DILI (TOP) - Governu liu husi reuniaun Konsellu Ministru sira aprova ona projetu Dekretu-Lei ne’ebé estabelese medidas temporárias hodi estabiliza folin kombustíveis no garante seguransa ba sira-nia fornesimentu iha Timor-Leste.
Projetu Dekretu Lei ne’e aprezenta husi Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro iha reuniaun Konsellu Ministru sira iha loron Kuarta, 25 Marsu 2026.
Tuir Komunikadu Imprensa husi reunaiun Konsellu Ministru sira katak, diploma ne’e ho objetivu atu hamenus impaktu husi instabilidade internasionál atuál iha setór enerjétiku, proteje kbiit sosa hosi família sira, hamenus impaktu aumentu folin ne’ebé karik akontese iha ekonomia no garante funsionamentu regulár husi atividades ekonómika, iha tempu hanesan hodi garante disponibilidade husi kombustivel sira iha territóriu nasionál.
Diploma ne’e define limite másimu ba folin ne’ebé fa’an ba konsumidór, hodi fiksa valór dolar amerikanu 1,50 kada litru ba gazolina, dolar amerikanu 1,65 kada litru ba gazóleu, kombustivel aviasaun nian (avtur) dolar amerikanu 2,50 kada litru, no gás petrolíferu líkidu (GLP) iha dolar amerikanu 4,2 kada kilograma.
“Atu garante limite sira-ne’e, importadór sira ba oin tenke aprezenta kustu importasaun loloos, ne’ebé sai hanesan baze hodi kalkula subsídiu ne’ebé Estadu sei fó, ne’ebé finansia liuhosi Orsamentu Jerál Estadu,” konteudu desijaun Konsellu Ministru nian.
Dekretu-Lei ne’e prevee mós medida sira hodi garante kontinuidade abastesimentu, inklui definisaun estratéjias importasaun nian ba kombustivel esensiál sira, iha koordenasaun entre entidades públikas no operadór sira setór ne’e nian, no mós posibilidade atu adota mekanizmu exepsionál sira ba regulasaun merkadu.
Kona-ba fiskalizasaun, reforsa asaun hosi autoridade kompetente sira, ho atensaun espesiál hodi prevene dezviu kombustivel sira ne'ebé hetan subsídiu atu sai hosi territóriu nasionál no aplika sansaun sira karik laiha kumprimentu.
Medida sira ho karater temporáriu no vigora nafatin to'o tinan ne'e nia rohan, no bele hetan revizaun, prorrogasaun (hanaruk) ka termina depende ba evolusaun merkadu internasionál nian.

