Padre ka eis Padre?

DILI (TOP) – Arcebispo Theodore McCarrick laicizado (hasai) ona husi Papa Francisco iha loron 16 Fevereiru 2019, tanba konsidera sala duni (kulpadu) ba kazu abuzu sexual no krime kanôniku seluk. Maibé, Igreja dehan, ordenasaun ne’e nu’udar (sinal) ba ema ida ne’ebé labele hasai to’o mate (marka irremovível) ka irremovable imprint, karater ida ne’ebé “konfigura sira ho Cristo”, no ordenasaun nunka lakon – laiha poder ida iha mundu rai-klaran bele halakon (hamoos) sakramentu odernasaun.

Tuir reportazen Ajensia Notisia Katolika (Catholic News Agency) katak, ordenasaun, hanorin katekizmu Igreja Katólika konfere espíritu santu ne’ebé permite ‘poder sagradu’ ida so bele mai husi Cristo rasik liu husi Nia Igreja.

Ordenasaun, iha teolojia katólika halo mudansa ida permanente ne’ebé Igreja mós laiha poder atu reverte (reverse). Maibé, realidade ne’ebé oras ne’e akontese iha Timor-Leste ligadu ba kazu Padre ida ne’ebé Vatikanu bandu ona atu hala’o nia kna’ar saserdotal, mosu konfujaun atu kontinua bolu nia Padre ka eis Padre.

“Ita boot nu’udar sasordote ida para sempre,” esplika karta ba Hebreu sira ne’ebé TOP asesu husi Ajensia Notisia Katólika.

Maibé artigu ne’e afirma tan, Padre ida ne’ebé maka laicizado ona sei la bolu nia “Padre” ona ka ho titulu sira seluk.

Maibé, sei lakon estadu clerical bainhira komete krime todan ruma ka padre sira rasik maka hato’o pedidu rezignasaun ba Amo Papa individualmente, maibé sakramentu saserdotal ne’ebé Padre ida simu sei la lakon husi nia isin loloo to’o mate.

Klérigu (Padre) ida, ka ministru sagradu iha Igreja, nu’udar ema ida ne’ebé ordenadu no hetan permisaun husi Igreja atu hala’o ministériu sagradu.

“Embora ordenasaun nunka lakon – laiha poder ida iha mundu rai-klaran bele halakon (hamoos) sakramentu odernasaun-ema ida lakon status legal nu’udar klérigu ida – ne’e hanaran “laicizadu””.

Bainhira ema ida lakon nia Estadu Clerical, nia laiha ona direitu atu hala’o ministériu sagradu iha Igreja, eseptu iha situasaun extrema hasoru ema ruma iha situasaun ne’ebé fó ameasa ba mate, nia bele hala’o.

Ema ne’ebé maka lakon ona nia estadu clerical mós laiha ona direitu kanônika atu hetan suporta finansial husi Igreja.

Dala barak, ema ne’ebé laicizadu bele hola feto ona, maibé ida ne’e ladun akontese barak.

Iha seluk, Padre Martinho Gusmão fó nia hanoin pessoal katak, Padre ida bele lakon nia estadu clerical bainhira nia rasik maka hatama pedidu rezignasaun no komete krime todan ruma.

“Ami Padre sira lakon Estado Clerical bainhira ami komete krime ka secara hati nurani la mampu bertahan hato’o ami nia karta rezignasaun ba bispo depois haruka ba Roma, no Roma haruka mai, ida ne’e maka lakon,” esplika Padre Martinho Gusmão via kontaktu messenger ba TOP, Kuarta 27 Janeiru 2021.

Liga ba kazu Padre ne’ebé vatikanu bandu tiha ona hodi labele hala’o atividade saserdotal tuir Pe. Martinho katak, bainhira Tribunal seidauk halo kondenasaun ba nia, públiku laiha lejitimidade hodi bolu nia eis Padre.

“Maibé, se amo bispo dehan hasai ona nia husi Padre, entaun prontu buat ne’e mak ne’e ona, ne’eduni… maibé, nia atu Padre ka eis Padre ona mós ita ba vizita malu ne’e laiha problema ida,” esplika Pe. Martinho hodi afirma nia esplikasaun ne’e la reprezenta Igreja Katolika Timor, maibé nu’udar Padre baibain ida, tanba ida ne’ebé reprezenta Igreja Timor maka Bispo ka Padre ne’ebé hetan nomeasaun husi Bispo.

Padre ida ne’ebé Vatikanu bandu ona atu hala’o nia kna’ar saserdotal, oras ne’e kumpri hela prijaun domisiliariu iha Dili, tanba hetan akuzasaun kriminal husi Ministériu Públiku, no seidauk iha desijaun final husi Tribunal kona-ba kazu nee rasik, maibé Vatikanu hasai ona desijaun ba nia hodi labele hala'o atividade saserdotal.

Entretantu, Arsebispu Metropolitana Dili, Dom Virgílio do Carmo da Silva, SDB liu husi konférensia ba imprensa iha loron 6 Outubru 2020 katak, senõr RD nu’udar eis Padre ona.

“Atan ha’u hakarak fó no konfirma dala ida tan, pozisaun uma kreda ninian liga ho kazu Señór Daschbach nuudar eis amu ninian iha tinan rua liu ba, Amu Papa hasai tiha ona hosi kargu nu’udar amu-lulik,” hateten Dom Virgílio ne’ebé TOP sita husi TATOLI.

Igreja dehan, ordenasaun ne’e nu’udar (sinal) ba ema ida ne’ebé labele hasai to’o mate (marka irremovível) ka irremovable imprint, karater ida ne’ebé “konfigura sira ho Cristo”, no ordenasaun nunka lakon – laiha poder ida iha mundu rai-klaran bele halakon (hamoos) sakramentu odernasaun, maibé Padre ida bele lakon nia status clerical hanesan labele halo ka dirije seremónia eukaristia, labele fó komuñaun, rona konvesa, fó bensaun no seluk tan.

Nia titulu nu’udar padre ne'e sei labele hasai to'o nia mate, tanba Igreja dehan, ordenasaun ne’e nu’udar (sinal) ba ema ida ne’ebé labele hasai to’o mate (marka irremovível), no ordenasaun nunka lakon – laiha poder ida iha mundu rai-klaran bele halakon (hamoos) sakramentu odernasaun.

Nota husi redasaun: Redasaun TOP laiha interese ba kazu ne'e no la defende ema ida iha kazu ida ne'e, maibé esforsu atu aprezenta no hatene de'it termu sira bainhira Vatikanu bandu Padre ida labele hala'o atividade saserdotal ne'e sei bolu nafatin Padre ka eis Padre. 

Kumprimentus,

Redasaun.

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter