BOBONARO (TOP) - Atividade vizita ofisial no mós atu haree besik kondisaun sira iha kada munisipiu hodi prepara atu simu implementasaun dezentralizasaun podér lokál to’o ona iha munisipiu Bobonaro.
Iha munisipiu Bobonaro ne’ebé lokaliza iha parte oeste, Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão konsidera papél no kontribuisaun intelektuál Bobonaro-oan importante atu lori polítika Desentralizasaun Poldér Lokál tama iha munisípiu ne’e.
Primeiru-Ministru hato’o konsiderasaun ne’e parante diskusaun kona-bá “Haree besik servisu munisipál hosi rezultadu avaliasaun bá kondisaun mínima” ne’ebé hala’o iha salaun GOR Maliana iha loron Kinta, 12 Marsu 2026.
Xanana Gusmão fó apresiasaun boot bá intelektuál Bobonaro-oan tomak ne’ebé ho interese bo’ot hodi partisipa iha diskusaun ne’e.
Apresiasaun ne’e Xefe Governu hato’o liu-hosi kahe tais bá intelektuál Bobonaro-oan sira ne’ebé prezente, hodi rekoñese mós sira-nia kontribuisaun no prontidaun atu ajuda prepara polítika desentralizasaun podér lokál iha munisípiu ne’e.
“Hanesan ne’e duni, Bobonaro presiza imi-nia tulun. Maski matenek bo’ot ona no hela de’it iha Dili maibé imi la haluha Bobonaro. Ha’u apresia tebtebes ho prezensa intelektuál sira Bobonaro oan iha-ne’e. Prova ida katak, imi matenek no la haluha Bobonaro. Obrighadu bá imi-nia partisipasaun,” PM Xanana fó apresiasaun.
Husu intelektuál Bobonaro-oan sira ne’ebé espesializadu iha área oioin atu fila mai ajuda oferese mós formasaun oioin hanesan kontribuisaun ida bá preprasaun simu Governu lokál.
“Hanesan ne’e duni. Intelektuál la’ós buka matenek hodi bá fali rai seluk. Mai ajuda maluk sira iha ne’e atu servisu bá rai Bobonaro ho di’ak liu-tán. Intelektuál sira Bobonaro sai ezemplu bá joven sira atu partisipa ativu iha dezenvolvimentu liu-liu iha luta hasai povu hosi ki’ak no terus,” Xanana Gusmão apresia.
Kona-bá implementasaun polítika desentralizasaun podér lokál, PM Xanana apela no fó atensaun sériu bá Autoridade munisipál tomak inklui intelektuál Bobonaro-oan atu hases tiha partidarizmu, sukuizmu, grupuizmu no familiarizmu.
“Ha’u apela bá intelektuál sira, iha polítika desentralizasaun podér lokál laiha partidu. Iha de’it mak Bobonaro-oan tenke hamutuk servisu bá povu no munisípiu ne’e nia di’ak,” líder nasionál ne’e apela.
Iha fatin hanesan Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Tomas do Rosário Cabral rekoñese partisipasaun voluntáriu intelektuál Bobonaro-oan iha prosesu tomak preparasaun polítika desentralizasaun podér lokál.
“Apresia no agradese bá kontribuisaun intelektuál sira. Ita kria unidade ida iha Gabinete Apoiu Tékniku ho aprovasaun diploma ministeriál bá intelektuál sira bele partisipa iha enkontru ne’e atu bele reforsa estrutura funsionamentu autoridade munisípiu ninian,” Ministru Tomas Cabral hateten.
Rekomendasaun bazeia bá rezultadu ekipa Avaliasaun Kondisaun Mínima (AKM), Bobonaro ninia Sistema Administrativu no Expediente; Presiza melloramentu prosedimentu administrativu hanesan korespondénsia no despaixu, Melloria servisu jestaun arkivu no aplikasaun sistema arkivu dijitál.
Iha parte Rekursu Umanu Bobonaro nian; Aumenta volume asisténsia tékniku no formasaun tékniku iha área planeamentu, administrasaun, finansas, aprovizionamentu no informátika atravez MAE, Dezenvolve planu formasaun integradu ba rekursu umanu anuál hodi aliña ho orientasaun no madatalan hosi MAE, Presiza kria Standard Operational Procedure (SOP) no Termu Referénsia hodi fasilita kolokasaun kuadru tuir nesesidade servisu iha munisípiu, Presiza atualiza baze dadus rekursu umanu munisipal trimestralmente, Identifika kabimentu orsamentu molok halo rekrutamentu bá forsa traballu foun, Reforsa kapasidade munisípiu hodi identifika no rekolla reseitas lokál hodi hamenus dependénsia bá orsamentu hosi governu sentrál, Kontratu Termu Sertu bá pessoál apoiu área jurídiku hodi fasilita interpretasaun legál no prosedimentu iha Autoridade Munisipál.
Observasaun Jerál hosi MAE, Bobonaro Iha início do ano, Munisípiu tenki aprezenta planu orsamentu no planu aprovizionamentu hodi hetan aprovasaun hosi Superiór Tutela antes atu implementa, Ezekusaun orsamentu tuir kategoria no tenki iha kabimentu orsamentu molok emiti Commitment Payment Voucher (CPV), Planu Asaun Anuál, orsamentu Munisipál ho nia ezekusaun, Programa, Planu Investimentu Munisipál no planu aprovizionamentu hotu tenki publika iha Portál Munisipál, Mantein komunikasaun, kordenasaun no unidade iha servisu fatin.
Atu fasilita hodi hadi’a rekomendasaun sira ne’ebé iha, MAE sei oferese formasaun jenérika no formasaun téknika ne’ebé hahú ona formasaun iha semana da-ruak fulan fevereiru to’o novembru 2026 hosi INAP, DGDGL no DGSMAL ho partisipante mai-hosi estrutura autoridade munisipál no postu administrativu.
Iha fatin hanesan, Prezidente Autoridade Munisípiu Bobonaro, Paulo Moniz Maia aprezenta bá Primeiru-Ministru ho ministru sira ne’ebé prezente kona-bá perfil no ponténsia tomak hosi munisípiu ne’e nu’udár baze hodi responde bá kritériu sira mak hatuur iha polítika desentralizasaun podér lokál nian.
Iha aprezentasaun ne’e haree liu dezenvolvimentu ekonómiku, sosiál, infraestrutura no institusionál, inklui rekursu umanu, rekursu naturais, orsamentu no koordenasaun munisipál nian.
Bobonaro iha ninia Balkaun Úniku no Portál atu fasilita jestaun iha área hirak ne’e, Governu foti ona inisiativa hodi dezenvolve servisu integradu hanesan “Balkaun Úniku” atu aselera atendimentu ba komunidade iha nível munisipál.
Ikus-liu Prezidente Autoridade deklara perante Primeiru-Ministru ho ministru sira katak, munisípiu Bobonaro prontu ona atu simu podér lokál ne’ebé Governu sentrál sei implementa iha tinan 2027.
Polítika ne’e hatuur iha Lei númeru 3/2016 kona-bá Podér Lokál no Desentralizasaun Administrativa ho nia objetivu prinsipál sira maka: hametin demokrasia lokál, povu bele partisipa direta iha tomada desizaun, hasa’e efisiénsia servisu publiku, promove dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál, munisípiu bele planeia dezenvolvimentu tuir realidade rasik, hamenus sentralizasaun iha kapitál no aumenta transparénsia no responsabilidade.

Iha dikusaun ne’e partisipa mós hosi Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, Ministru Agrikultura, Pekuária, Peska no Florestas, Marcos da Cruz, Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral, Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, Ministru Justisa, Sérgio da Costa Hornai, Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Vise-Ministru bá Infraestruturas, Júlio do Carmo, Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, Sekretáriu Estadu Dezenvolvimentu Lokál, Mateus dos Santos Tallo, Sekretáriu Estadu Arte no Kultura, Jorge Soares Cristovão, Sekretáriu Estadu Florestas, Fernandinho Vieira, Sekretáriu Estadu ba Protesaun Sivíl, Domingos Mariano Reis, autoridade munisipál, autoridade postu, autoridade lokál, veteranus, intelektuál, diretór servisu munisipál sira, xefe departementu sira, inklui autoridade sivíl ho militár.
Munisípiu Bobonaro iha postu administrativu neen, suku 50, aldeia 193 ho totál populasaun 132.547 mai-hosi uma-ka’in 29.588 ne’ebé ko’alia Lian Tetun, Bunak, Kemak, Bekais no Tetum Terik.

