Labarik sira iha Timor-Leste no mundu tomak,
Ohin, iha Loron Mundiรกl Labarik sira Nian, ita selebra imi โ ami-nia rikusoin boot liu no ami-nia esperansa nabilan liu ba aban bainrua. Imi ida-idak lori mehi sira iha imi-nia fuan ne'ebรฉ sei forma ita-nia nasaun no mundu.
Bainhira ita fรณ onra ba loron espesial ida ne'e, ha'u hakarak labarik ida-idak iha Timor-Leste hatene katak imi-nia valรณr, imi-nia domin, no imi-nia lian iha importรกnsia. Husi Tasi Feto to'o Tasi Mane, husi husi suku rurรกl to'o sentru urbanu, labarik ida-idak merese hetan oportunidade atu aprende, atu sai boot, mehi, no atu hetan susesu.
Ita-nia nasaun moris hosi korajen no sakrifรญsiu husi sira ne'ebรฉ fiar ba aban-bainrua ne'ebรฉ di'ak liu. Loron ohin, futuru ne'e pertense ba imi. Imi mak herdeiru sira ba ita-nia independensia, guardiaun sira ba ita-nia kultura, no arkitetu sira ba ita-nia futuru. Imi-nia edukasaun la'os de'it imi-nia direitu โ ne'e mak fundasaun ne'ebรฉ ita-nia nasaun sei kontinua atu harii pรกs, prosperidade, no progresu.
Investimentu loloos ba labarik sira hahรบ antes moris. Ita tenke fรณ apoiu ba inan sira neโebรฉ isin-rua ho kualidade kuidadu prenatal, asegura isin-rua neโebรฉ saudavel no partu neโebรฉ seguru. ita-nia kompromisu estende ba kuidadu bebรฉ foin moris, promove fรณ-susubeen inan nian, no estabelese programa primeira infรกnsia ne'ebรฉ forte. Asesu ba bee moos, saneamentu ne'ebรฉ diโak, no edukasaun prรฉ-eskolรกr ne'ebรฉ komprensivu forma baze ba dezenvolvimentu saudavel.
Labarik ida-idak merese hetan protesaun husi perigu, kuidadu saรบde no edukasaun ne'ebรฉ kualidade, hahรกn nutritivu, no direitu fundamentรกl atu halimar no simplesmente sai labarik. Hirak-ne'e la'os privilejiu โ sira ne'e mak direitu fundamental sira ne'ebรฉ ita tenke salvaguarda ba foin-sa'e ida-idak iha ita-nia nasaun.
Ba ita-nia foin-sa'e sira ne'ebรฉ hatudu ona lideransa iha ita-nia komunidade sira, aprende lรญngua oioin, envolve iha teknolojia, no liga ho mundu enkuantu kontinua metin iha ita-nia valรณr nuโudar Timor-oan -- imi inspira ami hotu. Imi prova katak ki'ik iha medida la limita grandeza husi ita-nia mehi no susesu sira.
Inan-aman, mestre, no lรญder komunitรกriu sira, mai ita kompromete fali ita-nia an atu kria ambiente ne'ebรฉ labarik sira bele moris diak. Ita tenke rona sira-nia hanoin, apoia sira-nia aspirasaun, no asegura katak desizaun hotu-hotu ne'ebรฉ ita halo konsidera ninia impaktu ba jerasaun sira iha futuru.
Hamutuk, ita sei harii Timor-Leste ida iha-neโebรฉ labarik ida-idak bele tuir eskola, sente seguru, mehi la iha limitasaun, no hatene katak sira iha fatin importante iha ita-nia nasaun nia istรณria. Ida-ne'e signifika investe iha klรญnika saรบde maternal, haluan sentru edukasaun infantil, hadi'a infrastrutura bee no saneamentu, no asegura katak labarik ida-idak hetan nutrisaun ne'ebรฉ di'ak dezde sira nia loron dahuluk.
Ba labarik sira hotu: imi la'os de'it lรญder ba aban-bainrua nian -- imi importante ba loron ohin. Imi-nia kuriosidade, alegria, pergunta, no mehi sira importante. Kontinua aprende, kontinua husu pergunta, kontinua fiar iha imi-nia an rasik, no nunka haluha katak imi iha kbiit atu halo ami-nia mundu sai di'ak liutรกn.
Hein katak Loron Mundiรกl ba Labarik ida-neโe fรณ hanoin mai ita hotu katak investe iha labarik sira โ hahu husi kuidadu prรฉ-natal to'o edukasaun infantil -- mak investe iha pรกs, prosperidade, no futuru ne'ebรฉ murak ba ita-nia rai doben Timor-Leste.
Ho domin no votus felisidades ba labarik sira hotu iha Timor-Leste no iha mundu tomak.
J. RAMOS-HORTA
Prezidente no Laureadu Nobel ba Pรกs