Timor-Leste finaliza ona prosesu adezaun ba OMK

GENEBRA (TOP) – Repúblika Demokratika Timor-Leste (RDTL) hahu tama ona iha hakat final hodi sai nu’udar membru ba Organizasaun Mundial Komersiu (OMK) ka World Trade Organization (WTO).

Governu Timor-Leste hahu aplika atu tama ba World Trade Organization (WTO) ka Organizasaun Mundial ba Komersiu (OMK) iha fulan Novembru tinan 2016, no iha loron 7 Dezembru 2016, Konsellu Jeral estabelese grupu traballu hodi ezamina aplikasaun governu Timor-Leste nian ba OMK, iha artigu XII husi Akordu Marraquexe ne’ebé institui ba OMK.

Grupu traballu hahu hasoru malu iha loron 1 Outubru 2020, 29 Jullu 2021, 29 Abril 2022, 30 Setembru 2022, no 20 Abril 2023 liu husi lideransa (Chairman) Rui Macieira husi Portugal.

Iha loron Sesta 11 Outubru 2023, grupu traballu ne’ebé lidera husi Xefe Negosiador atual Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay ne’ebé akompaña husi Ministru Komersiu no Industria, Filipus Nino Pereira no Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Manetelo realiza enkontru ho estadu membru OMK sira iha kuartel jeral OMK iha Genebra, Suísa.

Estadu membru OMK sira elojia Timor-Leste nia empeñamentu forte ho traballu tékniku hodi ensera negosiasaun adesaun ba OMK. Timor-Leste subliña nia determinasaun ba rezolve kestaun têknika pendente sira, promulga ona projetu lei pendente sira, no falta de’it atu asina akordu bilateral ho Indonézia no Thailandia iha fulan ida ne’e nia rohan ne’ebé hatudu Timor-Leste iha dalan ne’ebé loos no atu konklui ona nia prosesu adesaun ba OMK iha konferensia ministerial (MC13) iha Fevereiru 2024.

Lidera husi embaixador Portugal, Rui Macieira, Grupu Traballu fó boas-vindas ba delegasaun nivel a’as husi Díli, lidera husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay ne’ebé resentamente nomeadu nu’udar Xefe Negosiador ba OMK.

Embaixador Macieira nota katak, Grupu Traballu ba dala ne’en la’o durante tinan tolu ona hafoin enkontru dahuluk iha Outubru 2020.

Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay hamutuk ho embaixador Portugal, Rui Macieira iha Kuartel Jeral OMK, Kuarta 10 Outubru 2023. Foto Media VPM1.

“Ha’u impresionadu ho progressu lalais tebes ne’ebé konsege halo iha grupu traballu ne’e. Sekretariadu OMK hatete mai ha’u katak, ida ne’e nu’udar progressu ne’ebé la’o lalais liu entre adesaun hamutuk 24 ne’ebé oras ne’e sei la’o hela. Ida ne’e tanba serbisu maka’as no komitmentu ekipa negosial Timor nian no apoiu kooperasaun husi membru sira hotu,” hateten Embaixador Macieira durante halo aberta ba enkontru grupu traballu ba dala VI iha Kuartel Jeral OMK iha Genebra, Suísa iha loron Sesta 11 Outubru 2023.

“Ha’u fiar metin katak, Timor-Leste oras ne’e iha ona dalan ne’ebé loos atu sai nu’udar membru OMK, ho elementu maior sabi sira iha negosiasaun adezaun rezolvidu no konkorda malu tiha ona,” Embaixador Macieira afirma.

Nia hatutan, involvimentu direta no fasilitasaun husi nivel politiku husi Diretora-Geral OMK, Ngozi Okonjo-Iweala, durante negosiasaun tama iha faze krítika iha fulan hirak ikus nia laran. Semana kotuk, nia simu vizita Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta mai iha sede OMK, oferese nia apoiu no sujestaun atu finaliza lalais prosesu adezaun ne’e iha enkontru ministerial (MC13), no rekomenda ba Sekretariadu OMK atu hala’o serbisu hamutuk ho ekipa traballu husi Dili hodi prepara ba pós-adezaun.

Xefe Negosiador Timor-Leste ba adezaun OMK atual Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay hateten, esforsu maka’as tebes hala’o tiha ona atu adapta no halo progresu konstrutivu, kreativu atu mantein Timor-Leste nia dalan loos ba adezaun ne’ebé loos ho lalais.

“Ha’u espera katak, ita boot sira hotu konkorda ho ha’u katak, Timor-Leste agora iha ona hakat final ba adezaun OMK nian. Ha’u fiar katak, grupu traballu sira sei iha pozisaun atu adopta Pakote Adezaun iha tempu badak hodi hein Konferensia Ministerial OMK nian tuir mai,” hateten Xefe Negosiador Timor-Leste ba adezaun OMK atual Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay ba Estadu membru OMK sira.

Vise-Primeiru-Ministru ne’e relata, kona-ba progressu substansia sira alkansadu ona iha negeosiasaun bilateral sira ba asesu merkadu ho membru sira, ho negosiasaun hotu termina ona, no asina akordu sei akontese molok fulan ida ne’e remata.

Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay nota katak, Timor-Leste iha komitmentu boot atu hakat liu saida mak Nasaun Menus Dezenvolvimentu (Leat Developed Countries) sira hakarak nu’udar ilustra iha komitmentu ambisiozu lubuk ida ne’ebé prontu atu hala’o, inklui adezaun ba Akordu Teknolojia no Informasaun no Akordu Expansaun Teknolojia no Informasaun. Projetu kronograma kompromisiu korespondente programadu tiha ona hodi konsidera formalmente ba aprovasaun husi Komite Teknolojia no Informasaun iha loron 19 Outubru 2023.

Iha parte lejislativa nian, Vise Primeiru-Ministru informa ba estadu membru OMK katak, maske iha mudansa ba governasaun iha tinan kotuk, lezislasaun sira ne’ebé presija atu durante periodu adezaun no pós-adezaun kontinua elabora no adopta, ho respeitu ba prazu akordu sira.

(Diskursu disponivel iha ne’e).

Vise-Diretor OMK, Xiangchen Zhang hateten, impressionadu tebes ho disponibilidade Governu Timor-Leste hodi adere (tama) ba OMK, ne’ebé nu’udar hakat ida krítiku tebes ba adezaun ba Assosiasaun Nasões Sudeste Asiátiku (ASEAN).

“Ha’u hanoin ida ne’e mak ami temi: buat furak mai ho nia parseiru sira,” nia hateten.

Zhang relembra katak, Diretora-Geral OMK, Ngozi Okonjo-Iweala koloka adezaun nasaun LDC rua Timor-Leste ho Comoros nu’udar prioridade, no hato’o instrusaun ba Sekretariadu OMK atu fasilita rezolve adezaun nu’udar rezultadu MC13 la’o dala ida ho prosedimentu ne’ebé hato’o husi Ministru sira iha MC12.

Membru sira apoiu objetivu terminasaun adesaun MC13 ne’e, no rekoñese esforsu signifikativu sira ne’ebé hala’o husi Timor-Leste durante tinan tolu ikus. Sira em-faze katak, Timor-Leste foku nafatin hodi finaliza prosesu ne’e, posibilita nasaun ne’e atu atinje progresu ne’ebé estabel, no subliña importansia nasaun menus dezolvimentu sira atu tama ba organizasaun ne’e.

Hakat tuir mai

Embaixador Rui Macieira hateten katak, enkontru grupu traballu ba dala VI kuaje finaliza ona elementu pendente sira ba adezaun OMK, marka konkluzaun husi negosiasaun bilateral ikus ba adezaun merkadu ne’ebé pendente no progresu hatudu ba finalizasaun diskusaun kona-ba projetu relatoriu husi grupu traballu. Maibé, manifesta nia preokupasaun kona-ba tempu, tanba hanoin katak, kalendariu atu finaliza prosedimentu sira ne’ebé presija apertadu tebes.

Objetivu Embaixador Macieira mak atu kontinua konsolidasaun no verifikasaun ba elaborasaun kalendariu bens e moveis no finalizasaun elaborasaun relatoriu iha fulan Novembru tinan ida ne’e. Grupu Traballu ikus mai sei halo enkontru tuir mai no ikus nian iha tinan 2023 nia rohan atu adopta Pakote Adezaun liu referendum no transmite ba MC13 ba asaun formal.

Hafoin ida ne’e, iha loron ne’e kedas Xefe Negosiador atual Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay ba asina akordu bilateral ho Estadu Unidus Amerika (EUA) iha embaixada EUA nian iha Genebra, Suísa.

Hafoin termina hakat ikus ba adezaun WTO nian, Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay ba asina kedas akordu bilateral ho Estadus Unidus Amerika liu husi nia Reprezentante Adjunta Komersiu no Xefe Misaun EUA nian iha Genebra, María L. Pagán iha loron Sesta 11 Outubru 2023. Foto Misaun EUA iha Genebra.

“Estadus Unidus Amerika ho kontente hakarak anunsia konkluzaun negosiasaun bilateral ba asesu merkadu ho Timor-Leste, nu’udar parte esforsu Timor-Leste nian atu adere ba Orgamizasaun Mundial Komersiu. Timor-Leste solisita ba adezaun OMK iha tinan 2016 no komesa serbisu ativamente hodi atinji objetivu ne’e iha tinan 2020. Kompromisiu forte Timor-Leste nian iha avansa negosiasaun permite progresu sira signifikativu tebes iha tinan rua ikus ne’e, inklui konkluzaun ba ami nia akordu bilateral,” hateten Embaixadora Katherine Tai.

“Estadus Unidus hein katak, sei serbisu hamutuk ho Timor-Leste no ho nasaun membru OMK sira seluk, medidas sira ne’ebé Timor-Leste esforsu hodi avansa mak atu kompleta nia adezaun. Paralelamente prosesa adezaun ba OMK, Timor-Leste mós oras ne’e esforsu aan hela hodi sai membru ASEAN”.

Hafoin termina hakat ikus ba adezaun WTO nian, Vise Primeiru-Ministru, Ministru Koordenador ba Assuntu Ekonómiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Dato Sri Francisco Kalbuadi Lay ba asina kedas akordu bilateral ho Estadus Unidus Amerika liu husi nia Reprezentante Adjunta Komersiu no Xefe Misaun EUA nian iha Genebra, María L. Pagán iha loron Sesta 11 Outubru 2023. Foto Misaun EUA iha Genebra.

Antes ne’e governu Timor-Leste, finaliza tiha ona akordu bilateral sira kona-ba asesu ba merkadu ho nasaun membru OMK hamutuk 7 hanesan Austrália, Nova Zelandia, Japaun, Kambodia, Uniaun Europeia, Philipina no Kanada. Nune’e, iha fulan hirak oin mai, Timor-Leste ho dilizente sira sei esforsu hodi finaliza kestaun pendente sira hodi fornese dokumentu adisional inklui finaliza mós akordu bilateral ho nasaun membru OMK sira seluk mak hanesan Indonesia no Tailandia molok fulan Outubru ne’e remata.

The Oekusi Post
Author: The Oekusi PostWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
www.OeKusiPost.com nu’udar plataforma media online iha Oe-Kusi Ambeno, Timor-Leste ne’ebé aprezenta notísia iha área oioin iha teritóriu nasionál. Rua. Numbei, Oe-Kusi Ambeno Mobile: +670 7723 4114 Email: info (at) OeKusiPost.com

Online Counter