TL levanta sofrimentu sivíl espoin lakuna entre lei no prátika iha Konsellu Seguransa ONU

DILI/NOVA IORKE (TOP) - Reprezentante Permanente Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) ba Organizasaun Nasoins Unidas (ONU), Ambassador Díonisio da Costa Babo Soares hateten ba Konsellu Seguransa Nasoins Unidas nian katak sofrimentu kontinua husi ema sivil iha zona konflitu nian iha mundu la'ós prinsipalmente fallansu ida husi direitu internasional rasik, maibé husi nia implementasaun, iha deklarasaun ida ne'ebé hato'o iha enkontru Arria-Formula nian ho títulu "Mantein Direitu Internasionál iha Situasaun sira Konflitu Armadu nian".

Formatu Arria-Formula maka mekanizmu informál ida ne'ebé permite membru sira Konsellu Seguransa nian no estadu sira ne'ebé hetan konvite atu rona hosi peritu sira, estadu sira ne'ebé afetadu, no sosiedade sivíl sira iha li'ur prosesu sira baibain iha kámara Konsellu nian. Ida-ne'e sai beibeik hanesan fatin ida ba estadu sira ne'ebé ki'ik liu no afetadu hosi konflitu sira Timor-Leste entre sira atu prega Konsellu ho membru sanulu-resin-lima kona-ba oinsá enkuadramentu legál sira ne'ebé eziste aplika hela, ka ignora, iha funu sira ne'ebé ativu.

Ambassador Díonisio da Costa Babo Soares iha enkontru Arria-Formula ho titlu "Mantein Direitu International iha Situasaun Konflitu Armadu nian" iha Konsellu Seguransa ONU iha Kuartel Jeral ONU iha Nova Iorke, Estadus Unidus Amerika./Net.

Iha ninia deklarasaun nasionál, Timor-Leste argumenta katak instrumentu prinsipál sira eziste ona atu proteje ema sivíl sira iha tempu funu nian: Karta Nasoins Unidas nian, lei umanitáriu internasionál, no lei internasionál direitus umanus nian. Problema, Dili dehan, la’ós falta regra maibé fallansu persistente atu aplika. Vítima sivíl sira, dezlokasaun, no infraestrutura ne'ebé estraga iha konflitu sira ohin loron nian, deklarasaun ne'e hatete, maka evidénsia vizivel hosi lakuna entre kompromisu legál no realidade moris.

Timor-Leste foti diretamente husi ninia istória rasik hodi hato’o pontu. Nu’udar nasaun ida ne’ebé mosu hosi luta prolongada ba ukun-rasik-an, tuir kedas ho períodu susar ba rekonstrusaun pós-konflitu, Timor-Leste hateten ninia esperiénsia rasik hatudu valór solidariedade internasionál, rekonsiliasaun, diálogu, no kooperasaun hodi transforma estadu ne’ebé naksobu ba ida ne’ebé funsiona. Katak trajetória husi okupasaun no violénsia ba estadu no, ikusmai, envolvimentu rejionál sai beibeik pontu referénsia ne’ebé Dili uza bainhira ko’alia kona-ba kestaun pás no seguransa iha ONU, hodi koloka nia-an nu’udar estadu ida ne’ebé moris ona liuhosi buat ne’ebé Konsellu diskute iha abstratu.

Intervensaun Timor-Leste nian reafirma prinsípiu baze balun ne’ebé nia dehan tenke liga parte hotu-hotu iha konflitu armadu lahó exesaun: respeitu ba soberania, integridade teritoriál, direitu ba autodeterminasaun, no solusaun pasífika ba disputa sira. Nia subliña katak lei umanitáriu internasionál aplika universalmente no inkondisionalmente no rejeita ho klaru lójika, ne'ebé invoka iha konflitu barak ne'ebé la'o hela, katak violasaun sira hosi parte ida bele justifika violasaun sira hosi parte seluk.

Kona-ba protesaun ema sivíl espesifikamente, Timor-Leste nia deklarasaun husu atu salvaguarda la’ós de’it populasaun sivíl sira maibé mós traballadór médiku no umanitáriu sira, infraestrutura sivíl, no fatin patrimóniu kulturál no relijiozu, ne’ebé hetan atake beibeik iha konflitu sira foin lalais ne’e hahú hosi Gaza to’o Ukránia to’o Sudaun. Ida-ne'e husu liután ba tulun umanitáriu ne'ebé lalais, lahó impedimentu no bandu esplísitu ida kona-ba uza hamlaha nu'udar métodu funu nian, kestaun ida ne'ebé hamosu alarme internasionál ne'ebé aumenta iha blokeiu dokumentadu sira no restrisaun asesu nian iha zona funu ativu oioin.

Aleinde medida sira protesaun nian, Timor-Leste prega atu violasaun grave sira hosi lei internasionál hetan investigasaun "lais no imparsiál", ho evidénsia ne'ebé prezerva no linguajen ne'ebé protejidu ba vítima sira ne'ebé repete apelu sira ne'ebé kleur ona hosi grupu sira direitus umanus nian ba mekanizmu sira responsabilizasaun nian ne'ebé iha rekursu di'ak liu, no la'o lalais liu molok evidénsia no sasin sira nia degradasaun.

Dili mós insiste ba Konsellu Seguransa rasik atu halo liután serbisu institusionál ne’ebé apoia responsabilizasaun: hametin kapasidade monitorizasaun no buka faktu sira, investe iha diplomasia preventiva molok krize sira eskala ba funu, no aprofunda kooperasaun ho organizasaun rejionál sira ne’ebé dala barak iha vizibilidade uluk liu atu hamosu konflitu sira duké Konsellu halo.

Dionísio da Costa Babo Soares (karuk), Reprezentante Permanente Repúblika Demokrátika Timor-Leste nian, aprezenta karta kredensiál ba Sekretáriu-Jerál António Guterres iha loron 27 fulan-fevereiru tinan 2024. Credit: UN.

Timor-Leste taka ninia deklarasaun iha nota ida ne’ebé luan liu, hodi argumenta katak dame ne’ebé dura ikusmai depende ba korajen polítika, instituisaun sira ne’ebé fiar, rekonsiliasaun, no diálogu ne’ebé sustentavel ingrediente hanesan, deklarasaun ne’e implika, ne’ebé lori Timor-Leste rasik liuhosi ninia rekonstrusaun pós-independénsia rasik. Transforma kompromisu legál sira ba protesaun reál iha terrenu, Dili hatete, ezije atu konverte obrigasaun sira iha surat-tahan ba asesu umanitáriu ne'ebé funsiona, monitorizasaun ne'ebé kredivel, no responsabilizasaun jenuína la'ós reafirma de'it lei nia ezisténsia.

Enkontru ne’e aumenta Timor-Leste nia lian ba debate ida ne’ebé luan no urjente ba beibeik iha ONU kona-ba erozaun ba kumprimentu lei umanitáriu internasionál iha tempu konflitu sira iha Gaza, Ukránia, Sudaun, no fatin seluk, iha ne’ebé organizasaun umanitária sira alerta beibeik katak atake sira hasoru ospitál sira, konvoi ajuda nian, no infraestrutura sivíl akontese barak liu lahó konsekuénsia. Misaun Permanente Timor-Leste nian iha ONU iha Nova Iorke, ne’ebé lidera hosi Embaixadór Dionísio da Costa Babo Soares, iha sesaun sira foin lalais ne’e husi Asembleia Jerál no ninia komisaun sira mós dudu atu taka lakuna sira ne’ebé iha kleur ona iha direitu penál internasionál, inklui auzénsia hosi tratadu globál dedikadu ida kona-ba krime sira hasoru umanidade.

Ba Timor-Leste, estadu ida ne’ebé restaura hikas nia independénsia iha tinan 2002  prosesu ida ne’ebé hetan apoiu husi ONU hafoin kolonializa husi Portugal kuaje tinan 500 no Indonézia durante tinan 24 nia laran no intervensaun brutál ida, ne’ebé hetan autorizasaun husi ONU hodi hakotu violénsia pós-referendu iha tinan 1999, deklarasaun sira hanesan ida ne’e la’ós diplomasia abstratu. Sira enkuadra ho esplísitu kona-ba Dili nia esperiénsia rasik kona-ba funu, intervensaun estranjeiru, no serbisu naruk no susar atu harii filafali instituisaun sira no konfiansa hafoin perspetiva "estadu-ki'ik" ne'ebé nasaun ne'e buka atu lori beibeik ba sala sira, hanesan Konsellu Seguransa, ne'ebé istórikamente domina husi interese sira husi nasaun poderozo sira.

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

#Saude

Artigu seluk

DILI (TOP) – Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão ne’ebé akompaña husi Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba assuntu Ekonómiku,...

#OeKusi #RAEOA

Artigu seluk

#Politika

Artigu seluk

Mundu

Artigu seluk
Online Counter