PM Xanana agradese apoiu tékniku no politiku husi IMF ba adezaun TL ba ASEAN

KUALA LUMPUR (TOP) - Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hato’o agradesimentu bá International Monetary Fund (IMF) ne’ebé durante ne’e fó apoiu tékniku no polítiku bá Timor-Leste (TL) ninia adezaun iha Association of Southeast Asian Nations (ASEAN).

Sentidu agradesimentu ne’e PM Xanana hato’o durante enkontru ho Diretora Jerál bá Fundu Monetáriu Internasionál, Kristalina Georgieva, iha W hotel, Kuala Lumpur, Malázia, Segunda, 27 Outubro 2025. 

Enkontru ho Diretora Jerál IMF ne’e realiza iha ámbitu Simeira ASEAN bá dala-47 ho tema “Inkluzividade no Sustentabilidade” no ofisializasaun Timor-Leste nu’udár Estadu membru bá dala-11, iha Sentru Konvensaun Kuala Lumpur (KLCC).

“Ha'u sente kontente hasoru ita-boot. Agradese bá IMF nia apoiu bá Timor-Leste. Semana ida ne’e nu’udár marku istóriku ida bá ita-nia nasaun no ha’u apresia IMF nia apoiu tékniku no polítiku bá ita-nia adezaun bá ASEAN,” PM Xanana agradese.

Xefe Governu konsidera adezaun Timor-Leste bá ASEAN la’ós dalan nia rohan ona, maibé ne’e hanesan inísiu bá faze foun responsabilidade no oportunidade nian.

Timor-Leste iha intensaun atu sai kontribuinte ativu bá estabilidade rejionál, kooperasaun ekonómika no integrasaun finanseira.

Nu’udár membru foun, Timor-Leste iha kompromisu atu aliña ho enkuadramentu ekonómiku ASEAN nian, hametin estabilidade makroekonómika no hadi’a instituisaun sira.

Durante enkontru, Xanana Gusmão atualiza situasaun ekonomia rai laran katak, Timor-Leste ninia ekonomia estável nafatin no hahú buras fali ona tanba PIB naun-petrolíferu projeta atu aumenta besik 4.5% iha 2025–2026 ho inflasaun ki'ik besik 1%.

Polítika fiskál iha kontrolu nia okos ho planu ne’ebé klaru atu hasa’e reseita naun-petrolífera no garante gastu ne’ebé efisiente-liu.

Projetu nasionál boot sira, inklui dezenvolvimentu gás Greater Sunrise, la’o bá oin no hein atu transforma Timor-Leste nia ekonomia liu-hosi empregu, dezenvolvimentu indústria lokál no esportasaun foun.

Kona-bá reforma sira no fortalesimentu institusionál, Timor-Leste iha kompromisu bá governasaun ne’ebé forte no transparénsia.

Reforma sira foin lalais ne'e inklui:

- Aprovasaun Lei Enkuadramentu Orsamentu Foun hodi hadi’a planeamentu, ezekusaun no akuntabilidade

- Moderniza sistema aprovizionamentu, aliña ho prátika internasionál ne’ebé di’ak-liu

- Tranzisaun bá orsamentasaun bazeia bá programa no kontabilidade akumulasaun ho rejistu patrimóniu nasionál ne’ebé sei dezenvolve hela

- Hadi'a sistema finanseiru dijitál sira bá automasaun no transparénsia.

Área importante sira bá Kontinuasaun kooperasaun entre Timor-Leste ho IMF iha área xave rua mak hanesan:

  1. Estatístika no sistema dadus sira, inklui hadi'a estatístika finansas governu nian no relatóriu dívida bá padraun sira IMF nian.
  2. Reziliénsia seitór finanseiru nian inklui sistema pagamentu sira, anti-brankeamentu kapitál no kontra finansiamentu terorizmu nian.

Iha kontestu ekonómiku globál no rejionál, Timor-Leste preokupa-liu ho inserteza ekonómika globál tanba bainhira ekonomia globál hetan problema maka ema ki’ak-liu no vulnerável sira  mak sofre liu.

Bá ekonomia ki’ik no ekonomia dezenvolvimentu hanesan Timor-Leste, kestaun globál sira ne’e afeta folin ai-han, importasaun kombustível no sustentabilidade fiskál.

Iha rejiaun ASEAN, bele haree potensiál kreximentu ne’ebé maka’as no dezigualdade ne’ebé aumenta. Timor-Leste valoriza orientasaun IMF nian kona-bá mantein estabilidade makroekonómika durante tempu difísil sira-ne'e.

Tanba ne’e, Timor-Leste valoriza IMF nu’udár parseiru ekonómiku ne’ebé konfiável no iha kompromisu bá polítika ekonómika ne’ebé di’ak, harii instituisaun no kooperasaun rejionál liu-hosi ASEAN no sistema internasionál.

Hosi ne’e, Primeiru-Ministru Xanana Gusmão hein atu aprofunda liu-tán kolaborasaun bá povu Timor nia di’ak.

Enkontru ne’e akompaña mós hosi Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas no Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel.

The Oekusi Post
Author: The Oekusi PostWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
www.OeKusiPost.com nu’udar plataforma media online iha Oe-Kusi Ambeno, Timor-Leste ne’ebé aprezenta notísia iha área oioin iha teritóriu nasionál. Rua. Numbei, Oe-Kusi Ambeno Mobile: +670 7723 4114 Email: info (at) OeKusiPost.com

Online Counter