PR no PA RAEOA tau fatuk-dahuluk ba konstrusaun edifisiu TOP

FATU-BNAOB (TOP) - Laureado Nobel ba Paz 1996 atuál Prezidente Repúblika (PR), José Manuel Ramos-Horta, hamutuk ho Prezidente Autoridade (PA) ba Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambeno (RAEOA), Régio Servantes Romeia da Cruz Salu tau ona fatuk-dahuluk ba konstrusaun edifisiu media online The Oe-Kusi Post (TOP) iha laletek Fatu-Bnaob, Lifau, Oe-Kusi Ambeno hodi kontribui ba prosesu harii sosiedade demokrátika, transparansia, akountabilidade no hakonu direitu públiku ba asesu informasaun.

Plataforma media online The Oe-Kusi Post (TOP) hahu eziste iha fulan Marsu 2020 hodi hala’o reportazen kona-ba pandemia Covid-19 iha rai-laran to’o ohin loron.

The Oe-Kusi Post durante ne’e hetan de’it apoiu dala rua husi atuál Prezidente Repúblika.

Apoiu fasilidade dahuluk iha tinan 2021 hanesan motorizada Revo rua, Camera Canon EOS 6D ida, laptop TOSHIBA 5, no telefone Samsung hamutuk 5. Fasilidade hirak ne’e to’o ohin loron sei iha hela. Apoiu daruak nian mak tau ona fatuk-dahuluk ba konstrusaun edifisiu nian iha laletek Fatu-Bnaob bairro Posto Sica, Suco Lifau, Oe-Kusi Ambeno iha loron Tersa, 11 Agosto 2026 ne’ebé tuir planu sei remata iha Outubro tinan ida ne’e.

Hafoin tau fatuk dahuluk ba konstrusaun ne'e, Prezidente Repúblika Demokrátika Timor-Leste, José Manuel Ramos-Horta, hato’o nia apresiasaun no orgullu ba inisiativa ne’ebé hala’o husi fundador no Xefe Redasaun The Oe-Kusi Post, Raimundos Oki.

Hamutuk ho Prezidente Repúblika, José Manuel Ramos-Horta no Prezidente Autoridade ba RAEOA, Régio Servantes Romeia da Cruz Salu iha seremonia tau fatuk-dahuluk ba konstrusaun edifisiu The Oe-Kusi Post iha laletek Fatu-Bnaob, bairro Posto Sica, Aldeia Tula-Ika, Suco Lifau, Oe-Kusi Ambeno iha loron Tersa, 11 Agosto 2026. Credit: Media RAEOA.

Xefe Estadu konsidera katak, inisiativa ne'e hanesan kontribuisaun importante tebes ba dezenvolvimentu midia no jornalizmu iha Timor-Leste, liuliu iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambeno (RAEOA).

Prezidente Repúblika mós subliña, media iha papél krusiál iha sosiedade demokrátika. Media tenke fó informasaun ne’ebé loos, independente, responsavél, no bazeia nafatin ba prinsípiu jornalístiku sira.

“Inisiativa ida ne’e Raimundos Oki nian, Oekusi Post serbisu di’ak nu’udar media, nia joven ida iha formasaun di’ak iha journalizmu ho kursu formasaun tekniku profisional, ho integridade nu’udar jornalista, no fatin ne’e bele dada Oe-Kusi oan sira mai para serbisu iha ne’e, com vivio, enkontru iha ne’e, kapas loos, turista sira bele mai tur iha ne’e, bele loke tan café ida iha fatin leten ne’e,” hateten PR Horta.

Iha fatin hanesan, Prezidente Autoridade ba RAEOA, Régio Servantes Romeia da Cruz Salu, enkoraja Xefe Redasaun The Oe-Kusi Post (TOP) atu kontinua fó oportunidade no kapasita juventude Oékusi iha área jornalizmu.

Prezidente Autoridade ba RAEOA, Régio Servantes Romeia da Cruz Salu. Credit: Media RAEOA.

Regio da Cruz Salu, konsidera katak prezensa media independente no profisionál importante tebes ba dezenvolvimentu sosiedade demokrátika, liuliu iha aspetu transparénsia, asesu ba informasaun, no partisipasaun públika.

"Hau hakarak fó korajen ba maun Raimundos, ne'ebé serbisu tinan barak ona iha área jornalizmu no kontribui ba dezenvolvimentu sosiedade demokrátika no transparénsia iha ita-nia leet, liuliu ba povu Oe-Kusi Ambeno. Hau mós enkoraja atu kontinua hanorin no kapasita Oe-Kusi oan sira, atu sira bele koñese no ko'alia kona-ba direitu povu nian hodi kontribui ba moris di'ak," Regio da Cruz Salu afirma.

Regio da Cruz Salu subliña katak, nu'udar rejiaun enklave, Oékusi presiza tebes media ne'ebé bele fó atensaun kontinua ba realidade, dezenvolvimentu, dezafiu, no aspirasaun povu nian.

"Ita nu'udar rai enklave presiza media ida ne'ebé ko'alia bebeik kona-ba Oe-Kusi Ambeno,” afirma Régio Salu.

Konstrusaun edifísiu midia online The Oe-Kusi Post ne'e, dezenvolve ho laran-metin atu aumenta kapasidade operasionál media nian iha Oe-Kusi Ambeno.

Ho konstrusaun edifisiu media ne'e, bele sai parte importante hodi hametin dezenvolvimentu jornalizmu no kultura demokrátika iha Oe-Kusi Ambeno liuhosi fó prioridade ba kapasitasaun juventude no promove informasaun foun kona-ba dezenvolvimentu rejiaun nian.

Ikus liu, Fundador no Xefe Redasaun media online The Oe-Kusi Post (TOP), Raimundos Oki agradese tebes ba apoiu sira husi Laureado Nobel ba Paz 1996 iha tinan 2021 ba fasilidade sira no husi Palásiu Prezidensial iha tinan 2026 ba konstrusaun edfisiu nian.

"Primeiru, ha’u hakarak hato'o agradesementu wa'in no obrigadu barak ba apoiu ne'ebé mai husi Palásiu Prezidensiál. Ami sente orgullu tanba ohin ita bele tau fatuk-dahuluk ba konstrusaun edifísiu foun ne'e," Raimundos Oki hateten.

“Hakarak hatete tan iha ne’e katak, fatin ne’e la’os ba ha’u nia pessoalmente, maibé ba sira ne’ebé iha interese atu aprende journalizmu, literasia dijital no seluk tan,” afirma alumni Lisensiado Relasaun Internasional UNTL 2024 ne’e.

Eis jornalista STL, Timor Post, Jornal INDEPENDENTE ne’e husi Aldeia Saben, Suco Bobometo, Posto Administrativo Oe-Silo, Oe-Kusi Ambeno hahu nia profisaun iha mundu jornalizmu ne’e iha tinan 2009 to’o ohin loron.

Raimundos Oki sai hanesan figura sentrál ida iha funu legál sira ne'ebé mak iha perfil aas kona-ba liberdade imprensa no liberdade espresaun nian iha Timor-Leste.

Kazu Legál Notável & Advokasia ba Liberdade Imprensa

Kazu Difamasaun Kriminál 2017:

Iha 2016, eis-Primeiru-Ministru Rui Maria de Araújo hatama akuzasaun kriminál ba difamasaun kontra Oki ho nia eis-editór tanba artigu ida iha tinan 2015 ne'ebé fó sai detalle kona-ba irregularidade sira iha lisitasaun iha projetu IT governu nian. Komunidade imprensa lokál no internasionál, inklui Amnistia Internasionál no Repórter Sem Fronteira sira, kritika maka'as ba akuzasaun kriminal hasoru Raimundos Oki iha tempu ne’eba.

Ho asaun hirak ne’e, iha Juñu 2017, Tribunál Distritál Dili absolve tiha Oki hosi akuzasaun hotu-hotu tanba laiha evidénsia forte.

2022 Kazu Konfidensialidade Judisiál:

Iha tinan 2022, Oki hasoru investigasaun kriminál foun ida  tanba alegadamente "viola segredu legál sira" tuir artigu 291 hosi Kódigu Penál Timor-Leste. Nia fó sai ona katak labarik-feto menór hamutuk 30 hetan teste virjinidade ilegál no obrigatóriu durante investigasaun polísia nian ba kazu misionáriu Amerikanu ida ne'ebé hetan dezgrásia, Richard Daschbach.

Orgaun sira ne'ebé tau matan ba direitu umanu hanesan Komité Proteje Jornalista (CPJ) defende maka'as Oki, hodi defende katak ninia reportajen notisia ne’e iha interese maka’as públiku.

Papél Profisionál & Bolsa Estudu sira

Aleinde dirije The Oekusi Post, Oki serbisu ona nu'udar kontribuinte independente ba notísia internasionál sira, inklui Associated Press Estadus Unidus Amerika, Agencia France Presse (AFP) Franca, Jiji Press Japaun, ABC Four Corners Australia, Sydney Morning Herald, The Guardian Australia, Majalah TEMPO Indonesia, no media internasional sira seluk tan. Ninia reportazen notisia sira fó sai no públika ona iha jornal jigante sira iha mundu hanesan The New York Times, The Washington Post, no The Guardian, no seluk tan.

Lideransa Sindikatu:

Nia hala’o kna’ar nu’udar Vise Prezidente ba Asuntu Internu Uniaun Imprensa Timor-Leste (TLPU) iha 2019. 

Bolsa Estudu Internasionál sira:

Oki mak destinatáriu ida hosi prémiu no bolsu estudu sira jornalizmu nian ne'ebé prestijiadu, inklui UN Reham Al-Farra Memorial Journalism Fellowship (RAF) hodi hala’o kobertura durante fulan ida iha Kuartel Jerál ONU iha Manhattan, New York, Estadus Unidus Amerika iha tinan 2015, no iha tinan 2016 kontinua hetan tan bolsu estudu badak ida husi Office of the High Representative for the Least Developed Countries, Landlocked Developing Countries and Small Island Developing States hodi ba halo reportazen durante semana ida ba simeira LDC’s iha Antalya, Turkia.

Hamutuk ho eis Sekretariu Jerál ONU, Ban Ki-moon iha nia serbisu fatin iha Kuartél Jerál ONU, Manhattan, New York, Estadus Unidos Amerika iha Setembru 2015.

Iha tinan 2017, manan bolsu estudu rua dala ida hanesan Balibo Five Fellowship Program hodi ba aprende lala’ok serbisu jornalizmu nian durante semana rua iha Sydney Australia, no John Doherty Asia-Pacific Journalism Internship koloka nia ba aprende nafatin mundu jornalizmu durante semana rua iha ABC News Australia iha Southbank, Melbourne, Australia iha tinan 2017.

Iha ABC News Australia iha Southbank, Melbourne, Australia, 2017.

Iha tinan 2018, hetan apoiu finanseiru husi Embaixada Estadus Unidus Amerika (EUA) Dili hodi ba aprende teknolojia no jornalizmu iha Kuartel Jerál Google Asia Pacific iha Pasir Panjang, Singapura durante semana rua, no iha tinan 2019 hetan apoiu husi Laureado Nobel ba Paz 1996 atuál Prezidente Repúblika, José Manuel Ramos-Horta hodi kontinua ba aprende tan teknolojia no jornalizmu iha fatin hanesan.

Iha Kuartél Jerál Google Asia Pacific iha Pasir Panjang, Singapura.

Hafoin fila husi Singapura, manan tan programa fellowship ida husi Office of the High Representative for the Least Developed Countries, Landlocked Developing Countries and Small Island Developing States hodi ba halo reportazen durante semana ida ba simeira LDC’s ne’ebé hala’o iha Kuartél Jerál ONU iha Manhattan, New York, Estdus Unidus Amerika (EUA) iha tinan 2019. Iha tinan hanesan mós manan tan bolsu estudu badak ida husi Alumni Thematic Internasional Exchange Seminars (Alumni TIES) husi Estadus Unidus Amerika hodi ba Washington, maibé lakonsege ba, tanba moras Covid-19 hahu mosu ona iha mundu tomak.

Ikus liu iha tinan ida ne’e, manan tan bolsu estudu badak ida ka selesionado husi ASEAN Journalist & Digital Storyteller Capacity Building Fellowship 2026 ne’ebé organiza husi Foreign Policy Community of Indonesia (FPCI) hamutuk ho jornalista nain 10 sira seluk husi nasaun membru ASEAN ba tuir formasaun no halo kobertura direta ba simeira ASEAN ba dala 48 iha Provinsia Cebu, Filipina iha Maio 2026.

Ho esperiénsia hirak ne’e, Raimundos Oki foti desizaun hodi harii The Oe-Kusi Post atu fahe nia esperiénsia no koñesimentu ba juventude Oe-Kusi Ambeno iha mundu jornalizmu, no kria espasu hodi dezenvolve kapasidade jornalístika iha rejiaun.

"Hau pesoalmente hanoin katak, maski hau-nia esperiénsia naton, ha’u komesa hanoin oinsá atu fahe netik esperiénsia uitoan ne'e ho maluk sira, liuliu juventude sira iha Oe-Kusi Ambeno. Maibé, inisiativa ida-ne'e la taka dalan ba ema husi munisípiu sira seluk atu partisipa no kolabora," Oki subliña.

João Caunan
Author: João CaunanWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Jornalista
Jornalista The Oekusi Post iha Ambeno, Oekusi, RAEOA. Bandu atu hetan envelope ka sasan ruma husi fontes informasaun sira.

Online Counter