Deskonfia TATOLI “hakiak no haburas” nepotizmu

DILI (TOP) — Deskonfia, Conselho Diretivu (CD) Agência Notisioza Timor-Leste, TATOLI, Institutu Públiku (I.P) ne’ebé lidera husi prezidente Manuel Pinto, Vise-prezidente Asuntu Administrasaun no Finansas, Olandino da Costa ho Vise-Prezidente Asuntu Media no Jornalistiku, Xisto Freitas da Piedade, “hakiak no haburas” nepotizmu hodi bolu de’it, sira-nia kolega, belun no camarada sira hodi ba serbisu iha TATOLI, I.P.

Pesoál Concelho Diretivu ne’ebé ho nomeasaun polítika, Manuel Pinto nu’udar prezidente husi Partidu Libertasaun Popular (PLP), Xisto Freitas da Piedade husi FRETILIN no Olandino da Costa husi PLP iha TATOLI, I.P ne’e aproveita orsamentu Estadu nian iha Bens Servisu, deskonfia uza autoridade hodi hatama de’it sira-nia família besik no balun laliu husi prosesu rekrutamentu (maski tuir estatutu Propriu Dekretu Lei No 21/2017 de 24 de Maio Artigo 13.º Competências do Conselho Diretivo iha alínea J) Promove o recrutamento e gerir o pessoal, nos termos da Lei; k) Praticar os demais atos determinados por Lei. Maibé, realidade viola artigu sira ne’e.)

Dezde Conselho Diretivu TATOLI, I.P nian ne’e hetan fiar husi governu  liuhusi Ministru Asuntu Parlamentár no Komunikasaun Sosiál  (MAPKOMS), Francisco Jeronimo, parte sira hala’o serbisu liuliu relasiona ho rekrutamentu funsionáriu ba Agência Notisioza Estadu Timor-Leste nian ne’e la obedese ba Estatutu no Regulamentu Interna rasik, inklui mós la kumpri ba rekizitu rasik ne’ebé Komisaun Rekrutamentu ba funsionáriu foun TATOLI,I.P nian ne’ebé Conselho Diretivu rasik maka estabelese. The Oe-Kusi Post (TOP) halo ona esforsu desde fulan Outubru 2021 to’o Novembru 2021 hodi halo konfirmasaun kona-ba assuntu hirak ne’e, infelizmente to’o ohin loron lideransa sira iha TATOLI, I.P seidauk atende ho rajaun iha serbisu prioridade barak maka tenke halo duke atende TOP nia pedidu hodi halo intervista.    

Iha inísiu nomeasaun ba Prezidente TATOLI,I.P, Manuel Pinto husi Konsellu Ministru iha loron 13 Janeiru 2021, no liu tiha loron balun tomada de posse, Manuel Pinto uza nia autoridade ka kompeténsia administrativa hodi utiliza orsamentu Estadu nian iha  bens serbisu bolu de’it pesoál na’in haat (4); deskonfia na’in tolu nia família besik, kompostu husi Isabel Freitas nu’udar Asistente Limpeza mezmu antes ne’ebé Vise-Prezidente Olandino da Costa mós hatama no bolu de’it Imelda da Costa nu’udar mós asistente limpeza.

Prezidente TATOLI, I.P, Manuel Pinto simu posse husi MAPCOMS, Francisco Geronimo iha Palásiu Governu iha loron 01 Fevereiru 2021. Foto TATOLI

Informasaun balun ne’ebé The Oe-Kusi Post (TOP) asesu husi fonte sira iha TATOLI, I.P katak, Asistente Limpeza ho naran Imelda da Costa ne’e Vise-Prezidente Olandino da Costa, nia espoza nia bin.

Pesoál nain haat (4) seluk ne’ebé Conselho Diretivu ka Prezidente Manuel Pinto bolu de’it ka la liuhusi prosesu konkursu públiku ka la liuhusi rekrutamentu maka Motorista Jacinto Soares (belun ransu), João Mariano da Costa, ne’ebé nu’udar mós família Vise-Prezidente Olandino da Costa nian (mezmu motorista, maibé laiha karta kondusaun ne’ebé viola DECRETO­LEI N.º  8/2003, de 18 de Junho 2003 kona-ba REGULAMENTO DE ATRIBUIÇÃO E USO DOS VEÍCULOS DO ESTADO Artigo 4.º  Observância do Código da Estrada Alinea 2. Só poderão conduzir veículos do Estado os funcionários, de qualquer nível, habilitados com carta de condução válida, nos termos do Código da Estrada.), Silvestre da Costa nu’udar jardineiru, no mós Marcia Boavida Lay, ne’ebé Prezidente TATOLI, I.P, Manuel Pinto nomeia ba Sekretaria Ezekutiva.

Molok ne’e, Conselho Diretivu mós bolu de’it pesoál na’in rua nu’udar seguransa; Orlando da Costa ho José Martins no to’o agora sei hala’o knar hanesan seguransa ba edifísiu TATOLI, I.P iha tempu kalan.

Estatutu Própriu TATOLI, I.P nian tuir Decreto-Lei No.21/2017 de 24 de Maio,  artigu 9 (Estatuto de Pesoal), alínea 3 mensiona, prosesu rekrutamentu ba funsionáriu bazeia ba Lei no mós Regulamentu Internu (O processo de recrutamento de pessoal ê efectuado nos termos de Lei e do regulamento interno).

Iha fali Regulamentu Internu rasik TATOLI, I.P nian ne’ebé TOP asesu iha artigu 49 kona-ba rekrutamentu, husi Númeru ida (1) to’o númeru tolu (3) la mensiona kona-ba Konselho Diretivu atu “bolu de’it” pesoál ruma ba serbisu la liuhusi rekrutamentu, prosesu hotu tenke la’o tuir Lei no Regulamentu Internu.

Artigu 49 kona-ba rekrutamentu ne’e mensiona;

  1. Prosesu rekrutamentu ba pesoal sira hahu ho anúnsiu públiku halo tuir kritéria selesaun objektif, ne’ebé garante igualdade no imparsialidade inklui asegura interese públiku (O processo de recrutamento de pessoal é precedido de anúncio publico e é efectuado segundo critérios objetivos de selecção, que garantem a igualdade e impacialidade do mesmo e a salvaguarda do interesse público).

  2. Esepsionalmente, halo rekrutamentu ba traballador sira liuhusi konkursu públiku no konkursu interna, bazeia ba Dekretu-Leu Nú.34/2008, loron 27 fulan-Agostu, alteradu tuir Dekretu-Lei Nú.22/2011, loron 8 fulan-Junu, daruak alteradu Dekretu-Leu Nú.44/2011 loron 21fulan-Setembru, kona-ba rejime konkursu públiku, rekrutamentu, selesaun no promosaun pesoál administrasaun públiku (Exepsionalmente, são recrutados trablhadores por concurs público e concurso interno, nos termos do Decreto-Lei No.34/2008 de 27 de Agosto, alterado pelo Decreto-Lei No.22/2011 de 8 Junho, segundo, alterado pelo Decreto-Lei No.44/2011 de 21 de Setembro, sobre Regime dos Concursos, Recrutamento, Selecção e Promoção do Pessoal para Administração Pública).
  3. Selesaun no rekrutamentu pesoál halo husi ekipa juri rekrutamentu no selesaun ba pesoal multi-disiplina, ne’ebé lidera husi Prezidente Conselho Diretivu no forma mós Vise-Prezidente ne’ebé responsabiliza ba área téknika no administrasaun, husi diretor ba diresaun administrasaun no finansas, no mós ho jornalista ida ne’ebé hili husi Conselho Diretivu (A selecção e recrutamento de pessoal é efectuada por uma comissão de recrutamento e selecção de pessoal multi disiplinár, que é liderada pelo Presidente do Conselho Diretivo e é constituada pelo Vice-Presidente responsavel pela área técnica e administrativa, pelo Director de Direção de Administração e Finanças e por uma Jornalista escolhido pelo Conselho Diretivo). Signifika, ba selesaun no rekrutamentu mínimu tenke iha ekipa juri, maibé ida-ne’e la akontese.

Informasaun seluk ne’ebé TOP simu ka asesu husi fontes importante iha TATOLI, I.P ne’ebé dezmente públika nia identidade katak, Prezidente Conselho Diretivu ho ninia Vise-Prezidente na’in-rua mós deskonfia admite halo nomeasaun ba estajiáriu na’in tolu la liuhusi selesaun no la liu mós husi prosesu konkursu públiku ka la liuhusi rekrutamentu.

Prezidente TATOLI, I.P. Foto TATOLI

Pesoál na’in tolu ne’e, kompostu husi Arminda Fonseca (jornalista iha lianTetun), José Belarmino de Sá, nu’udar jornalista Ingles, mezmu laiha esperiénsia jornalista durante ne’e.

Fontes balun iha TATOLI, I.P mós informa, pesoál sira ne’e bolu de’it tanba Arminda Fonseca ne’e estajiária husi Sentru Formasaun CANXIGO ne’ebé na’in maka Vise-Prezidente Xisto Freitas da Piedade ho Editor Câncio Ximenes. Entretantu, jornalista José Belarmino de Sá antes ne’e serbisu hanesan tradutór iha ONG balun no Prezidente TATOLI,I.P bolu mai halo estájiu la to’o tinan, aprezenta kontratu serbisu hodi fó serbisu hanesan jornalista.

Pesoál ida seluk ne’ebé tama serbisu iha TATOLI la liuhusi prosesu konkursu públiku ka hatama de’it maka Eugenia Soriano, nu’udar asistente administrasaun, ne’ebé durante ne’e hala’o estájiu iha TATOLI, I.P.

Informasaun balun ne’ebé TOP halibur iha resintu edifísiu TATOLI, I.P nian katak, Conselho Diretiva mós “bolu de’it” pesoál na’in-rua, sidadaun estranjeiru hodi sai tradutór ba notísia lian Portugés ho Lian Indonézia. Pesoál ne’ebé hetan kontratu termu sertu ne’e hodi halo tradusaun notisia Tetun nian ba lian Indonesia maka Mikael M. Mau, atualmente serbisu hanesan jornalista senior no Editor Ezekutivu iha Diáriu Suara Timor Lorosa’e (STL).

Tuir dokumentu balun ne’ebé TOP asesu, lejitimidade pesoál nain rua ne’e mosu, no komete violasaun administrativu ba Termu Referénsia Serbisu ne’ebé Conselho Diretivu aplika ba pesoál traballadór sira hotu iha TATOLI, I.P katak, la admite funsionáriu, tantu jornalista ho editor, atu hala’o dupla serbisu ka dupla funsaun fora husi TATOLI, I.P.

Seluk fali mós Koordenadór Kobertura Internasionál no Multimedia, Rafael Ximenes de Assis Belo, hala’o knar no funsaun dupla nu’udar mós dosente permanente ida iha Universidade Oriental (UNITAL). 

Tuir dokumentu Termu Referénsia ba kargu xefia sira iha TATOLI, I.P ne’ebé TOP asesu mensiona, labele halo funsaun dobru (double) husi serbisu iha TATOLI,I.P sem autorizasaun husi superior ierarkia.

Selu Internet $3.000 kada fulan maibé jornalista nunka utiliza besik tinan ida ona

Ajensia TATOLI mós hetan aprovasaun osan lubuk ida husi Parlamentu Nasionál (PN) hodi uja ba selu rede internet nian atu bele fasilita jornalista sira serbisu lorloron iha produsaun notisia hodi hato’o ba públiku, maibé tuir informasaun sira ne’ebé TOP asesu husi fontes sira iha TATOLI,I.P katak, durante tinan ida liu ona, jornalista, editor ho funsionáriu administrasaun, finansas no lojistiku sira, nunka utiliza no aproveita rede internet ne’ebé TATOLI, I.P kontrata ho operadór TELKOMCEL.

Iha kontratu ne’ebé asina hosi Prezidente TATOLI, I.P, Manuel Pinto ho operadór fornesimentu rede internet ho pulsa ba kargu xefia sira iha TATOLI,I.P ba fornesimentu internet ho kapasidade 15 Mega Bite Per Second (Mbps) ho kustu $3.000 kada fulan, infelizmente rede internet la funsiona ho di’ak. Tanba ne’e, durante besik tinan ida (2021) jornalista ho editor sira ne’ebé serbisu iha Salaun Borja da Costa, iha uma tatiis, no mós iha parede hun (has-okos) entre parede Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK) ho TATOLI, I.P nian  uza de’it sira-nia internet hotspot pesoál.

TOP mós konsege asesu dokumentu relatóriu ne’ebé kada fulan jornalista ho editor sira submete ba Koordenadór Kobertura no ba Editora Ezekutiva sempre mensiona dezafiu ba serbisu boot ne’ebé sai mós obstákulu iha serbisu fatin TATOLI, I.P maka la asesu rede internet no laiha ona pulsa atu fasilita serbisu online nian.

Ba Conselho Diretivu, tuir kontratu ne’ebé estabelese ho Operadór Telekomunikasaun Telkomcel kada fulan fornese pulsa ba Prezidente Manuel Pinto ho valor $150.00 ho nia Vise-Prezidente Asuntu Mídia no Jornalistiku hetan $100, no mós Vise-Prezidente asuntu Administrasaun no Finansa hetan pulsa telefone $100 kada fulan.

Vise-Prezidente Asuntu Mídia no Jornalístiku, Xisto Freitas da Piedade (karuk) ho Vise-Prezidente Asuntu Administrasaun no Finansa Olandino da Costa (loos) iha sesaun tomada posse iha loron 01 Fevereiru 2021. Foto TATOLI.

Tuir dokumentu despeza TATOLI, I.P nian tinan fiskál 2021 ba item utilities iha montante orsamentu $64,080.00, no ninia ezekusaun atuál atinje ona 77.4%, item ida-ne’e kobre ba fornesimentu internet, pulsa telefone no fasilidade seluk tan. Maske nune’e, ba utilizasaun internet nian ne’ebé fornese husi operadór TELKOMCEL ba TATOLI, I.P la másimu. Tanba ne’e, jornalista, editor ho funsionáriu administrasaun no finansas sira la utiliza internet besik tinan ida ona.

Dala ida tan, The Oe-Kusi Post (TOP) halo ona esforsu lubuk ida desde fulan Outubru 2021 to’o Novembru 2021 hodi halo konfirmasaun kona-ba assuntu hirak ne’e, infelizmente to’o ohin loron lideransa sira iha TATOLI, I.P seidauk atende ho rajaun iha serbisu prioridade barak maka tenke halo duke atende TOP nia pedidu hodi halo intervista.

Vise-Prezidente sai xefe redasaun kontra lei KOMSOS

Husi sorin seluk, prátika iha serbisu redasaun TATOLI, I.P nian ne’ebé lidera husi Xefe Redasaun Xisto Freitas da Piedade, kontra Lei Komunikasaun Sosiál artigu 17 kona-bá inkompatibilidade jornalista sira-nian.

Natureza Redasaun hotu iha Órgaun Komunikasaun Sosiál tenke xefia husi Xefe Redasaun ne’ebé nomeia husi jornalista sira, no Xefe Redasaun ne’e tenke jornalista seniór no iha kapasidade intelektuál no kapasidade tékniku. Infelizmente, iha redasaun TATOLI, Vise-Prezidente Asuntu Mídia no Jornalistiku, Xisto Freitas Piedade ne’ebé notabene nomeasaun polítika husi partidu FRETILIN asume fali kargu Xefe Redasaun ne’ebé imposivel bele la garante independénsia editorial ka independénsia redasaun.

Ba situasaun ida-ne’e, tuir Prezidente Conselho de Imprensa de Timor Leste, Virgílio Guterres, esplika se nomeasaun ba kargu xefe redasaun ne’e mai husi proprietáriu media ne’e laiha problema tanba media na’in sira iha kompeténsia tomak atu hili. Se maka atu hili, se maka atu sai Xefe redasaun ne’e normal.

Prezidente Konsellu Imprensa Timor-Leste, Virgílio Guterres dada-lia ho jornalista The Oe-Kusi Post iha edifisiu MNEK, Praia dos Coqueiros, Dili, Tersa 09 Novembru 2021. Foto TOP/Marcelino Bata.

“Buat ne’ebé maka ita evita maka nomeasaun polítika husi governu ka husi partidu polítiku ida ne’e inkompatibilidade. Tanba xefe redasaun husi media públiku ne’e, tenke media na’in ne’e maka nomeia ka redasaun korpu editorial sira. Diresaun iha editorial maka hili. Ne’e maka hamosu demokrasia iha redasaun maka ida ne’e. Más kuandu nomeasaun polítika ne’e dehan katak tenke mai husi governu nomeia ka ministru ida maka nomeia ka partidu polítiku ida ne’e kontra étika jornalizmu nian,” Virgílio Guterres hateten ba TOP iha edifisiu Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun iha Praia dos Coqueiros, Dili, Tersa 09 Novembru 2021.

Ajénsia notisioza TATOLI, I.P kuaze tinan ida resin ona sira prátika hahalok ne’e. Vise-Prezidente TATOLI ba asuntu Mídia no Jornalistiku ne’ebé nomeasaun polítika husi governu assume kargu nu’udar xefe redasaun iha TATOLI. I.P, Virgílio Guterres tenik tan, “Ha’u hanoin pozisaun ida ne’ebé presiza hetan atensaun kritika tanba ha’u nia entendimentu katak, prezidente ka vise-prezidente ba instituisaun ida ninia responsabilidade ba asuntu jestaun la’ós asuntu editorial.”

“Asuntu editorial ne’e, tenke xefe redasaun porezemplu iha RTTL, ep. Uluk ha’u hanesan prezidente ba konsellu administrasaun. Ha’u la intervein ba sala redasaun diretór informasaun Rádiu, Televizaun sira ketak. Entaun, ba kestaun ida ne’e, presiza hetan atensaun ida ne’ebé ke sériu atu iha separasaun ida ne’ebé ke klaru tanba se la’e difisil atu haree no hafahe interese polítiku ba nesesidade editorial ninian,” Virgílio afirma.

Nia esplika, lei komunikasaun klaru iha ne’ebá halo separasaun entre editorial ho komersiál no Conselho de Imprensa ninia funsaun maka atu garantia independénsia ida ne’e. Independénsia editorial, atu nune’e, sala redasaun ne’e labele hetan intervensaun husi podér polítiku no podér ekonómiku, entaun ida ne’e kontra lei komunikasaun sosiál.

Conselho Imprensa rekomenda ba governu tau atensaun ba situasaun ida ne’e liu-liu Ministériu ne’ebé relevante, atu nune’e, tau atensaun ba situasaun ida-ne’e katak, órgaun komunikasaun sosiál ida-ne’e atu informasaun loloos tenke iha separasaun ne’ebé klaru entre editorial ho komersiál.

“Komersiál halo ba jestaun, konteúdu kompeténsia ba editorial,” nia esplika.

Kompeténsia fiskál úniku

Tuir Estatutu TATOLI,I.P nian iha artigu 15 (Fiskál Úniku) nu’udar órgaun ne’ebé responsavel ba asegura regulamentu sira finanseira nian konformidade legal no partikularmente fiskaliza atividade hotu iha TATOLI,I.P relasiona ho jestaun, finansas no patrimóniu (O Fiscal Unico é o orgão responsavel por asegurar a regulariedade financeira e a conformidade legal de todos oa atos praticados pela TATOLI e, em particular, dos atos de gestão, finanças e património) iha fali artigu 16 kona-ba kompeténsia Fiskál Úniku nian maka atu fiskaliza atividade jestaun iha TATOLI, verifika aktu legalidade tuir Estatutu no lejizlasaun aplikavel, akompaña ezekusaun orsamentu no seluk-seluk tan.

Infelizmente, pratika ne’ebé la’o iha TATOLI,I.P tuir informasaun husi fontes TOP nian iha TATOLI,I.P, katak Fiskál Úniku, Firman Abílio de Castro, hala’o servisu ho nonook barak liu tanba ninia paresér lubun ne’ebé submete ba Conselho Diretivu durante ne’e nunka hetan konsiderasaun husi Prezidente TATOLI,I.P, Manuel Pinto. Karik nia rekomendasaun sira la halo Fiskál Úniku iha kompeténsia tuir lei Artigu 16.º tenke Komunika ba membru tutela kona-ba irregularidade sira ne’ebé iha alínea f) Comunicar ao membro do Governo da tutela as irregularidades que apurar na gestão da TATOLI.

Relasiona ho funsionáriu sira ne’ebé bolu de’it no laliu hosi konkursu públiku, tuir informasaun husi fontes TOP katak, Fiskál Úniku submete ona paresér no rekomenda atu prosesu hotu tenke tuir Lei no Regulamentu Internu, inklui Lejizlasaun sira ne’ebé aplikavel. Maibé, paresér sira ne’e Conselho Diretivu la tau iha konsiderasaun.

Estrutura Konsellu Diretiva TATOLI nian simu posse husi MAPCOMS, Francisco Geronimo iha Palásiu Governu iha loron 01 Fevereiru 2021. Foto TATOLI.

“Fiskál Úniku hala’o nia knar di’ak, maibé Prezidente Manuel Pinto nunka rona. Buat hotu Prezidente maka hatene de’it. Tanba ne’e maka iha enkontru ruma iha nivel polítika no tékniku orsamentál nian iha Parlamentu Nasional, inklui iha Ministériu Finansa, liuliu iha KROP (Komisaun Revizaun Orsamentu Polítika) kona-ba ezekusaun orsamentu TATOLI, I.P nian, Prezidente nunka lori Fiskál Úniku, inklui mós nia vise-na’in rua ho kargu Xefia sira iha TATOLI,I.P. Prezidente mesa-mesak de’it maka ba,” fontes ida iha TATOLI katak ba TOP   foin lalais ne’e.

Esforsu The Oe-Kusi Post (TOP) halo konfirmasaun ho Prezidente TATOLI, I.P ho Fiskál Úniku

Kona-ba informasaun sira ne’ebé mensiona ne’e, jornalista The Oe-Kusi Post (TOP) tenta beibeik ona atu halo konfirmasaun husi Prezidente Conselho Diretivu, Manuel Pinto no Fiskál Úniku, Firman Abílio de Castro, maibé seidauk disponivel atu halo entrevista ho TOP tanba ho razaun sei okupadu ho ajenda serbisu nian.

The Oe-Kusi Post (TOP) tenta ba halo konfirmasaun ba Prezidente no Fiskál Úniku TATOLI, I.P ba primeiru iha edifísiu TATOLI, I.P iha kuarta, 20 fulan-Outubru 2021. Iha tempu ne’ebá, oras tuku 10:33 Otl, hasoru malu ho Editora Ezekutiva TATOLI, I.P. Rita de Almeida, hodi husu “Ita husi ne’ebé? Husi Media Online The Oe-Kusi Post, atu Konfirma asuntu saida? Lala’ok OJE 2021 ba TATOLI, I.P. Ita ko’alia ho Prezidente TATOLI ona ka seidauk?,” nia husu primeiru no la’o tama ba edifísiu laran, iha edifísiu TATOLI, I,P.

Liu tiha ida-ne’e, pesoál Administrasaun TATOLI, I.P sai mai husi kuartu TATOLI, iha oras tuku 10: 40  Otl, informa katak prezidente TATOLI, I.P ohin iha laran, maibé kala sai itoan karik, bele hein itoan. Ohin iha ne’e, maibé nia sai karik ne’ebé hein itoan.

Iha fali tuku 10:50 to’o tuku 11:00 Otl, Vise-Prezidente TATOLI, I.P, ba asuntu media no Jornalistiku, Xisto Freitas da Piedade, fó orientasaun fali katak, atu entrevista Prezidente TATOLI, I.P karik halo karta pedidu ida mai husu ba asuntu entrevista ne’e tau iha laran depois lori mai maka fó prezidente iha ne’e maibé, se enkontru no xefe redasaun sira enkontru hotu.

The Oe-Kusi Post (TOP) kumpri pedidu ida-ne’e hodi submete karta pedidu entrevista iha loron 20 fulan-Outubru 2021, iha oras tuku 14:14 Otl, entrega ba pesoál administrasaun TATOLI, I.P nian ida.

Loron tuir mai, iha Kinta, 21 fulan-Outubru 2021, tuku 9:30 Otl, Jornalista The Oe-Kusi Post (TOP) ba follow-up karta pedidu hodi entrevista hasoru funsionáriu administrasaun TATOLI, I.P ne’e haruka tuur iha sala vizita nian hafoin esplika númeru kontaktu hakerek hela iha laran no promete depois maka kontaktu fali.

“Prezidente mai lalais sai fali de’it, depois maka ami kontaktu imi tanba imi nia númeru kontaktu hakerek hela iha imi nia pedidu ne’e. Prezidente foin sai, ita boot sira nia númeru kontaktu iha laran depois maka ami kontaktu ba imi,” pesoál administrasaun ne’e haktuir ba TOP.

Iha oras tuku 15:15 Otl, The Oe-Kusi Post (TOP) ba follow up tan tempu atu entrevista ho Prezidente TATOLI, I.P maibé pesoál administrasaun TATOLI, I.P nian ida informa de’it katak, karta ne’e sira hato’o tiha ona ba prezidente, maibé seidauk hetan despaixu ida hodi promete mós katak, karik hetan ona despaixu maka foin kontaktu jornalista The Oe-Kusi Post (TOP).

Iha loron tuir mai, Sesta 22 Outubru 2021, oras tuku 09:33 Otl, Jornalista The Oe-Kusi Post (TOP) ba follow up iha TATOLI, I.P, infelizmente, pesoál administrasaun TATOLI,I.P dehan de’it, “semana ida ne’e no semana oin, Prezidente laiha ajenda ida, ajenda nakonu loos iha konsellu diretivu ninian ne’ebé prezidente dehan depois ajenda mamuk maka ami kontaktu ita boot sira atu mai entrevista. Númeru kontaktu iha tiha ona. Horiseik ha’u telefone ba señór Raimundos Oki, maibé nia la simu telefone maibé ne’ebé ohin maun mai loos ona.”

Hafoin feriadu ba loron Matebian nian (FINADU), iha Sesta 05 Novembru 2021, oras tuku 10: 37 Otl, The Oe-Kusi Post (TOP) kontinua ba follow up pedidu entrevista ho Prezidente TATOLI, I.P, Manuel Pinto ho Fiskál Úniku, Firman Abílio de Castro, hodi hasoru malu Funsionária Administrasaun TATOLI, I.P iha edifísiu TATOLI iha Faról, Dili.

Hafoin tama ba edifísiu laran funsionária Administrasaun TATOLI, I.P, ida maka halo atendimentu ba Jornalista The Oe-Kusi Post (TOP). Infelizmente, informasaun ne’ebé The Oe-Kusi Post (TOP) simu, nafatin dehan Prezidente TATOLI, I.P ho Fiskál Úniku okupadu ho enkontru.

“Oh, sira enkontru hela, sira foin tama enkontru lahatene tuku hira maka sira sai karik,” hateten pesoál administrasaun TATOLI, I.P nian ne’e ba The Oe-Kusi Post (TOP).

Nia mós hateten, “La’e tanba maun sira kan hatama karta ida de’it, tanba ne’e maka ami la telefone ita ne’e. Horibainhira se la sala ha’u rona ami nia sekretaria ne’e tau iha karta ne’e kan ida de’it dirije ba Prezidente TATOLI, I.P no Fiskál Únika. Sé maun sira atu dirije karik dirije deit ba ema ida, atu ba prezidente TATOLI ba prezidente loos de’it no karik ba Fiskál Únika ba Fiskal Únika loos de’it. Tanba ne’e maka ami laiha kontaktu.” 

Jornalista The Oe-Kusi Post (TOP) lia-tun tenik entaun agora oinsá? Nune’e, pesoál administrasaun ne’e hatutan, “Imi nia númeru telefone sira iha karta ne’e, depois maka ami kontaktu ita boot sira. Ami labele fó buat ne’ebé maka fiksu tanba ami mós iha ne’e, ami labele foti desizaun depois ami konfirma ho sira lai importante maka imi nia númeru tau iha karta ne’e depois maka ami telefone imi".

Iha fali loron Segunda 08 Novembru 2021, Jornalista The Oe-Kusi Post (TOP) konitnua halo follow up atu bele hetan entrevista ho Prezidente Conselho Diretivu TATOLI, I.P. Manuel Pinto ho Fiskál Úniku, Firman Abílio de Castro. Nune’e, Jornalista The Oe-Kusi Post hakat tan ba edifísiu TATOLI, I.P, hodi hasoru malu hela pesoál Administrasaun TATOLI, I.P.

Iha ne’ebá, hetan mós editor Rafael Belo. Nune’e, pesoal administrasaun ne’e lia tun dehan, “Ita nia karta mai tiha ona ka? Se prezidente Tatoli, I.P ho Fiskál Únika ne’e entaun ami labele autoriza ida ba ida. Agora sira enkontru hela entaun sira enkontru sai tiha maka ko’alia direita ho ami nia sekretaria ne’e.”

Jornalista The Oe-Kusi Post (TOP) hein de’it iha sala vizita ne’e, la kleur sira sai mai husi salaun enkontru ninian. Sekretaria Ezekutiva TATOLi,I.P  hateten, horbainhira karta ne’e dirije ba ema ida. Ba Fiskál Únika ho Prezidente TATOLI, I.P ne’ebé ami haruka fali maun sira hadi’a. Atu ba Fiskál Únika tenke hadi’a fali karta ne’e.

“Se hadi’a karta ne’e, dirije ba Fiskál Únika entaun ba Fiskal Únika de’it. Agora daudauk maun Fiskál Únika laiha fatin ida. Atu entrevista kona-ba ezekusaun orsamentu ne’e ka? Hanesan ne’e maun, relatóriu buat sira ne’e husi parte ne’e fó hotu ba Ministériu Finansas se maun sira hakarak hatene liu bele ba direita iha Ministériu Finansas hodi husu kona-ba TATOLI, I.P ne’e nia ezekusaun orsamentu to’o ne’ebé ona. Se bele maun sira nia xefe asesu ba portal transparensia ka ne’e iha kedas TATOLI nia ezekusaun to’o ona porsentu hira? Kan iha tiha ona se maun sira hakarak hatene loloos ba de’it iha Ministériu Finansas,” katak Sekretaria Ezekutiva ba Prezidente TATOLI, I.P, Marcia Boavida Lay ba The Oe-Kusi Post (TOP) iha edifisiu TATOLI, iha Farol-Dili, Segunda 08 Novembru 2021.

Nia dehan tan, se hakarak ba Fiskál Únika entaun hadi’a tiha de’it maun sira nia karta dirije ba Fiskal Únika tanba horibainhira karta ne’e ida de’it maibé, dirije ba rua ka la’e ne’e maka maun sira mai ami haruka maun sira hadi’a tiha lai.

Jornalista The Oe-Kusi Post (TOP) tur deit iha edifísiu laran no tenta atu tama ba konfirma ho Fiskál Únika nia gabinete. Maibé, sekretaria ne’e lia tun tan dehan, nia foin hasoru Fiskál Únika katak, nia laiha kompeténsia atu ko’alia ne’e so hetan autorizasaun husi Prezidente TATOLI, I.P.

The Oe-Kusi Post (TOP) halo esforsu konfirma ba Jornalista Tetun, Arminda Fonseca liuhusi telemovel kona-ba oinsá maka nia bele serbisu iha TATOLI liu husi konkursu públiku ka bolu de’it, maibé la atende telefone.

Iha tuku 17:48 Otl, Jornalista Arminda Fonseca kontaktu fali hodi husu ita husi ne’ebé? No jornalista The Oe-Kusi Post hatan, husi Media Online The Oe-Kusi Post, Jornalista TATOLI ne’e husu tan. Ita boot husi ne’ebé? Media Online The Oe-Kusi Post.

Entaun husu ba? Jornalista The Oe-Kusi Post husu katak, Oinsá ita boot serbisu iha TATOLI, I.P la liuhusi rekrutamentu ka la tuir konkursu públiku? Jornalista Arminda Fonseca hatán dehan, “Ha’u agora sibuk hela ne’ebé orsida bele telefone, bele ka la’e?”.

Jornalista The Oe-Kusi Post hein tan minutu balun hodi tenta kontaktu Arminda Fonseca dala tolu (3) tuituir malu nia hanehan tiha no la simu telefone. La kleur mensajen mai hateten, “Maun atu telefone karik telefone entrevista ba ema boot sira”.

Ajénsia TATOLI.IP nu’udar ajénsia ofisiál estadu Timor-Leste nian. Ezisténsia TATOLI.IP mai husi inisiativa Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), iha 2012-2017 nu’udar transformasaun husi ETNA (East Timor News Agency), ne’ebé depois nakfila ba ANTIL (Ajénsia Notisioza Timor-Leste).

Ajénsia estadu ne’e hetan aprovasaun iha Konsellu-ministru no públika iha Jornál Repúblika iha loron 14 marsu 2016, nu’udar embriaun ho naran ANTIL ne’ebé lansa iha 27 juñu 2016. Fulan Marsu 2017, Konsellu-ministru aprova ANTIL sai TATOLI, nu’udar ajénsia ofisiál estadu Timor-Leste nian no publika iha Jornál Repúblika, ho estatutu nu’udar Institutu Públiku (IP).

Objetivu estabelese ajénsia TATOLI, IP sai fontes informasaun ofisiál estadu Timor-Leste ne’ebé iha kapasidade no kbiit elabora produtu informasaun no notísia ne’ebé nesesita husi públiku utilizadór informasaun iha eskala nasionál, rejionál no internasionál bazea natureza no karakterístika; rapidez no rigór, maibé labele ignora nia rigoroza hanesan akurasia, rigór, indepedente, inzenta, klareza no nafatin iha integridade nomós kredibilidade.

Órgaun TATOLI-AGÊNCIA NOTICIOSA DE TIMOR-LESTE, I.P

  1. KONSELLO DIRETIVU
  2. FISKÁL ÚNIKU

KONSELLU DIRETIVU

Prezidente Konsellu Diretivu : Manuel Pinto

Vise-Prezidente Asuntu Mídia no Jornalístiku: Xisto Freitas da Piedade

Vise-Prezidente Asuntu Administrasaun no Finansa: Olandino da Costa

FISKÁL ÚNIKU

Firman Abílio de Castro

REDASAUN:

Editora ezekutiva: Rita Gama de Almeida

Koordenadór kobertura internasionál no multimedia: Rafael Ximenes de Assis Belo

ADMINISTRASAUN:

Xefe departamentu administrasaun no finansa: Alexandrina B. da C. Soares

Sekretária ezekutiva: Marcia Boavida Lay

Asistente administrasaun: Prudência C. F. Ribeiro, Eugenia Soriano, Ofelia Moreira

Ofisiál finansa: Maria A. Rita R. Barros, Celestina X. Menezes

Ofisiál aprovizionamentu: Geraldo Nou-ily P. Jerónimo

Asistente aprovizionamentu: Guilhermina Emilia Freitas

Asistente lojístika: Juliana da C. de J. Gonçalves

Ofisial IT: Bernardo de Sousa Xavier

Asistente limpeza: Imelda da Costa, Isabel Freitas

Motorista: Jacinto Soares, João Mariano da Costa

Jardineiru: Silvestre da Costa

Seguransa: Orlando dos Santos, José Martins

ESTATUTU EDITORIÁL TATOLI- AGÊNCIA NOTICIOSA DE TIMOR-LESTE, I.P.

Agência TATOLI. I.P. nu’udar ajénsia ofisiál Estadu Timor-Leste nian. Ezisténsia Agência TATOLI, I.P. maihusi inisiativa Governu liuhusi Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS), iha 2012- 2017. TATOLI, I.P. nu’udar transformasaun husi ETNA (East Timor News Agency), ne’ebé depois nakfila ba ANTIL (Agência Noticiosa de Timor-Leste).

Ajénsia Estadu ne’e hetan aprovasaun iha Konsellu-Ministru no públika iha Jornál Repúblika iha loron 14 marsu 2016, nu’udar embriaun ho naran ANTIL. ANTIL lansa husi Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, iha loron 27 jullu 2016.

Iha Marsu 2017, Konsellu-Ministru aprova ANTIL sai TATOLI liuhusi dekretu lei númeru 21/2017, 24 maiu, nu’udar ajénsia ofisiál Estadu Timor-Leste nian no publika iha Jornál Repúblika. TATOLI ho nia estatutu rasik nu’udar Institutu Públiku (I.P.).

Agência TATOLI, I.P. nia objetivu prinsipál mak hanesan tuirmai:

  1. Nu’udar ajénsia ofisiál Estadu Timor-Leste, ne’ebé ninia objetivu mak sai fonte informasaun ofisiál Estadu Timor-Leste ne’ebé iha kapasidade elabora produtu informasaun no notísia ne’ebé nesesita hosi públiku utilizadór informasaun iha eskala nasionál, rejionál no internasionál.
  2. Nu’udar implementadór konstituisaun ne’ebé sai dever Governu nian atu fornese informasaun ne’ebé kredível no loos no mós sai direitu informasaun sosiedade Timor-Leste ne’ebé garantidu husi artigu 40 no 41 Konstituisaun Timor-Leste nian.
  • Nu’udar instituisaun komunikasaun informasaun, Agência TATOLI.IP la’ós de’it sai produtór informasaun maibé mós iha papél nu’udar “National information clearing house” (Uma-mahon ba fó-sai informasaun nasionál ho loloos): Iha tarefa fó klarifikasaun no informasaun serteza, halakon misinformasaun (informasaun sala) no desinformasaun (informasaun ne’ebé kontradís ho verdade). Bele sai nu’udar “Fatin istória” no “hakerek-na’in ba istória” pátria, nasaun, sosiedade no mós nu’udar “maklibur no fornesedór informasaun públiku”.
  1. Nu’udar padraun ba kompeténsia jornalístika ba jornalista Timor-Leste ne’ebé sempre bele prodús produtu informasaun: Karreira jornalístika ne’ebé iha kualidade tuir dinámika sosiál no nesesidade informasaun sosiedade no estadu nian.

Bazeia ba misaun ne’ebé iha no bazeia ba Lei Komunikasaun Sosiál artigu 32, TATOLI-Agência Noticiosa de Timor-Leste, I.P. estabelese ona Estatutu Editoriál atu asegura kompromisu hanesan respeitu ba prinsípiu deontolójiku ka étika profisionál no mós respeitu ba liña orientasaun editoriál, hanesan tuirmai:

  • TATOLI,I.P, mídia online ne’ebé atualiza notísia hosi oras ba oras ho rigor iha internet liuhosi enderesu sítiu tlho karakter izenta, independente no imparsiál;
  • TATOLI,I.P, órgaun komunikasaun sosiál ida ne’ebé independente hosi podér polítiku no podér ekonómiku;
  • TATOLI,I.P, dezenvolve nia atividade editoriál ho liberdade no rigor tomak ho jornalizmu ida ne’ebé iha kualidade no kumpre ba kodígu étika jornalístika no prinsípiu deontolojia sira jornalizmu universál nian;
  • TATOLI,I.P, defende demokrasia pluralizmu ba sidadaun hotu iha liberdade imprensa no liberdade espresaun ho integridade;
  • TATOLI,I.P, iha nia atividade jornalizmu nian asume mós devér atu promove boa governasaun, kontrolu sosiál, edukativu, divertimentu no promove valór sósiu kulturál povu Timor-Leste nian hodi hametin sosiedade ida ne’ebé justa, livre no responsável;
  • TATOLI,I.P, asume devér atu informa notísia iha produtu jornalizmu ne’ebé respeita ba sidadaun sira-nia naran di’ak, onra, reputasaun no imajen di’ak;
  • TATOLI,I.P, halo distinsaun ka/no definisaun ida ne’ebé momoos no loloos entre artigu opiniaun ho produtu jornalístiku no respeita ba norma étika no lejizlasaun sira ne’ebé vigora no adopta iha Timor-Leste;
  • TATOLI,I.P, define ninia prioridade informativa sira tuir rekizitu interrese públiku no Estadu nian ho relevánsia no utilidade informasaun nian no rejeita forma sensura ka limitasaun oioin hasoru liberdade imprensa no liberdade informasaun;
  • TATOLI,I.P, rejeita forma diskriminasaun oioin ho baze iha rasa, etnia, ideolojia, opsaun polítika, nasionalidade, orientasaun seksuál, relijiaun ka fiar;
  • TATOLI,I.P, rejeita simu oferta direita no indireta (envelope/osan) hosi fonte informasaun atu impoin sira-nia interrese iha editoriál.

Jornalista Marcelino Bata ho Ezequias Tomás Dos Reis Fernandes Da Cruz mós kontribui ba reportajen ne'e.

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter