Uluk nomeasaun ba tinan 5, maibé tenke troka tiha iha dalan klaran

 

DILI (TOP) Bainhira partidu FRETILIN desidi sai ‘kabide’ no ‘ai-tonka’ ba governasaun daualu nian iha tinan 2020, foti desijaun hodi hapara tiha Prezidente Autoridade Munisipiu (PAM) sira iha dalan klaran maske sira hetan nomeasaun ba mandatu tinan lima nian.

PAM sira ne’ebé lakonsege troka mak munisipiu Aileu, tanba nia PLP no Ainaro nian, tanba nia husi KHUNTO. Munisipiu sira seluk ne’e troka hotu kedas ba kuadru FRETILIN sira.

Vise-Ministru Asuntus Parlamentares, Adérito Hugo da Costa hateten, bainhira governu atu halo ezenorasaun ba Prezidente Autoridade Munisipiu sesante no nomeia Prezidente Autoridade Munisipiu foun ne'e bazeia ba kompetensia adminitrasaun nivel Munisipiu nian.

"Nune'e iha loron 120 dias ne'e Ministériu Administrasaun Estatal no Konsellu Ministru servisu ho seriu tebes haree situsaun iha terenu no tranforma ba dekretu lei lubuk ida kona-ba mudansa sira-ne'e", nia esplika ba jornalista sira iha Parlamentu Nasionál foin lalais.

Iha deklarasaun politika husi bankada FRETILIN katak, ezenorasaun ne'e viola konstituisaun no viola lei Komisaun Funsaun Publika, nune'e hanoin katak, laiha baze fundamental mak viola, tanba halo hotu alterasaun.

"Nonu governu haree katak, ezenorasaun ne'e atu tau atensaun seriu ba servisu iha nivel Munisipiu no postu Adminitrativu tanba ita tenke hakbesik atendimentu publiku nian ba povu, kuandu atraves ba programa desentralizasaun poder lokal," nia dehan.

"Tanba kompromisiu governu nian mak atu reforsa administrasaun estadu nian hodi delega ba nivel Munisipiu to'o postu. Enkuantu xefe suku foun sira nia kompotensia mos elevadu. Tanba prosesu diskusaun ba desentralizasaun poder lokal kleur tebes desde governu da-huluk, entaun governu ida-ne'e promete atu implementa ida-ne'e iha tempu badak", nia hakotu.

Iha fatin hanesan, deputadu FRETILIN, Antonino Bianco hateten, dezisaun governu ne'ebé ezonera Prezidente Autoridade Munisipiu no Administrador Munisipiu inklui Diretór sira kuaze husi munisipiu sira hotu kedas.

Nia dehan, tuir lei númeru 7/2009 kriasaun Komisaun Funsaun Públika (KFP) atribui kompotensia  tanba iha artigu 7 hatene, não pode ser delegada a competencia para recrutar ka nomeia ou cesar a relação do trabalho dirigente.

"Ida-ne'e mak violasaun grave, tanba lei kria komisaun funsaun públiku ninia kompotensia halo selasaun ne'e, maibé ho dekretu lei 84/2023 dehan livremente nomeia ka ezonera husi PM, ida-ne'e mak ditadura ka autoritariu. Ha'u hanoin tanba sa mak Prezidente Repúblika bele promulga dekretu lei ne'e", nia dehan.

Nune’e mós deputadu FRETILIN, Joaquim dos Santos "Boroluli" konsidera IX Governu konstitusionál halo nomeasaun ba administradór ka Prezidente Autoridade foun Munisípiu sira  destroi funsionamentu administrasaun públiku, tanba Manatuto seidauk hotu.

Joaquim dos Santos dehan, tuir loloos ne'e IX Governu labele revoga lei númeru 3/2016, se hakarak  hadia administrasaun Públiku, ne'ebé Estadu instala kuaze liu tinan 20 ona, se hakarak halo mundansa karik, halo mudansa ba di'ak nian.

"Maibé, mudansa ida agrora IX Governu konstitusionál halo, hanesan destroisaun ida ba administrasaun públiku, dekreitu  lei 84/2023 mai atu subistitui dekretu lei númeru 3/2016, ne'e, ida ne'e ha'u konsidera hanesan mai destroi desizaun administrasaun Públiku ninia sistema ne'ebé ita  harii tiha ona," deputadu Joaquim argumenta.

Nia esplika, momentu VIII  governu aplika lei ne'e,  maibé lei ne'e la'ós VIII governu mak produz, maibé iha tempu governasaun Kay Rala Xanana Gusmão nian mak produz lei  númeru 3/2016, mak hotu-hotu konsidera nomeasaun pur merítu.

"Agora sira produz tiha lei ne'e to'o IX Governu sira hakarak haree katak lei ne'e la afavor ba sira nia polítika, entaun sira muda ka hasai tan dekreritu lei 84/2023 ne'e para tau ses tiha selesaun pur merítu hodi halo de'it nomeasaun Polítiku."

Deputadu FRETILIN ne’e konsidera, nomeasaun ne'e administradór nomeia de'it ema ne'ebé halo tuir governu nia hakarak, la'ós atu hala'o knaar, no fó garantia sistema administrasaun ne'ebé estabel no ekilibru ba Estadu.

Vise Prezidente Bankada CNRT, deputadu Patrocinio Fernandes.

Maibé, Vise Prezidente Bankada CNRT, deputadu Patrocinio Fernandes konsidera nomeasaun ne’e dezde uluk kedas CNRT hanoin katak la iha prosesu ida mak kona-ba desizaun atu estraga  funsionamentu Estadu nian.

"La iha desizaun ida katak ema la kestiona,  desizaun hotu-hotu sempre iha kestiona,  ida ne'e maka demokrasia no estudu direitu demokrátiku, satan iha ne'e bankada parlamentár ida konserteza sira iha hanoin rasik  hodi haree prosesu estadu ninian, ne'ebé laiha ema ida atu dehan katak, labele kestiona," katak Patrocinio.

Nia esplika, Estadu iha regra, iha mós lei sira atu bele regula prosesu sira ne'e hotu, prosesu kona-ba nomeasaun Governu halo  bazeia ba dekreitu lei númeru 3/2016, depois foin dadauk IX Governu konstitusionál altera tiha,  dekrelitu lei 84/2023  ninian.

Nia dehan, husi dekreitu lei ida ne'e mak fó kompetensia ba IX Governu liuliu ba prezidente autoridade ba munisípiu sira, ne'e membru governu tutela, mak propoin ba Primeiru-Ministru uza nia kompetensia tuir dekreitu lei ne'e fó atu halo nomeasaun.

The Oekusi Post
Author: The Oekusi PostWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
www.OeKusiPost.com nu’udar plataforma media online iha Oe-Kusi Ambeno, Timor-Leste ne’ebé aprezenta notísia iha área oioin iha teritóriu nasionál. Rua. Numbei, Oe-Kusi Ambeno Mobile: +670 7723 4114 Email: info (at) OeKusiPost.com

Online Counter