Governu tenke prevê orsamentu ba sidadaun difisiente sira

DILI (TOP) — Koordenadór Core Group Transparency Timor-Leste, Sabino Fitun husu ba Prezidente Repúblika José Manuel Ramos-Horta hodi uja nia kompetensia hato’o ba governu tenke prevê orsamentu ba sidadaun difisiente sira ih arai-laran hodi nune’e bele ajuda no hakbi’it maluk difisiente sira seluk, tanba tuir sira katak, durante ne’e governu ladun seriu tau atensaun liu husi orsamentu jeral estadu tinan-tinan.

“Ohin husi ekípa CGT-TL mai hasoru prezidente repúblika hodi hato’o preokupasaun ne’ebé asosiasaun ne’e iha, tanba ita haree katak tinan hirak ba kotuk orsamentu estadu sempre la inkluzivu, tanba ne’e ami husu prezidente karik bele, loke espasu díalogu ho órgaun estadu para ba oin kria orsamentu jerál estadu ida ne’ebe tenki assesivel no inkluzivu ba ema ho defisiensia,” Sabino ba jornalista sira hafoin reuniaun ho xefe estadu iha pallasu prezidénsial Aitaraklaran Bebora-Dili, Kinta 09 Juñu 2022.

Koordenadór CGT-TL, Sabino Fitun iha entrevista ho mídia iha pallasu prezidensial 09-06-2022. Foto TOP/Ezequias Tomás..

Tuir nia katak, tinan naruk ona restaura tiha independensia maibé, dezenvolvimentu sei do’ok husi maluk defisiensia sira, tanba ne’e sira husu tulun ba xefe estadu bele ko’alia ho governu oinsá bele maximiza liután tau atensaun ba ema ho defisiensia.

“Kolega sira hatene iha asuntu edukasaun, saúde, justisa, infraestrutura públiku sira hanesan estrada, to’o tinan 20 ona ita restaura independensia más dezenvolvimentu nafatin do’ok husi maluk defisiensia sira, asesu ba maluk defisiensia sira susar tebtebes, tanba ne’e ami hanoin katak ho hasoru prezidente para bele hola inisiativa dialogu ho órgaun estadu sira para orsamentu jerál estadu 2023 bele assesivel no inkluzaun liután,” nia esplika.

Nia dehan, hafoin sorumutu ne’e xefe estadu promete ba sira katak iha enkontru ka partisipa seremonia formal ruma sei hato’o preokupasaun sira husi maluk defisiensia ba governu, ho objetivu bele buka meius ida di’ak para ema hotu iha nasaun ne’e sente moris la iha ida mak sente hela iha kotuk.

“Prezidente ohin dehan katak asuntu sira ne’e importante duni, no hanoin katak labele husik ema ida iha kotuk, entaun nia kompromete atu aban iha enkontru ida ho doador sira sei hato’o asuntu defisiensia ba iha governu. Ohin ami mós husu ba prezidente bele husu ba parlamentu nasionál ratifika ona konvensaun internasionál ba direitu ema defisiensia nian ne’ebé iha dia 4 Maiu konsellu ministru aprova tiha ona,” nia esplika.

Ema ho defisiensia iha Timor-Leste hanesan grupu ne’ebé marjinalizadu iha Timor-Leste tanba sira ladun hetan oportunidade hanesan ho sidadaun sira seluk. Maioria ema ho defisiensia iha esperensia hanesan estigma, diskriminasaun, violensia husi familia no komunidade no familia mos abandona membru familia ne’ebe ho defisiensia liliu sira ne’ebe ho problema pisikososial.

Tanba ne’e antes ne’e organizasaun ka asosiasaun difisiente sira iha rai-laran hamutuk ho ajensia internasional sira halo kampaña ida atu hasa’e konsensia públiku hodi muda atetude sosiedade nian hasoru ema ho defisiensia oinsa atu bele fó tratamentu ne’ebé mak dignu ba sira hanesan umanu hodi hamenus stigma no diskriminasaun hasoru ema ho defsiensia iha Timor-Leste, inklui mós hodi suporta ba ratifikasaun konvensaun ONU ba ema ho defisiensia (UNCRPD).

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter