PR Horta: negosiasaun atu tama ba ASEAN desde 1974

DILI (TOP) — Prezidente Repúblika José Ramos Horta informa, Timor Leste (TL) simu informasaun atu tama ba Asosiasaun ba Nasaun Sudeste Asiatiku (ASEAN) ekonómia Timor Leste sei haksoit makas.

Horseik simu informasaun dehan ASEAN prontu simu Timor Leste ne’e signifika saida ita nia setor ekonomia sei haksoit ba oin makas maibé ita aproveita dame laiha violensia, segundu ita tenke estuda hela de’it,” Prezidente Repúblika José Manuel Ramos Horta hateten liuhusi diskursu iha seremonia loron masakre santa krus iha seminiteriu Canta Kruz, Dili Sabadu 12 Novembru 2022.

Notisia relevante: TL sai ona membru ASEAN ba dala 11

“Ita simu notisia di’ak Timor-Leste atu tama ASEAN ha’u apela ba ita bo’ot sira prosesu ne’e hahu iha fulan Juñu iha tinan 1974. Bainhira ha’u ba iha Jakarta hasoru Adam Malik ko’alia ho nia iha momentu ne’eba esplika ba nia ami nia mehi no hakarak tama ba ASEAN kuandu Timor-Leste hetan indepensia,” nia informa.

PR Horta bainhira vizita ba Cambodia./Net.

Nia hatutan, ASEAN anunsia atu konvida Timor-Leste atu tama no sei iha preparativu sira tinan tomak 2023, sei hare bele tama iha tinan 2023 durante Indonenzia nia prezidensia tanba Indonenzia lidera ASEAN durane tinan ida.

“Hahu iha fulan Jeneiru tinan 2023 to’o fulan janeiru tinan 2024 purtantu tinan 2023 Timor Leste tenke hakaas aan prosesu ne’e todan la’os simples kompleksu ejize organizasaun makas, diplomasia makas, situasaun hakmatek iha rai-laran.”

Horta dehan, iha seremonia boot iha tinan 2023 ka governu rasik bele hare sé tinan 2023 ne’e tempu apertadu demais hakarak adia tinan ida ka tinan rua mai mós bele hodi prepara di’ak liu tan.

“Tanba imi rona tiha ona iha media governu tau orsamentu para rekruta Timor oan rihun ida ka rihun rua maibé ho nivel universitariu ho lian Ingles, sira ne’ebé mak lian Ingles la-dun moos sira bele halo kursu no formasaun seluk tan alto-nivel tekniku profesionál rekruta sira para tama iha ministériu sira lubuk ida ne’e, hodi bele kontribui hakman governu nia responsabilidade,” nia hateten.

Horta dehan, esforsu hotu-hotu sei halo tanba sira konkorda ona sira hateten konvida Timor Leste. Agora tempu mak governu rasik sei hare hamutuk ho sekretariadu ASEAN hodi hare roadmap bele tinan ida to’o fulan novembru ka nune’e Indonézia nia prezidensia ida tinan rua ka tinan tolu depende.

Nia dehan, kriteriu prinisipal atu sai membru ASEAN mak rua de’it la pertense ba organizasaun rejional sira seluk, kriteriu seluk mak ne’e siguransa ekonomia tenke metin, iha politika sosiu-kultural ne’ebé mak di’ak.

Prezidente Repúblika ne’e konta, reuniaun reuniaun ho Primeiru Ministru Taur Matan Ruak Prezidente Parlamentu Nasionál Sekretariu Jeral Orgaun Plata forma Mari Alkatiri, Ministru Negosiu Estranjeiru, Ministru Prezidensia Konsellu Ministru Fidelis Leite Magalhães Lider Kay Rala Xanana Gusmão sai ona komunikadu ofisial tebes.

“Ba oin ami sei aselera prepara aan para Timor-Leste tama ba membru ASEAN” nia hakotu.

Marcelino Bata
Author: Marcelino BataWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Jornalista
Jornalista TOP. Bandu atu simu envelope ka sasan ruma husi fonte informasaun sira.

Online Counter