Oe-Kusi naleok, Atauro nakukun

BIKELI (TOP) – Komunidade sira iha suku Bikeli, lamenta no kestiona maka’as kona-ba prose s implementasaun ba projetu pilotu Zona Espesial ba Ekonomia Sosial Merkadu (ZEESM) ne’ebé ejekuta husi eis Primeiru-Ministru atual Sekretáriu Jerál partidu FRETILIN, Mari Bin Amude Alkatiri ne’ebé konsege gasta tinan lima (5) hodi dezenvolve de’it suku lima (5) iha Rejiaun Administrativu Espesiál Oe-Kusi Ambeno (RAEOA) sai NALEOK (DI’AK), maibé abandona tiha postu Atauro to’o oras ne’e kontinua nakukun hela, Atauro KANA LEKOF (LA DI’AK).

Xefe Suku Bikeli, Daniel Martins sita konstituisaun RDTL iha artigu 5 katak illa Atauro mós tenke hetan tratamentu administrativu espesial hanesan Oe-Kusi Ambeno, maibé durante tinan barak Atauro seidauk hetan tratamentu ida espesial, tanba faktu hatudu durante prosesu implementasaun projetu pilotu ZEESM, konsentra de’it ba suku 5 iha Oe-Kusi Ambeno hodi haluhan tiha Atauro to’o ohin loron.

“Hakerek iha konstituisaun RDTL dehan katak, Atauro no Oe-Kusi Ambeno sei hetan tratamentu espesial. Agora Oe-Kusi Ambeno besik tinan 10 ona iha sira nia lian dehan katak Oe-Kusi NALEOK (Di’ak), maibé ami hateten katak Atauro la NALEOK, Atauro nakukun. Tanba saida, osan ne’ebé aprova ne’e hotu-hotu ba fali Oe-Kusi Ambeno,” xefe suku Daniel hato’o lamentasaun ne’e ba eis Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão bainhira halo asaun karidade iha suku Bikeli, Tersa 4 Agostu 2020.

“Tanba ne’e mak hato’o hela ba maun Xanana atu rekomenda ba governante sira atu aselera lalais tratamentu ba Atauro bele hanesan mós ho Oe-Kusi Ambeno,” nia afirma.

Suku Bikeli nu’udar mós suku ida husi suku 5 ne’ebé hamahan aan iha postu administrative Atauro, munisipiu Dili. Suku ne’e nia largura ho nia luan hamutuk 36Km2. Total populasaun iha suku ne’e hamutuk 2647, feto hamutuk 1350, mane hamutuk 1297.

Administrativamente, Bikeli iha aldeia 4. Distansia husi suku Bikeli ba postu administrativu hamutuk 14Km, no distansia husi suku ba administrasaun munisipiu Dili hamutuk 36Km. Maioria populasaun iha suku ne’e nu’udar peskador.

Nia sita, problema ne’ebé boot liu iha aldeia 4 ne’e mak laiha bee moos. Parte infraestrutura mós sai problema boot, tanba kondisaun estrada sira a’at tebes. Ligasaun estrada ba aldeia sira mós nia kondisaun aat tebes, aumenta tan komunidade barak iha aldeia balun to’o oras ne’e seidauk hetan asesu ba enerjia eletrisidade.

“Komunidade sira mós asesu ba rede telekomunikasaun tantu husi TT, TELEMOR no TELKOMCEL maioria asesu iha tempu loron de’it. Kalan labele asesu, tanba rede laiha”.

Hatan ba lamentasaun ne’e, Kay Rala Xanana Gusmão katak nia misaun durante hala’o besik fulan tolu ona ne’e nu’udar misaun umanitáriu hanaran misaun Covid-19 hodi tulun kbi’it la’ek sira iha rai-laran.

“Ohin ita rona xefe suku ko’alia politika itoan, maibé ha’u nia misaun ne’e ha’u lakohi kahur ho politika. Ami mai iha ne’e la’os atu buka dadus hodi hato’o ba governu. Ha’u kala rona de’it imi nia preokupasaun, maibé ha’u labele halo buat, tanba agora ha’u la’os iha governu laran,” esplika Xanana.

Entretantu, rezultadu auditoria husi Tribunal Kamara Kontas ho númeru prosesu 2/2016A/UDIT-S/CC hatudu violasaun barak iha prosesu implementasaun projetu pilotu ZEESM iha Oe-Kusi Ambeno.

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter