Labarik sira iha Timor-Leste no mundu tomak,
Ohin, iha Loron Mundiál Labarik sira Nian, ita selebra imi – ami-nia rikusoin boot liu no ami-nia esperansa nabilan liu ba aban bainrua. Imi ida-idak lori mehi sira iha imi-nia fuan ne'ebé sei forma ita-nia nasaun no mundu.
Bainhira ita fó onra ba loron espesial ida ne'e, ha'u hakarak labarik ida-idak iha Timor-Leste hatene katak imi-nia valór, imi-nia domin, no imi-nia lian iha importánsia. Husi Tasi Feto to'o Tasi Mane, husi husi suku rurál to'o sentru urbanu, labarik ida-idak merese hetan oportunidade atu aprende, atu sai boot, mehi, no atu hetan susesu.
Ita-nia nasaun moris hosi korajen no sakrifísiu husi sira ne'ebé fiar ba aban-bainrua ne'ebé di'ak liu. Loron ohin, futuru ne'e pertense ba imi. Imi mak herdeiru sira ba ita-nia independensia, guardiaun sira ba ita-nia kultura, no arkitetu sira ba ita-nia futuru. Imi-nia edukasaun la'os de'it imi-nia direitu – ne'e mak fundasaun ne'ebé ita-nia nasaun sei kontinua atu harii pás, prosperidade, no progresu.
Investimentu loloos ba labarik sira hahú antes moris. Ita tenke fó apoiu ba inan sira ne’ebé isin-rua ho kualidade kuidadu prenatal, asegura isin-rua ne’ebé saudavel no partu ne’ebé seguru. ita-nia kompromisu estende ba kuidadu bebé foin moris, promove fó-susubeen inan nian, no estabelese programa primeira infánsia ne'ebé forte. Asesu ba bee moos, saneamentu ne'ebé di’ak, no edukasaun pré-eskolár ne'ebé komprensivu forma baze ba dezenvolvimentu saudavel.
Labarik ida-idak merese hetan protesaun husi perigu, kuidadu saúde no edukasaun ne'ebé kualidade, hahán nutritivu, no direitu fundamentál atu halimar no simplesmente sai labarik. Hirak-ne'e la'os privilejiu – sira ne'e mak direitu fundamental sira ne'ebé ita tenke salvaguarda ba foin-sa'e ida-idak iha ita-nia nasaun.
Ba ita-nia foin-sa'e sira ne'ebé hatudu ona lideransa iha ita-nia komunidade sira, aprende língua oioin, envolve iha teknolojia, no liga ho mundu enkuantu kontinua metin iha ita-nia valór nu’udar Timor-oan -- imi inspira ami hotu. Imi prova katak ki'ik iha medida la limita grandeza husi ita-nia mehi no susesu sira.
Inan-aman, mestre, no líder komunitáriu sira, mai ita kompromete fali ita-nia an atu kria ambiente ne'ebé labarik sira bele moris diak. Ita tenke rona sira-nia hanoin, apoia sira-nia aspirasaun, no asegura katak desizaun hotu-hotu ne'ebé ita halo konsidera ninia impaktu ba jerasaun sira iha futuru.
Hamutuk, ita sei harii Timor-Leste ida iha-ne’ebé labarik ida-idak bele tuir eskola, sente seguru, mehi la iha limitasaun, no hatene katak sira iha fatin importante iha ita-nia nasaun nia istória. Ida-ne'e signifika investe iha klínika saúde maternal, haluan sentru edukasaun infantil, hadi'a infrastrutura bee no saneamentu, no asegura katak labarik ida-idak hetan nutrisaun ne'ebé di'ak dezde sira nia loron dahuluk.
Ba labarik sira hotu: imi la'os de'it líder ba aban-bainrua nian -- imi importante ba loron ohin. Imi-nia kuriosidade, alegria, pergunta, no mehi sira importante. Kontinua aprende, kontinua husu pergunta, kontinua fiar iha imi-nia an rasik, no nunka haluha katak imi iha kbiit atu halo ami-nia mundu sai di'ak liután.
Hein katak Loron Mundiál ba Labarik ida-ne’e fó hanoin mai ita hotu katak investe iha labarik sira – hahu husi kuidadu pré-natal to'o edukasaun infantil -- mak investe iha pás, prosperidade, no futuru ne'ebé murak ba ita-nia rai doben Timor-Leste.
Ho domin no votus felisidades ba labarik sira hotu iha Timor-Leste no iha mundu tomak.
J. RAMOS-HORTA
Prezidente no Laureadu Nobel ba Pás