𝐃𝐈𝐋𝐈 (𝐓𝐎𝐏) - Reuniaun Konsellu Ministru sira ne’ebé hala’o iha loron Kuarta, 04 Juñu 2025 desidi no aprova tiha ona Projetu Proposta Lei kona-ba Rejime Jerál ba Sistema Finanseiru no Atividade Bankária, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku, Dato’ Seri Francisco Kalbuady Lay, no Governadór Banku Centrál Timor-Leste (BCTL), Helder Lopes.
Proposta ne’e ho objetivu atu moderniza no hametin kuadru legál ne’ebé regula sistema finanseiru nasionál, ho énfaze espesiál ba atividade bankária, hodi substitui rejime ne’ebé daudaun ne’e vigora. Rejime foun ida-ne’e ho intensaun atu aliña lejizlasaun nasionál ho normas no rekomendasaun internasionál sira ne’ebé foin lalais ne’e, atu nune’e bele asegura estabilidade, reziliénsia no transparénsia ne’ebé boot-liu iha setór ne’e.
Objetivu prinsipál sira, mak atu atualiza regras lisensiamentu no superviziona instituisoins finanseiras, hametin mekanizmus prevensaun riskus, proteje klientes bankárius no hametin knaar Banku Sentrál nian hanesan entidade reguladora no supervizora.
Diploma ne’e introdús inovasoins signifikativas, inklui kriasaun Fundu Rezolusaun no Fundu Garantia Depózitus. Objetivu husi Fundu Rezolusaun atu apoia finanseiramente medidas rezolusaun iha instituisaun sira ne'ebé hasoru difikuldade, enkuantu Fundu Garantia Depózitus garante reembolsu ba depózitus bankárius hodi nune'e bele promove konfiansa iha sistema finanseiru. Prevee mós regra foun sira konduta no transparénsia nian iha relasoins entre bankus ho sira-nia klientes, nune’e mós sansaun ba prátika irregulár sira.
Rejime foun ne’e inklui bankus, instituisoins mikrofinansas, kompañias segurus, sosiedades finanseiras, kooperativas, fintechs no entidade sira seluk iha setór ne'e. Hein katak ninia implementasaun bele kontribui ba ambiente finanseiru ida ne’ebé seguru, asesivel no efisiente liu, ne’ebé apoia kreximentu ekonómiku no dezenvolvimentu iha país ne’e.