Governu Japonês prontu kontinua apoia g7+

JAPAUN (TOP) –  Vise-Ministru Parlamentar ba assuntu relasaun exterior Japaun nian, Miyake Shingo katak, povu Japaun prontu kontinua nasaun ki’ak no frazil sira ne’ebé hamahon aan iha organizasaun g7+ ne’ebé nia Kuartel Jeral estabelese ona iha Dili, Timor-Leste desde tinan 2010.

Prontidaun povu Japonese ne’e hatudu liu husi sorumutu entre Miyake ho pessoa eminente organizasaun g7+, Kay Rala Xanana Gusmão iha Japaun, Segunda, 22 Novembru 2021.

Durante sorumutu ne’e, lider nain-rua foka assuntu barak kona-ba interese rai-rua nian iha tempu agora no ba futuru, "maibé Xanana foka liu ba assuntu g+7, tanba iha organizasaun ne’e akumulu nasaun hamutuk 20 iha mundu ne’ebé sei hasoru problema barak iha ida-idak nia nasaun laran," katak embaixador Timor-Leste ba Japaun, Ilidio da Costa Ximenes.

Vise-Ministru Parlamentar ba assuntu relasaun exterior Japaun nian, Miyake Shingo./Net.

Hafoin enkontru ne’e, Xanana agradese ba tulun ne’ebé governu no povu Japonês durante ne’e fó “ho laran” iha área oioin iha Timor-Leste. No, agradese mós ba Japaun nia tulun sira ba organizasaun g7+.

Kona-ba apoiu hirak ne’e, tuir planu sei anunsia iha enkontru ofisial g7+ nian ne’ebé sei realiza iha Portugal iha fulan Dezembru tinan ida ne’e.

Maske foin restaura nia independensia iha tinan 20 nia laran, Timor-Leste nia prezensa no lideransa iha nivel globál hetan ona rekoñesimentu boot tebes husi komunidade internasionál sira.

Iha nivel nasionál, Timor-Leste maka lidera grupu g7+ (nasaun frajil no pos-konflitu ne’ebé hamutuk 20) husi 2010-2014. TL nia lideransa ne’e hetan mós apoiu masimu husi Presidente RDTL, Parlamentu Nasional, Primeiru Ministru, Governu no komponente sosiedade Sivil hanesan kauza nasionál ida.

Durante tinan 20 nia laran, prosesu ba harii dame no harii estadu (peacebuilding and statebuilding) iha Timor-Leste rasik hasoru dezafiu oin-oin, maibé TL nia vontade hakarak fahe experiensia ba nasaun frájil sira boot tebes. Ohin loron Timor oan sira sente orgullu moris hakmatek no determinadu iha sira nia soberania. Timor oan sira agora moris iha ambiente trankuilidade nia laran. Ita nia ambiente seguransa neébe hakmatek, nakonu ho optimismu no konfiansa hodi hakat ba futuru. Ida konsidera nu’udar pasu boot ida hodi hakat ba prosesu dezenvolvimentu sosial, ekonomia no politika iha Timor-Leste.

Tempu to’o ona atu Timor-Leste hare ba oin ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) hodi trasa nia polítika dezenvolvimentu ida apropriadu hodi garante paz, fornese uma, be moos, saneamentu, aihan ba Timor oan tomak.

Timor-Leste (nudar eis-xefe ka Prezidente g7+ nian ba nasaun ruanulu) agora sai hanesan Uma Nain (host country) ba g7+ tuir Komunikadu Lome iha fulan Maiu 2014) no Resolusaun Konseilu Ministru Timor-Leste iha loron 19 Dezembru 2014, disidi Dili sai nudar Kuartel Jeral ba Sekretariadu g7+.

Mekanismu ida neé identiku/hanesan mós Indonesia sai Uma Nain ba Sekretariadu ASEAN iha Jakarta, no Fiji mak Uma Nain ba Sekretariadu Pacific Islands Forum (PIF) iha Suva. Republika Sierra Leone mak agora assume kargu hanesan Xefe ka Prezidente g7+ nian nebe serve Estadu Membru hamutuk nasaun 20: Afghanistan, Burundi, Republika Sentral Afrikana, Chad, Comoros, Cote dÍvoire, Republika Demokratika Congo, Guine, Gunie-Bissau, Haiti, Liberia, Papua New Guinea, Sao Tome e Principe, Sierra Leone , Solomon Islands, Somalia, Sudan do Sul, Timor-Leste, Togo no Yemen.

Oinsa g7+ Estabelese?

Sadere metin ba Voluntarismu, Solidaridade no Kooperasaun nudar prinsipiu fukun, konsege fanu nasaun 40 resin mak mai partisipa iha konferensia bot ida iha Dili, ne’ebe halao iha fulan Abril 2010. Representante sira husi nasaun frájil sira hanesan Burundi, Chad, Republika Afrika Sentral, Republika Demokratika Kongo, Liberia, Sudan do Sul, Sierra Leone, Solomon Islands, no Timor-Leste rasik nudar uma nain, hatudu sira nia seriedade no kompromisu bot hodi ofisialmente forma grupu g7+.

Konferensia ne’e mós konsidera nudar momentum tranzisaun importante ida ba Timor-Leste, tanba antes tinan 2010, Republika Demokratika Kongo mak lidera grupu serbisu kona ba nasaun frajil sira, maibe iha konferensia Dili, kargu ne’e mos entrega kedas ba Timor-Leste, no Ministra Finansas, Emilia Pires, mak lidera grupu g7+ to’o fulan Maio 2014.

Iha biban Konferensia Dili ne’e, estabelesementu g7+ hamosu mos dokumentu istóriku ida hanaran Deklarasaun Dili (Dili Declaration). Deklarasaun ne’e bolu atensaun maka’as ba espiritu solidaridade entre nasaun frajil sira, no marka komitmentu hodi serbisu hamutuk (koletivu) iha g7+ nia laran hodi fahe experiensia, dezafiu, susesu no failansu sira ne’ebe iha no hasoru, hodi nune’e nasaun g7+ sira bele hakat sai lalais husi faze frajilidade ba faze resiliensia.

Tanba ne’e nasaun membru g7+ sira presiza hasoru malu bebeik hodi diskuti kona ba area importante 4: (i) Governasaun (ii) Dezenvolvimentu Ekonomiku (foku ba rekursus naturais, hamenus kiak-mukit, kriasaun oportunidade ba kampu serbisu), (iii) Dezenvolvimentu umanu no sosial, no ikus liu (iv) area siguransa (foku iha resolusaun konflitu, rekonsiliasaun, inklusaun sosial, dialog kona-ba hari’i dame no ordem siguransa. Nasaun sira ne’e kompremetidu tebes atu hasoru malu bebeik ho apoiu husi komunidade internasional sira.

Baseia ba konferensia Dili, sorumutu Ministerial g7+ nian hahu halao ona kada tinan no tuir rotasaun ba nasaun sira ne’ebe mak pronto hakarak sai uma nain. Hahu husi Juba, Sudaun du Sul, sai uma nain dahuluk ba Sorumutu Ministerial Grupu g7+ nian iha fulan Otubru 2011; tuir fali Port Au Prince, Haiti iha fulan Novembru 2012; no Lome, Togo iha tinan 2014.

Reuniaun ikus iha Togo ne’e, hamosu Deklarasaun Lome, ne’ebe ho unanimidade adopta Karta g7+ (g7+ Charter), Primeiru Ministru Timor-Leste, Sua Excelencia Kay Rala Xanana Gusmão, nomeiadu nudar Eminent Person & Consultative Council Member ba Grupu g7+, iha biban hanesan Excelensia Sra. Emilia Pires (Eis-Presidente ba Grupu g7+) mos hetan fiar nudar Enviadu Spesial (Special Envoy) ba Grupu g7+ nian.

La’os ne’e deit, maibe Dili mos hili sai nudar Sekretariadu permanente (Kuartel Jeral) ba Grupu g7+ nian. No Ministru Finansas Sierra Leone nian, Excelencia Dr. Kaifala Marah, sai nudar Presidente foun ba Grupu g7+ durante tinan rua (agora dadauk).

Tanba sá mak Timor-Leste hetan fiar husi nasaun seluk hodi lidera Grupu g7+, no benefisiu saida mak Timor-Leste sei hetan?

Atu responde ba pergunta ida ne’e, hakerek nain hakarak fo nia observasaun badak ida kona-ba konjuntura politika dezenvolvimentu global relasiona ho asistensia externa sira ne’ebe ezisti, no valores internasionais sira ne’ebe mak ema hanaran kontratu sosial internasional nian (international social contract), hafoin koalia kona ba benefisiu husi g7+ ba Timor-Leste.

Atualmente doadores internasional barak laos fo sira nia asistensia umanitariu deit, maibe sira mos hafalun metin ho sira nia interese sosial, no ekonomia liu husi sira nia exportasaun, no determinasaun politika, ekonomika ka persuasaun politika (political persuasion) ruma ba nasaun resipientes (nasaun sira ne’ebe mak simu tulun). Jeralmente, asistensia externa sira ne’e hahu tiha ona molok Segundu Gerra Mundial (II World War) remata. Iha 1944, Bretton Woods forma IBRD (pioneiru husi Banku Mundial), no mos FMI-Fundu Monetariu Internasional (International Monetary Fund-IMF).

Iha 1948, asistensia bilateral Estadus Unidus Amerikanu (USA) hahu ho estabelesimentu Administrasaun Kopersaun Ekonomia (Economic Cooperation Administration) ka ema bolu Marshall Plan, planu ida ne’ebe hodi tulun rekonstrue fali Europa Osidental husi influensia politika komunismu Europa Oriental nian.

Iha dekade 1960, programa asistensia externa Europa nian dezenvolve makas no iha pozisaun ida atu fo asistensia desenvolvimentu ba nasaun sira, liliu iha kontinente Afrika no Asia nian. Wainhira prosesu dekolonizasaun iha Afrika no Asia avansa dadaun, França ho Reinu Unidu mos lansa dadauk sira nia programa boot kona-ba asistensia ba sira nia eis-kolonia sira. Maibe, asistensia hira ne’e ema uza sala ba interese seluk, hanesan sosa ekipamentu militare, no seluk-seluk tan. Iha area sira dezenvolvimentu nian liuliu kona ba hamenus kiak, konseitu kresimentu 6% nesesita atu bele garante nasaun sub dezenvolvidu sira hodi kombate kiak.

Atu atinji nivel kresimentu ida ne’e, sira apela 0.7 pursentu GNP (Gross National Product) ou Produtu Nasional Brutu (PNB) husi nasaun desenvolvidu. Entaun iha meta ida ne’e, iha nasaun lima deit mak konsege alkansa, hanesan: Dinamarka, Holanda, Suesia, Noruega no Luxemburgo, no hahu iha prinsipu dekade 1980, nivel asistensia komesa tun husi 0.36 husi PNB ba 0.22 pursentu PNB.

Iha dekade 1990, ema barak bolu atensaun makas ba koordenasaun asistensia nebe efikaz liu. Estudu ida halu husi Banku Mundial (1993) konklui katak ownership husi govenru, administrasaun nebe forte, no kapasidade institutional, no politika no jestaun ba setor publiku, kordenasaun nebe diak husi diadores sira atu hadiak sira nia pratika bisnis sai hanesan konkluzaun importantes ba review nebe sira halu.

Tanba ne’e hahu iha Roma, Italia, tinan 2003 hala’o Forum dahuluk kona ba asistensia externa, tuir kedas ho sorumutu daruak iha Paris, França, iha tinan 2005 hamosu Deklarasaun Paris ne’ebe foka liu ba prinsipiu lima hanesan; nain rasik (ownership); alinhamentu (alignment); jere rezultadu (managing for results) no responsibilidade mutual (mutual accountability).

Tuir fali mai iha Accra, Ghana, iha tinan 2008 mak hanesan forum ba datoluk, ne’ebe hasai Agenda Accra nian ba Asaun (Agenda for Action-AAA) ne’ebe fo mahon atu hamosu konseitu hari’i dame no hari’i estadu (peacebuilding no statebuilding).

Forum Busan, iha Korea Du Sul, iha tinan 2011 mak hanesan sorumutu ba dahat nian, iha momentu ida ne’e nasaun barak, inklui Timor-Leste hola parte hodi aseita Akordu Foun (New Deal) ne’ebe fo importansia ba nasaun frajil sira iha sumbrina Grupu g7+ atu determina rasik sira nia lideransa liu husi sira nia metodu aprosimasaun iha nivel nasional.

Tuir mai mak faktu hirak ne’ebe sai motivasaun ba hamosu Akordu Foun entre nasaun frajil ho parseiru siara ba dezenvolvimntu nian:

  • Ema hamutuk 1.5 biliaun maka agora dadauk moris iha nasaun ne’ebe afetadu husi konflitu no frajil;
  • Nasaun frajil no pos-konflitu faila atu alkansa Objetivu Dezenvolvimentu Milenium (ODM) ka MDG’s;
  • Kuaze menus husi 70 % nasaun hirak ne’ebe frajil hare no hatene rasik ona konflitu, hahu husi tinan 1989;
  • Atu bele halo transformasaun governasaun basiku, sei presiza tinan 20-40 atu realiza.
  • 30 % husi Asistensia Ofisial ba Dezenvolvimentu (Overseas Development Assistance-ODA) gasta iha kontestu ne’ebe frajil no hetan impaktu makas husi konflitu;
  • Maneira serbisu iha nasaun hirak ne’ebe frajil presiza tebes atu hadiak;
  • Iha pratika dala barak parseiru ba dezenvolvimentu sira hakat liu tiha interese nasional no ator nasional sira. Tan ne’e presiza lideransa no aprosimasaun nasional husi nasaun frajil sira iha Akordu Foun (New Deal) ne’ebe lidera husi g7+. Akordu ne’e mosu nudar padraun no modalidade hodi dialogu ho parseiru ba dezenvolvimentu sira.

Benefisiu ba Timor-Leste nia lideransa iha Grupu g7+ mak tuir mai ne’e:

  • Hakarak sai lalais husi faze frajilidade hodi hakat ho fiar an ba iha faze dezenvolvimentu (duni tuir nasaun sira nebe iha rendimentu aas);
  • Maske jeografikamente Timor-Leste nasaun ki’ik ida, maibe nia lideransa liu husi Primeiru Ministru Sua. Excelensia Kay Rala Xanana Gusmão, Ministra Finansas Excelencia Emilia Pires, no suporta husi Sekretariadu g7+ nebe base iha Dili durante tinan 4 (2010-2014), konsege halibur nasaun frajil sira hodi sai forsa determinante ida iha for a global, liliu iha komunidade komunidade internasional sira nia oin.
  • “Nada Sobre Nos Sem Nós” (“Nothing About Us Without Us”), ne’e mak lia fuan inspiradu tebes ba membru Grupu g7+ hodi fiar an hakat ba oin ho asaun koletivu ida forte. Iha interpretasaun ida simples, lia fuan ne’e hakarak alina Grupu g7+ nia ezizensia forte parseiru desenvolvimentu, no autor global sira katak: sei la iha resultadu buat ida, wainhira imi la involve ami iha laran. Liliu iha prosesu ba debates interesse
  • Desenzovilmentu ba nasaun frajil no pos-konflitu sira.
  • Timor-Leste nia lideransa, kredibilidade, integridade rekuinesementu husi nasaun bot sira, no agensia internasional sira sai ona hanesan “marka” ka “brand” ida ne’ebe halo ema respeitu no reseiu.
  • Timor-Leste fahe ona nia esperiensia sira oinsa atu jere jestaun rekursus naturais, jestaun finansas publika, reforma seguransa ne’ebe sai hanesan referensia ba istória susesu (success story).
  • Atu ezekuta programas g7+ nian, iha kolaborasaun boot entre g7+ ho Ministériu Negosiu Estranjeiru (MNEC) Timor-Leste nian. Ulun boot MNEC sempre partisipa iha sorumutu g7+ nian iha rai seluk.

New Deal/Akordu Foun

Akordu Foun ka New Deal ne’ebe lansa iha Busan, Korea du Sul iha fulan Dezembru 2011, fo tensaun liu ba assistensia dezenvolvimentu sira ba estadu frajil no pos-konflitu sira. Akordu foun hanesan arkitektura dahuluk ba asistensia esterna iha historia nasaun sira ne’ebe afetadu husi konflitus. Akordu Foun temi ne’e inklui pilar tolu iha akronim tuir mai: PSG (Peacebuilding and Statebuilding); FOCUS no TRUST.

The Oekusi Post
Author: The Oekusi PostWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
www.OeKusiPost.com nu’udar plataforma media online iha Oe-Kusi Ambeno, Timor-Leste ne’ebé aprezenta notísia iha área oioin iha teritóriu nasionál. Rua. Numbei, Oe-Kusi Ambeno Mobile: +670 7723 4114 Email: info (at) OeKusiPost.com

Online Counter