Ministériu Saúde boikota nia bolseiru rasik

DILI (TOP) – Bolseiru timoroan kuaje nain 300 resin husi Ministériu Saúde ne’ebé finansia husi Fundo de Desenvolvimento do Capital Humano (FDCH) hodi ba hasai estudu iha área saúde nian tantu iha universidade sira iha rai-laran, no rai-liur oras ne’e labele hala’o sira nia atividade estajiu profisional saúde iha fasilidade saúde sira iha teritóriu nasionál, tanba mosu desijaun boikota husi Direisaun Nasionál Rekursu Humanus (DNRH) Ministériu Saúde (MS) nian ho rajaun seidauk iha koñesementu husi MS rasik maske instituisaun rua ne’e nu’udar instituisaun Estadu hotu.

FDCH hari liu husi Lei nu. 1/II, 14 Fevereiru 2011, ne’ebé aprova Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba 2011, no hanesan Fundu espesiál, bazeia ba artigu 32. Lei nu. 13/2009, 21 Outubru, kona-ba Orsamentu no Jestaun Finanseira. Instituisaun ne’e hari iha tempu governasaun Kay Rala Xanana Gusmão nian, no lideransa MS nian oras ne’e dirije husi partidu FRETILIN no PLP. Desijaun DNRH hodi la simu bolseiru FDCH sira atu hala’o sira nia estajiu nu’udar desijaun boikota obra Xanana nian ne’ebé harii ho intensaun atu hadia kualidade rekursu umanu Timoroan nian.

Kriasaun ba Fundu ida ne’e haree liu ba nesesidade kapasitasaun no dezenvolve rekursu umanu nasionál bazeia ba nesesidade Timor-Leste nian, maibé oras ne’e mosu tendensia husi Ministériu Saúde (MS) hodi boikota tiha bolseiru sira husi instituisaun ne’e ho rajaun la tama iha kakutak.

Bolsu estudu ne'e mai husi Ministériu Saúde, no FDCH maka finansia, maibé hafoin Timoroan hirak ne'e remata sira nia estudu tantu iha rai-laran no rai-liur, oras ne'e hasoru hela problema boot, tanba Ministériu Saúde rasik hasai ona desijaun hodi la fó fatin ba sira hodi hala'o sira nia prosesu estajiu profisional. Desijaun ne'e hatudu katak MS kontra rasik nia bolseiru sira.

Tuir informasaun ne’ebé The Oe-Kusi Post asesu iha Pájina Ofisial Facebook FDCH nian katak, instituisaun Estadu ne’e ofisialmente entrega bolseiru Timoroan sira hamutuk nain 39 ne’ebé remata ona sira nia estudu iha área siensia saúde husi universidade sira iha rai-laran hodi ba hala’o estajiu profisional durante fulan 6 iha Sentru Saúde Komunitária Comoro iha loron 12 Janeiru 2021, no bolseiru sira ne’e simu direita husi Xefe Sentru Saúde Komunitária Comoro Emilia Ayati de Sousa.

Iha Hospital Baukau nian mós hetan estajiariu nain 9, no seluk tan.

Dadus husi FDCH nian katak, total distribuisaun bolseiru sira iha faze primeiru hamutuk ema nain 152 ne’ebé koloka tiha ona iha sentru saúde hotu iha teritóriu nasionál, no atu aloka tan balun iha faze daruak nian hodi bele hamutuk 300 resin.

“Maibé derepente ami hetan karta kanselamentu ida husi Ministériu Saúde katak sira lakohi simu bolseiru sira ne’e hodi hala’o sira nia estajiu profisional maske FDCH rasik maka finansia sira,” hateten fontes FDCH ida ba TOP foin lalais.

“Atu koloka tan faze daruak nian, maibé lakonsege, tanba Ministériu Saúde kansela tiha. Faze dahuluk ne’e ema nain 152, no faze daruak nian atu aumenta tan hodi to’o 300 resin maka lakonsege,” fontes FDCH ne’e afirma.

Nia hatutan, durante ne’e FDCH halo kolokasaun ba bolseiru sira husi rai-liur de’it ba Ministériu lubuk ida laiha problema ida.

“Maibé, to’o fali Ministériu Saúde nian maka sira lakohi fali maske antes ne’e sira maka husu”.

Nia dehan, bolseiru Timoroan barak ne’ebé gradua ona iha área siensia saúde husi universidade sira iha rai-laran no rai-liur durante ne’e barak maka seidauk hetan serbisu maske governu liu husi FDCH maka haruka (finansia) sira ba eskola.

“Sira barak seidauk hetan serbisu kuaje tinan tolu ona. Sira gradua tiha, abandonadu, no balun voluntariu to’o tinan 3 ona mós sei nafatin hela de’it,” nia esplika.

Nia sempre observa oportunidade ba serbisu (Vaga Serbisu) ne’ebé fó sai husi MS katak presija ema lisensiadu iha área saúde ho esperiensia serbisu minimu tinan.

“Agora ema sira ne’e maka lahetan fatin hodi halo serbisu voluntariu atu bele manan esperiensia ruma, entaun susar ba sira atu konkore ba iha vaga ne’ebé fó sai husi Ministériu Saúde”.

Nia konsidera desijaun MS nian hodi kansela bolseiru sira labele hala’o serbisu voluntariu no estajiu profisional ba iha sentru saúde komunitaria sira iha teritóriu nasionál nu’udar desijaun boikota ida, maibé tuir karta desijaun ida husi Sentru Saúde Komunitária (SSK) Becora ho númeru referensia 05/SSK Becora/Admin/1/2021 katak, bazeia ba orientasaun husi Diresaun Nasionál Rekursu Humanu (DNRH) Ministériu Saúde (MS) no Serbisu Saúde Munisipiu Dili (SSM-Dili) labele akomoda estajiariu profisional saúde ne’ebé hetan subsidiu husi FDCH, tanba lahetan koñesementu husi Ministériu Saúde no Serbisu Saúde Munisipiu Dili.

Karta husi SSK Becora. 

“Ho rajaun hirak ne’e maka ami entrega fila-fali estajiariu profisional saúde hirak ne’ebé koloka mai SSK Becora iha dia 11 de Janeiro de 2021 ba FDCH. Husu atu FDCH halo koordenasaun ne’ebé di’ak liu ho Ministériu Saúde ho SSM-Dili,” konteudu karta SSK Becora ne’ebé TOP asesu foin lalais.

Maibé, husi parte FDCH katak entre instituisaun Estadu rua ne’e antes ne’e iha ona akordu legal, no MS rasik maka antes ne’e husu atu fó bolsu estudu barak ba siensia saúde hodi bele hatan ba nesesidade atendimentu saúde nian iha teritóriu nasionál, liliu iha área rural sira.

“Maibé, ikus mai sira maka lakohi simu fali bolseiru sira ne’e atu hala’o estajiu profionsal ne’e maka problema,” esplika fontes FDCH nian.

Tuir mensajen via telemovél (Shor Service Message) husi Diretora Nasionál Rekursu Humanu Ministériu Saúde, Tomasia de Sousa ba dirijente sira iha FDCH katak kolokasaun estajiariu profisional saúde sir aba fasilidade saúde sira iha rai-laran kontra tebes politika Ministériu Saúde nian.

SMS husi Diresaun Nasionál Rekursu Humanu Ministériu Saúde ba dirijente FDCH.

“Hare ba kontratu estajiu profisionais ne’ebé maka hetan mós asina husi Xefe no Diretor Saúde sira, ne’e kontra tebes politika MdS nian,” esplika direitora Tomasia liu husi nia mensajen badak ba dirijente sira iha FDCH ne’ebé TOP asesu.

Entretantu, parte FDCH konsidera esplikasaun no desijaun Diretora Tomasia ne’e hatudu nia laiha koñesementu klean kona-ba estajiu profisional saúde sira.

“Ita nota diretora nia SMS badak iha paragrafu ikus ne’e hatudu katak nia laiha koñesementu kona-ba saida maka kontratu ba serbisu no saida maka estajiu profisional. Diretora hanoin estajiu profisional ne’e hanesan ema ba asina kontratu serbisu ona,” esplika fontes FDCH.

Diretora Tomasia nia SMS iha paragrafu ikus katak, informa mós katak tuir regras MdS, kontratu serbisu ba kontratadu sira ne’ebé maka atu destaka iha Sentru Saúde no mós Hospital Referal sira so bele asina husi Diretora Jeral Prestasaun Saúde.

Maibé, FDCH esplika katak ema nain 300 resin ne’e la’os ba asina kontratu serbisu ho Ministériu Saúde, maibé atu ba hala’o estajiu profisional saúde ba sentru saúde komunitária sira iha teritóriu nasionál.

“Ema sira ne’e ba estajiu mós FDCH maka fó subsidiu ba sira, la’os husi Ministériu Saúde, maibé agora sira kansela fali ne’e hatudu katak jestaun rekursu humanu iha Ministériu Saúde sai problemátiku,” esplika fontes FDCH.

Diretora Tomasia mós hato’o mensajen ba Diretor Hospital Baukau katak, labele simu estajiaru profisional saúde ne’ebé subsidia husi FDCH. 

KORESAUN:

Notisia antes ne'e ho nia titulu Ministériu Saúde boikota bolseiru FDCH ne'e hamosu konfujaun. Tuir loloos Ministériu Saúde boikota nia bolseiru rasik. Ba koresaun ne'e redasaun TOP hato'o deskulpa ba le'e nain sira hotu. 



Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter