Traballador estranjeiru lori osan millaun $109 sai husi TL

DILI (TOP) - Dezempeñu ekonomia anuál Timor-Leste iha tinan 2025 ne’ebé fó sai husi Banco Centrál Timor-Leste (BCTL) hatudu sinál positivu, tanba iha tinan 2025, ekonómia Timor-Leste projeta aumenta ba 4.6%, a’as liu itoan kompara ho 4.3% ne’ebé rejista iha tinan 2024.

Relatóriu BCTL kona-ba dezempeñu ekonómia TL 2025 ne’ebé anunsia ona iha loron Segunda, 23 Marsu 2026 katak, espansaun ekonómika ida ne’e hetan suporta husi konsumu públiku ne’ebé forte ho kresimentu 8.6%, no mós konsumu privadu ne’ebé projeta atu aumenta 3.1%.

Iha tempu hanesan, investimentu privadu sira mós kontribui ba kresimentu ekonómia ho estimativa atu aumenta 8.8% iha tinan ida ne’e. Maibé, kapasidade produtivu doméstika sei limitadu hatudu katak, nasaun ne’e sei kontinua depende maka’as ba importasaun beins no serviços sira, ne’ebé projeta atu sa’e ba 4.7%. Dependensia ba importasaun sira ne’e kompensa parsialmente benefisiu positivu husi kresimentu ekonómia iha tinan 2025.

Relatóriu BCTL ne’e mós hatudu, remesa ne’ebé hetan iha 2025 hosi Timoroan sira iha rai-li’ur hamutuk milaun $181, ne’e reprezenta hosi 10% hosi PIB. Hosi ne’e barak-liu sira ne’ebé servisu iha United Kingdom (UK) ho totál 42.3%, tuir mak Austrália 23.6%, Koreia Súl 18.2%.

“Maibé osan ne’ebé ema estranjeiru sira mai serbisu iha Timor, no lori sai mós la’ós oitoan hamutuk millaun $109 iha 2025,” konteudu relatório BCTL kona-ba dezempeñu ekonómia TL 2025 ne’ebé lansa ona iha CCD, Segunda, 23 Marsu 2026.

Relatóriu dezempeñu ekonómia TL 2025 mós relata, TL kontinua importa maka’as-liu duke esporta, bazeia bá dadus hosi BCTL katak bens importadu hamutuk millaun $960 no esporta millaun $126.4, iha servisu nian esportasaun millaun $142.9, importadu millaun $473.1.

Governadór BCTL, Helder Lopes fó-sai objetivu hosi lansamentu no aprezentsaun Relatóriu kona-bá Dezempreñu Ekonómiku Timor-Leste nian ho kategoria rua mak hanesan, da-huluk haree alvu ne’ebé Governu trasa bá Dezenvolvimentu Ekonómiku iha Timor-Leste no Avalia Dezempeñu iha 2025.

Área ekonómiku ne’ebé Governu trasa atu atinje durante mandatu tinan lima iha alvu prinsipál lima maka hakarak atinje kresimentu ekonómiku 5% kada tinan, inflasaun menus 4% kada tinan, investimentu seitór privadu atu iha kresimentu bá sira-nia investimentu 10% kada tinan no reseita doméstika atinje 15% iha 2028, no ekonomia bá kriasaun empregu ne’ebe barak bá joven sira.

Governadór BCTL, Helder Lopes. Credit: Media GPM.

“Ho alvu prinsipál sira ne’ebé iha, BCTL mai ho estratejia tolu hodi aliña ho Governu ninia planu prinsipál sira mak espansaun merkadu kréditu tanba ida ne’e importante tebes ba dezenvolvimentu setór privadu, promove dijitalizasaun serbisu finanseira sira hodi suporta ideia kona-ba dijitalizasaun ekonómiku, no promove inkluzaun finanseira tanba ema hotu asesu ba serbisu finanseira,” esplika Governador Helder.

Área Ekonómiku ninia indikadór fundamentál ida mak kresimentu ekonómiku, bá 2025 kresimentu ekonómiku TL sa’e bá 4,6% tuir projesaun BCTL, sa’e kompara ho 4,6% iha 2024 ida-ne’e hatudu rekooperasaun no rezilénsia bá kresementu ekonómiku, bá 2026 ninian BCTL projeta katak kresimentu ekonómiku TL bele atinje zona alvu 5% maibé ida-ne’e sujeitu bá revizaun tanba mina folin sa’e kauza hosi funu iha Médiu Oriente, nune’e dalaruma alvu ne’ebé trasa bele la atijne tanba soke interna ne’ebé mosu daudaun. 

Kresimentu ekonómiku sa’e bá 4,6% ne’e sustenta hosi fatór fundamentál tolu maka espansaun fiskál aumentu iha despeza reál Estadu ka Governu ninian, konsumu advogadu mós aumenta liu-liu konsumu uma-ka’in maibé pasalmente tanba kontribui hosi despeza Estadu liu-liu tranferénsia públika nomós iha kontribuisaun moderadu hosi seitór privadu ne’ebé iha kresimentu liu 8% durante 2025.

“Ita nia ekonomia hahú rekopera no hatudu ninia rezilénsia maibé buat ida ita nota katak, iha ita nia istória kresimentu ekonómiku dezde tinan 2022-2025, ita iha resesaun ekonómiku dala-haat. Resesaun ne’e akontese tanba impase politika, krize no fatór externa sira. Nune’e ita nafatin iha tendénsia kresimentu ekonómiku ne’ebé pozitivu husu atu evita impase politika” Governadór BCTL ne’e esplika.

Ida-ne’e atu hatudu katak, durante tinan tolu ikus ne’e Timor-Leste nia kresimentu ekonómiku kontinua sa’e no mós ninia nível ekonomia ka tamañu ekonomia mós kontinua sa’e maibé Timor-Leste nia ekonomia sei kiik, menus hosi billaun $2.

Asuntu importante ida BCTL mós tau iha ne’ebá maka 2016, bolu dehan tinan ne’ebé mak krize tanba ekonomia TL purvolta $1,6 billaun, iha 2017 impase politika mosu hosi 2018 to’o 2022, entaun TL presiza tempu lubuk ida atu rekopera fali bá nível antes pandemia Covid-19. Nune’e iha 2016 $1,6 billaun to’o 2024 maka TL liu tiha nível antes krize.

Mensajen fundamentál hato’o iha iha eventu ne’e maka ho ekonomia ne’ebé sei domina hosi seitór públiku purvelesia ne’ebé akontese iha seitór públiku afeta bá Timor-Leste nia dezempeña ekonómiku no presiza tempu lubuk ida atu rekopera.

Ba fali perkapita TL, iha 2025 longu perkapita bo’ot tebes kuaze besik $70 nune’e perkapita income sai tiha $1.298 maibé kompara ho nasaun sira iha ASEAN perkapita TL income sei kiik liu sira. Importante liu maka iha ne’e hatudu katak TL kontinua iha tendénsia ne’ebé krese no ekonomia kontinua la’o maski sei ki’ik maibé iha dalan ne’ebé loos. 

Ho ida-ne’e, Timor-Leste nia alvu ne’ebé trasa iha Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasionál atu sai nasaun rendimentu médiu altu tuir kalkulasaun Banku Mundiál ninian katak atu sai nasaun ho rendimentu altu. Perkapita TL pelu menus $24 mill, maibé foin maka $1.298, nune’e mehi ne’ebé TL hakarak atinje iha 2030 hodi sai rendimentu altu, tuir BCTL nia hanoin karik bele halo revizaun oituan bá alvu ida-ne’e. 

Notísia di’ak sira kontinua bainhira haree bá kresimentu ekonómiku kompara ho nasaun sira seluk iha Pasífiku no mós iha ASEAN, Timor-Leste la di’ak liu maibé mós la aat liu. Nune’e, iha 2025 TL nafatin 4,6% so lakon ho nasaun balun iha ASEAN de’it no nasaun sira iha Pásifiku TL kuaze-liu. 

Governadór ne’e rekoñese katak, loos duni tenke kuidadu maibé Timor-Leste nia ekonomia agora depende bá despeza públika. Ezemplu, iha 2015 bainhira Governu adapta nia kontribui bá kresimentu ekonómiku konsumu investimentu, maibé konsumu ne’e mai-hosi bens servisu no investimentu mai-hosi transferénsia públika no kapitál dezemvolvimentu.

Iha konsumu adregadu ida-ne’e, parsialmente kontribui hosi despeza públika tanba transferénia públika ne’ebé tau iha Orsamentu Jerál Estadu dudu ka suporta konsumu adregadu uma-ka’in ninian tanba osan ne’e direta bá uma-ka’in sira.

Importante liu maka haree investimentu seitór privadu nian hodi kontribui bá kresimentu ekonómiku 2025 sa’e millaun $161,2 mai-hosi empreza privadu sira ne’ebé halo investimentu purvolta millaun $38, uma-ka’in sira ne’ebé halo negósiu millaun $57, no investáriu hamutuk besik millaun $60.

Relatóriu ne’e mós hatudu katak, levantamentu ka foti osan hosi FP dezde tinan 2005 to’o 2025 billiaun $18,863. Enkuantu balansu FP daudaun billiaun $18.6, retornu investimentu billaun $1.77, reseitas petroleu millaun $3 no levantamentu RSE millaun $1,452. 

Aleinde ne’e, TL kontinua importa maka’as-liu duke esporta, bazeia bá dadus hosi BCTL katak bens importadu hamutuk millaun $960 no esporta millaun $126.4, iha servisu nian esportasaun millaun $142.9, importadu millaun $473.1 

Nune’e mós Prezidente CCI-TL, Jorge de Araújo Serrano hateten, iha tinan tolu nia laran buka atu konsolida hodi estabelese kontaktu ho emprezáriu hotu ne'ebé iha atividade negósiu tantu Timor-oan ho estranjeiru, no mós asosiasaun emprezária hotu ne'ebé iha, atu hametin ekonomia lokál no responde bá desentralizasaun Podér Lokál ne'ebé Governu Sentrál prepara hela.

Haree ba frazilidade barak ne'ebé mak seitór privadu nasionál maioria hasoru, falta kapasidade liu-liu jestaun finanseiru ne'ebé sei sai problema boot hodi asesu bá kreditu, CCI-TL halo daudaun formasaun kontabilidade bá empreza sira ne'ebé presiza ho apoiu fundus. 

CCI-TL observa katak, ekonomia TL sei kontinua domina hosi seitór públiku ne'ebé gastu hosi Governu,  investor ne’ebé nu'udár motór prinsipál bá kresimentu ekonomia, barreira estruturál sira inklui assesu limitadu bá Finansas, infraestrutura ne'ebé seidauk dezenvolve ho di'ak, merkadu doméstika kiik, no restrisaun regulatória sira kontinua halo impedimentu bá dezenvolvimentu seitór privadu.

Prezidente CCI-TL, Jorge de Araújo Serrano. Credit: Media GPM.

“Tanba ne’e seitór privadu kontinua kiik, kresimentu modestu de’it no konsentra de’it iha seitór balun ne’ebé produtividade kiik hodi limita oportunidade ba diversifikasaun ekonómiku,” Prezidente CCI-TL ne’e esplika.

Ikus-liu, CCI-TL haree katak dezafiu prinsipál bá seitór privadu iha rua de'it maka primeiru seidauk fiar-malu no seidauk rona malu. 

“Ita fiar liu ema sira seluk duke ita Timor-oan ho Timor-oan. Fórum ida ne’e presiza halo reflesaun duni ho sériu atu husi parte ami nian mós hatene, ami kontribui mós ba buat balun ne’ebé la di’ak ba ekonomia rai-laran,” Jorge Serano esplika.

The Oekusi Post
Author: The Oekusi PostWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
www.OeKusiPost.com nu’udar plataforma media online iha Oe-Kusi Ambeno, Timor-Leste ne’ebé aprezenta notísia iha área oioin iha teritóriu nasionál. Rua. Numbei, Oe-Kusi Ambeno Mobile: +670 7723 4114 Email: info (at) OeKusiPost.com

Online Counter