PM Xanana sei loke auditoria ba RAEOA no ZEESM iha periodu loron 120

DILI (TOP) Atu kontinua komprimisu polítika eleisaun parlamentár, IX Governu Konstituisionál kompremetidu tan katak, loron 120 nia laran sei halo audioria ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambeno (RAEOA) no Zona Espesiál ba Ekonomia Sosiál no Merkadu (ZEESM).

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, informa, lejizlasaun ne’ebé sei revee hanesan kria Rejiaun Administrativa Espesiál RAEOA no ZEESM atu garante iha duni separasaun podér entre entidade rua ne’e hodi estabelese autoridade foun ida iha RAEOA no sei halo re-estrutura totál ba pesoál sira.

“Iha loron 120 mai ne’e, ami sei loke Auditoria imediata ba RAEOA no ZEESM nune’e mós Auditoria ba instituisaun Estadu sira seluk hanesan Tribunál Kontas, Komisaun Antí-Korrupsaun, Ministériu Públiku, Komisaun Funsaun Públika, Inspesaun Jerál Estadu, no ba órgaun administrasaun eleitorál, inklui mós auditoria ba negósiu ka kontratu ne’ebé Governu anteriór halo iha ona finál mandatu,” PM Xanana esplika durante aprezenta programa governu nian iha Parlamentu Nasionál, Tersa 18 Jullu 2023.

Bano ho Alkatiri./Net.

“Ita labele ko’alia kona-ba Estadu Direitu, se ita la temi mós justisa no Estadu Direitu só bele iha, bainhira justisa kaer nia surik ho abilidade hanesan bainhira sukat ka tetu iha balansu justisa-nian,” PM Xanana afirma.

Xefe Governu ne’e hatutan, governasaun ida ne’e sei  revee mós lei ne’ebé kria munisípiu Ataúru tanba konseitu RAEOA tenke kontinua inklui Ataúru tanba kondisaun infraestrutura no téknika sei mínimu liu atu Ataúru bele separa-an autónomamente hosi RAEOA. Governu atual kompromete katak sei halo revizaun ba lejizlasaun hotu inklui ninia regulamentasaun tanba konsidera nesesária ba konsolidasaun Estadu.

Xefe Governu aprofunda,  sei revee mós Lei Organizasaun Judisiária, Lei Kámara Konta, Estatutu Magistradu Judisiál, Estatutu Ministériu Públiku, no Estatutu Defensoria Públika ne’ebé foin daudaun aprova, kuadru legál ba instituisaun iha setór seguransa interna, protesaun sivíl inklui mós lejizlasaun rodoviária no Lei Arte Marsiál.

Nune’e mós, rejime legál ba setór finanseiru hodi revoga tiha lejizlasaun ne’ebé la atualizada ona maibé nafatin ein vigó, revee mós Lei Orsamentu no Jestaun Finanseira no Rejime Aprovizionamentu inklui Kontratu Públiku hodi neineik hadi’a tiha sistema kontabilidade Estadu liu-husi ‘cash basis system’ ba fali ‘accrual basis system’.

Nia afirma liután revee mós Lei Tributária atu introdús impostu valór akresentadu, lejizlasaun hotu ne’ebé ezistente ba Kombatente korrupsaun, Lei Pensaun Vitalísia.  Rejime ida ne’e bele integra iha Rejime Seguransa Sosiál kontributivu kona-ba pensaun ba membru foun iha órgaun Soberania.

Lejizlasaun ne’ebé regulamenta Lei Baze no Planu Nasionál Ordenamentu Territóriu ne’ebé foin hetan aprovasaun, kuadru jurídiku ba organizasaun no funsionamentu Autoridade Munisipál sira no Administrasaun Munisipál hodi fó kontinuidade ba estratejia atu ba desentralizasaun administrativa, no mós aproveita atu aprova regulamentasaun kona-ba Lei Poder Lokál no Desentralizasaun Administrativa, Lei Eleitorál Munisipál, inklui Lei Finansa Munisipál.

Marcelino Tomae
Author: Marcelino TomaeEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.

Online Counter