Governu buka atu garante jestaun di’ak ba rekursu públiku sira durante faze tranzisaun institusionál RAEOA nian, hodi garante katak desizaun hotu-hotu orienta tuir kritériu responsabilidade, nesesidade, no interese públiku.  

Antes ne’e iha fulan Jullu 2025, Prezidente Autoridade RAEOA fó ordem de serviço ba kompañia hamutuk 154 maioria husi Dili hodi hala’o projetu emerjensia sira iha Oe-Kusi Ambeno, maibé ho despaixu Primeiru-Ministru nian ne’e katak, kontratu serbisu ba kompañia hirak ne’e sei tama iha Prezidente Autoridade foun nia mandato, no Prezidente Autoridade foun ne’e mós sei kria ekipa independente ida hodi halo verifikasaun didi’ak ba Ordem de Serviço hirak ne’e atu kontinua ka la’e.

Despaixu Primeiru-Ministru nian ne’e iha pontu 10 kedas mak hanesan tuir mai ne’e;  

  1. Orgaun sira iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno nian labele kontrata tékniku ka asesór foun sira, tantu ba ajénsia administrativa sira RAEOA nian ka ba Komité Ezekutivu Zona Ekonómika Espesiál futuru nian;
  2. Orgaun sira iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno nian labele husu pedidu foun kona-ba mobilidade pesoál nian atu hala’o funsaun sira iha Rejiaun, tantu ho destakamentu ka rekizisaun;
  3. Orgaun sira iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno nian labele autoriza atu hahú prosedimentu aprovizionamentu nian ne’ebé la’ós aprovizionamentu beins, servisus, no obras públikas ne’ebé estritamente nesesáriu ba jestaun atuál Rejiaun nian;
  4. Orgaun sira iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno nian labele autoriza atu hahú prosedimentu aprovizionamentu nian ne’ebé relasiona ho fornesimentu beins no servisus, no mós despeza sira seluk ne’ebé orsamentadu tuir rúbrika dezenvolvimentu kapitál;
  5. Molok hahú prosedimentu sira aprovizionamentu nian ne'ebé nesesáriu tebes ba fornesimentu sasán sira, prestasaun servisu sira, no ezekusaun obra públika sira ne'ebé relasiona ho jestaun loron-loron Rejiaun nian, Prezidente Autoridade sei husu pareser anteriór vinkulativu ida hosi Primeiru-Ministru;tanba razaun interese públiku, órgaun sira Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno nian labele adjudika prosedimentu aprovizionamentu ne’ebé loke no hahú iha loron ne’ebé despaxu ne’e tama iha vigór ne’ebé la tuir provizaun hirak ne’e.
  6. Karik orgaun sira husi Rejiaun Administrativa Espesial Oe-Cusse Ambeno iha intensaun atu fo kontratu, Prezidente Autoridade sei husu pareser previo vinkulativu husi Primeiru Ministru molok halo ida ne’e;
  7. Obrigasaun hanesan atu hetan paresér previa vinkulativu hosi Primeiru-Ministru aplika ba prosedimentu sira adjudikadu tiha ona, lahó ida-ne’e sira labele prosede;
  8. Viajen ba estranjeiru tanba negósiu ne’ebé envolve membru sira Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Cusse Ambeno nian, hanesan prevee iha Artigu 36º hosi Dekretu-Lei N.º 43/2024, loron 20 fulan-Dezembru nian, labele inklui liu delegasaun na’in-haat, exetu iha situasaun espesiál ne’ebé devidamente fundamentadu ne’ebé hetan autorizasaun husi Primeiru-Ministru.
  1. Despaxu ida-ne'e tama iha efeitu iha loron ida hafoin nia publikasaun.

Antes ne’e mós Konsellu Ministru desidi tiha ona katak, mandato atual Prezidente Autoridade RAEOA ho nia membru sira nain-5 sira nia mandato ne’e to’o de’it loron 30 Setembro 2025. Ne’e katak, hahu husi inisiu Outubro ba oin, sei iha ema foun mak atu troka sira hodi kontinua hala’o serbisu RAEOA nian.

The Oekusi Post
Author: The Oekusi PostWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
www.OeKusiPost.com nu’udar plataforma media online iha Oe-Kusi Ambeno, Timor-Leste ne’ebé aprezenta notísia iha área oioin iha teritóriu nasionál. Rua. Numbei, Oe-Kusi Ambeno Mobile: +670 7723 4114 Email: info (at) OeKusiPost.com

Online Counter