Problema inundasaun: tenke ajuda direita ba vitima, la’os ajuda fali governu

DILI (TOP) – Inundasaun ne’ebé akontese iha loron 4 Abril 2021, fanun Timor-oan barak tantu iha rai-laran no rai-liur, inklui ajensia internasional sira ne’ebé eziste iha Timor-Leste hotu-hotu hamrik hodi lolo liman ba vitima inundasaun sira iha rai-laran, maibé The Oe-Kusi Post (TOP), deskobre apoiu sira mai husi ajensia internasional sira maioria kanaliza tuir liña ministériu relevante ne’ebé deskonfia ninia liña distribuisaun ne’e sei la to’o ba vitima sira ho loloos.

Vitima inundasaun barak to’o oras ne’e seidauk hetan apoiu umanitariu husi governu, maibé nasaun lubuk ida maka fó ona tulun ba governu ho material no nesesidade oioin.

Iha loron 08 Abril 2021, Konsellu Ministru sira desidi deklara Estadu Kalamidade durante loron 30 nia laran, no desidi mós husu apoiu husi komunidade internasional sira, tanba faktu hatudu katak governu atual osan laiha hodi rezolve problema inundasaun iha rai-laran.

Sekretadu Joaquim mós fó sai dadus afetadu inundasaun iha loron 09 Abril 2021 katak, uma kain hamutuk 2,315 maka afetadu, no ema hamutuk 13,554 maka sai refujiadu iha fasilidade evakuasaun hamutuk 40 iha Dili laran. Inundasaun ne’e mós konsege hamate ema nain 43 inklui ida husi Ambeno ne’ebé foin mate iha HNGV iha loron 15 Abril 2021, no sira seluk sei kontinua buka tuir.

Responde ba assuntu ne’e, governu deklara de’it atu aloka osan hamutuk millaun USD 1.451 husi Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2021, maibé iha tempu hanesan mós governu husu tulun ba komunidade internasional sira atu ajuda.

Natar lubuk ida iha Oe-Kusi Ambeno hetan estragus total.

Enkontru entre governu ho parseiru dezenvolvimentu sira iha loron 09 Abril liuba ne’ebé lidera husi Koordendor Rezidensia ONU nian iha Timor-Leste konsege hetan prezensa husi autor umanitariu sira hamutuk 80.

Governu liu husi Ministériu Administrasaun Estatal (MAE) iha loron hirak liuba foin maka bo’ok aan hodi halo rekrutamentu atu hamoos fo’er sira iha kapital nasaun ne’ebé kauza husi inundasaun ne’e, no Sekretariu Estadu ba assuntu Protesaun Sivil mós hamutuk ho MAE to’o oras ne’e sei kontinua halo levantamentu dadus ho familia vitima inundasaun maske vitima sira presija tebes intervensaun lalais liu, tanba sira afetadu duni husi inundasaun ne’e.

Ajudu sira husi rai-liur maka hanesan Estadus Unidus liu husi USAID oferese fundu apoiu umanitáriu $100,000 husi povu Amerikanu ba vítima Timoroan sira. Fundu ida ne’e sei utiliza husi Organisaun Internasional ba Migrasaun – IOM servisu hamutuk ho Sekretária Estadu Protesaun Sivíl hodi oferese ekipamentu tein, ekipamentu ijiene no material hela fatin emerjénsia nian.

Uma ida iha Bekora mós hetan estragus.

Embaixador EUA ba Timor-Leste, C. Kevin Blackstone, Sekretáriu Estadu Protesaun Sivil, Joaquim Martins, Diretor Misaun USAID Jim Wright partisipa iha anúnsiu ne’ebé halao iha Eskola Sekundáriu 4 Setembru - hela fatin temporariu ida iha Balide, Dili.

“Hau hakarak espresa hau nia kondolénsia profunda ba familia Timoroan sira no kolega sira ne’ebé lakon ema ne’ebé sira hadomi, uma no sira nia sasan durante inundasaun,” Embaixador Blackstone hateten.

“Hau nia ekipa iha Misaun EUA nian iha Timor-Leste no hau servisu lalais kedas hodi disponibiliza fundu ida ne’e hodi apoia Timoroan sira iha tempu difisil ida ne’e. Povu Amerikanu iha tradisaun tempu naruk oinsa mak apoia ninia maluk sira ne’ebé presiza tulun.”

Nune’e mós, embaixadór Uniaun Europeia ba Timor-Leste, Andrew Jacobs no Diretora Plan International Sra. Dillyana Ximenes entrega ona ai-han no materiál ijene ba

Gabinete Ministra da Solidariedade Sosial e Inclusão

hodi suporta familia afeita husi pandemia COVID-19 no afeita husi inundasaun foin lalais iha Dili.

Embaixador Andrew konsidera, suporta ida ne’e sei benefisia uma kain 5,755 konsentra liu ba feto, labarik feto, grupu vulneravél no 500 ema ho defisiénsia.

Embaixadór Andrew Jacobs mós hato’o nia sentidu kondolénsia no solidariedade ba familia ne’ebé afeitada husi pandemia Covid-19 no vítima ba inundasaun.

Nia hato’o katak ‘Uniaun Europeia hamriik ho povu Timor-Leste durante tempu susar ida ne’e. Ami kontente ho suporta ne’ebé iha, iha forma ai-han no materiál ijene, ba sira ne’ebé afeitadu husi dezastre foin lalais, ne’ebé aumenta liu tan difikuldade kauza husi Covid-19.

Nune’e mós, ONG sira iha Parseria Humanitária Australia (AHP) oferese ona apoiu humanitariu lubuk ida ba Sekretaria Estádu ba Protesaun Sivíl.

Ho pedidu husi Sekretaria Estádu ba Protesaun Sivíl nian hamutuk ho instituisaun governu nian sira seluk no iha kolaborasaun ho agensia Nasoens Unidas nian sira, Parseria Humanitária Australia nian AHP ho nia parseiru sira, apoiu governu nia lideransa hodi responde no distribui item sira ai-han no la’os ai-han nian ba familia ne’ebé afetadu maka’as.

Konsórsiu ONG sira husi AHP hanesan (CARE Internasional iha Timor-Leste, Caritas Australia, Oxfam, World Vision no Plan International) fornese Kulsaun 100, terpal/lona 100, manta 1000, material dapur nian set 190, pakote hijiene 200, lisu fatin 30, estasaun fase-liman 30, spanduk hamriik nian ho mensazen konaba prevensaun COVID-19 hamutuk 30 no sabaun/sabonetes hamutuk kaixa 15 (2160 unidade mak iha laran)  ne’ebe finansia husi governu Australia.

“Hirak ne’e sei entrega ba Sekretaria Estádu ba Protesaun Sivil iha eventu kiik ne’ebé sei akontese iha loron 09 abril 2021 no sei distribui atu apoiu familia hirak ne’ebé afetadu liu, husi inundasaun iha sentru evakuasaun sira,” AHP nia komunikadu imprensa ne’ebé TOP asesu.

Diretór paíz CARE internasional nian iha Timor-Leste, ne’ebé lidera agensia konsórsiu AHP nian, Peter Goodfellow katak “ami nia preokupasaun primáriu mak atu asegura katak evakuadu hotu-hotu iha asesu ba akomodasaun ne’ebé seguru no aihan no esensiais sira seluk ne’ebé sira persiza liu agora”.

CARE internasional fó apoiu ba governu. Credit: CARE.

Goodfellow mós hatutan, “ida ne’e krítiku tebes atu ita konsidera nesesidades feto no labarik sira nian no ema ho defisiensia, hanesan ita hatene husi esperiensia katak grupu hirak ne’e mak pesiza liu atensaun extra iha etapa sira dahuluk iha emerjensia ida”.

Embaixador Australia ba Timor-Leste, Peter Roberts dehan “apezár husi kondisaun defísil ida ne’e, ita nia ONG sira husi Parseria Humanitária Australia nian imediatamente iha terenu, fornese apoiu esensial ba hirak ne’ebé temporariamente hela iha sentru evakuasaun sira. Iha âmbitu parseria nian, ONG hirak ne’e serbisu besik liu ho Sekretaria Estádu ba Protesaun Sivil iha tinan ne’e tomak hodi nune’e ita bele responde ho lalais kedas, hodi hatan ba nesesidade urjente sira no asiste iha assesmentu ba nesesidade ne’ebé sei guia asistensia sira seluk tuir mai”.

Sekretariu Estádu ba Protesaun Sivil, Joaquim José Gusmão dos Reis Martins rekoñese ema barak maka sai vitima ba inundasaun ne’e.

“Ho inundasaun maka’as ne’ebé akontese rezulta ona estragus signifikativus ba komunide nia uma no infrastrutura publiku sira (hanesan estradas no pontes). Nudar rezultadu husi ne’e, mak afeta komunidade liu ema nain 10.000 mak evakua ona ba sentru evakuasaun dezignadu sira hamutuk (19). Hau hakarak uza oportunidade ida ne’e atu hato’o hau nia sínseru gratidaun ba apoiu ne’ebé fo ona husi Embasada Australia liu husi parseria konsórsiu humanitária nian. Hein katak apoiu hirak ne’e bele hakma’an ita nia komunidade sira nia nia terus no sofrimentu relasiona ho inundasaun boot ida ne’e no bele rekupera hodi fila fali ba sira nia moris lor-loron nian”.

Vitima inundasaun ida ne’ebé hela iha Manleu, Joe Joaquim Galucho konta, durante ne’e nia maluk sira ne’e pineira rai-henek iha mota, toba de’it iha mota, nia sente ladun furak. Entaun, nia buka meius iha rai-oan ida iha mota ibun, rai ne’e luan, ema hadau rai, nia la fó tempu. Nia ko’alia ho autoridade sira (xefe aldeia), no hetan aprovasaun. Nune’e, nia bolu makina suru, no sira nain-lima ida-idak selu $10 ba makina ne’ebé suru uma fatin hodi sira bele hela. No sira konsege halo duni uma.

Uma kain lubuk ida iha área Tasi-Tolu mós barak maka to'o agora seidauk hetan apoiu umanitariu ruma maske ajensia internasional sira fó ona apoiu lubuk ida ba governu.

Galucho hatutan, iha Sabadu kalan bainhira akontese udan boot, no provoka mós mota tun maka’as konsege lori hotu nia maluk sira ne’e sira nia uma.

“Ha’u nia uma mós bee tama hotu, maibé ha’u la preokupa ida ho ha’u nia uma. Ha’u preokupa ba sira, tanba sira ho labarik. Familia 11 Oe-Kusi Ambeno de’it, inklui Ermera ida. Entaun, ha’u buka ita nia maun ne’e naran Agus, tanba ha’u mesak de’it, ha’u nia hanoin klo’ot, nia fó hanoin ba xefe aldeia, ami koopera buka kos ne’e bele lori sira tun-mai para fó fatin ba sira hela. Hela hotu tiha mós durante kalan tolu ha’u la toba, buka autoridade, no buka ai-han ne’e oferese ba sira. To’o agora mós ha’u seidauk para, ha’u sei kontinua buka. Ami mós hato’o ona ba Estadu lahatene Estadu rekoñese ka la’e ida ne’e ita lahatene, tanba buat ne’e sira iha mota ninin risku be ita lahatene,” hatete Galucho ba TOP iha Manleu, Dili foin lalais.

“Governu nia liman-ain to’o agora seidauk tun, maibé kona-ba ajuda sira hanesan foos no mina sira ne’e kompañia privadu sira de’it maka ami simu. Governu nian maka agora trasa hela la’o ne’e, maibé lahatene bainhira maka atu mai. Agora dadauk ne’e iha mota-ninin Manleuana ne’e iha uma kain 30 maka lakon sira nia uma,” nia esplika.

Entretantu, uma kain lubuk ida iha área Komoro, Tasi-Tolu mós to’o agora seidauk hetan apoiu umanitariu ne’ebé di’ak husi governu, maibé grupu individual sira maka lor-loron oferese ai-han balun ba sira.

Mosu tan fundu adisional husi doador sira katak osan ne’e aumenta tan ba millaun $ 7.5 hodi responde ba vitima sira iha rai-laran, maibé vitima barak maka to’o oras ne’e seidauk hetan apoiu husi governu.

The Oekusi Post
Author: The Oekusi PostWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
www.OeKusiPost.com nu’udar plataforma media online iha Oe-Kusi Ambeno, Timor-Leste ne’ebé aprezenta notísia iha área oioin iha teritóriu nasionál. Rua. Numbei, Oe-Kusi Ambeno Mobile: +670 7723 4114 Email: info (at) OeKusiPost.com

Online Counter