KUALA LUMPUR (TOP) - Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hato’o agradesimentu bá International Monetary Fund (IMF) ne’ebé durante ne’e fó apoiu tékniku no polítiku bá Timor-Leste (TL) ninia adezaun iha Association of Southeast Asian Nations (ASEAN).
Sentidu agradesimentu ne’e PM Xanana hato’o durante enkontru ho Diretora Jerál bá Fundu Monetáriu Internasionál, Kristalina Georgieva, iha W hotel, Kuala Lumpur, Malázia, Segunda, 27 Outubro 2025.
Enkontru ho Diretora Jerál IMF ne’e realiza iha ámbitu Simeira ASEAN bá dala-47 ho tema “Inkluzividade no Sustentabilidade” no ofisializasaun Timor-Leste nu’udár Estadu membru bá dala-11, iha Sentru Konvensaun Kuala Lumpur (KLCC).
“Ha'u sente kontente hasoru ita-boot. Agradese bá IMF nia apoiu bá Timor-Leste. Semana ida ne’e nu’udár marku istóriku ida bá ita-nia nasaun no ha’u apresia IMF nia apoiu tékniku no polítiku bá ita-nia adezaun bá ASEAN,” PM Xanana agradese.
Xefe Governu konsidera adezaun Timor-Leste bá ASEAN la’ós dalan nia rohan ona, maibé ne’e hanesan inísiu bá faze foun responsabilidade no oportunidade nian.
Timor-Leste iha intensaun atu sai kontribuinte ativu bá estabilidade rejionál, kooperasaun ekonómika no integrasaun finanseira.
Nu’udár membru foun, Timor-Leste iha kompromisu atu aliña ho enkuadramentu ekonómiku ASEAN nian, hametin estabilidade makroekonómika no hadi’a instituisaun sira.
Durante enkontru, Xanana Gusmão atualiza situasaun ekonomia rai laran katak, Timor-Leste ninia ekonomia estável nafatin no hahú buras fali ona tanba PIB naun-petrolíferu projeta atu aumenta besik 4.5% iha 2025–2026 ho inflasaun ki'ik besik 1%.
Polítika fiskál iha kontrolu nia okos ho planu ne’ebé klaru atu hasa’e reseita naun-petrolífera no garante gastu ne’ebé efisiente-liu.
Projetu nasionál boot sira, inklui dezenvolvimentu gás Greater Sunrise, la’o bá oin no hein atu transforma Timor-Leste nia ekonomia liu-hosi empregu, dezenvolvimentu indústria lokál no esportasaun foun.

Kona-bá reforma sira no fortalesimentu institusionál, Timor-Leste iha kompromisu bá governasaun ne’ebé forte no transparénsia.
Reforma sira foin lalais ne'e inklui:
- Aprovasaun Lei Enkuadramentu Orsamentu Foun hodi hadi’a planeamentu, ezekusaun no akuntabilidade
- Moderniza sistema aprovizionamentu, aliña ho prátika internasionál ne’ebé di’ak-liu
- Tranzisaun bá orsamentasaun bazeia bá programa no kontabilidade akumulasaun ho rejistu patrimóniu nasionál ne’ebé sei dezenvolve hela
- Hadi'a sistema finanseiru dijitál sira bá automasaun no transparénsia.
Área importante sira bá Kontinuasaun kooperasaun entre Timor-Leste ho IMF iha área xave rua mak hanesan:
- Estatístika no sistema dadus sira, inklui hadi'a estatístika finansas governu nian no relatóriu dívida bá padraun sira IMF nian.
- Reziliénsia seitór finanseiru nian inklui sistema pagamentu sira, anti-brankeamentu kapitál no kontra finansiamentu terorizmu nian.
Iha kontestu ekonómiku globál no rejionál, Timor-Leste preokupa-liu ho inserteza ekonómika globál tanba bainhira ekonomia globál hetan problema maka ema ki’ak-liu no vulnerável sira mak sofre liu.
Bá ekonomia ki’ik no ekonomia dezenvolvimentu hanesan Timor-Leste, kestaun globál sira ne’e afeta folin ai-han, importasaun kombustível no sustentabilidade fiskál.
Iha rejiaun ASEAN, bele haree potensiál kreximentu ne’ebé maka’as no dezigualdade ne’ebé aumenta. Timor-Leste valoriza orientasaun IMF nian kona-bá mantein estabilidade makroekonómika durante tempu difísil sira-ne'e.
Tanba ne’e, Timor-Leste valoriza IMF nu’udár parseiru ekonómiku ne’ebé konfiável no iha kompromisu bá polítika ekonómika ne’ebé di’ak, harii instituisaun no kooperasaun rejionál liu-hosi ASEAN no sistema internasionál.
Hosi ne’e, Primeiru-Ministru Xanana Gusmão hein atu aprofunda liu-tán kolaborasaun bá povu Timor nia di’ak.
Enkontru ne’e akompaña mós hosi Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas no Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel.

