Planu perfurasaun mina iha Suai hahu husi governasaun Xanana

DEBUS (TOP) – Prezidente Konsellu Kombatente Libertasaun Nasionál, Videl de Jesus ‘Riak Leman’ hateten, prosesu perfurasaun posu mina sira ne’ebé oras ne’e akontese iha munisipiu Kovalima ne’e mai husi governasaun Kay Rala Xanana Gusmão.

“Esforsu veteranu sira husi Australia no Timor-Leste nian maka hodi konsege halo akordu ho empreza ne’ebé aban atu halo perfurasaun ba mina, no iha sestu governu konstitusional ne’ebé maun boot Kay Rala Xanana Gusmão nu’udar Primeiru-Ministru, akordu ne’e mai husi ne’eba,” hateten Riak Liman molok husu matak-malirin ba martir sira iha Monumentu Setembru Negro 1999 iha aldeia Debus, suku Debus, Postu Administrativu Suai, munisipiu Kovalima, Tersa 26 Outubru 2021.

Atividade husu matak-malirin ba martir sira ne’e partisipa husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak ne’ebé akompaña husi Ministru Petróleu no Mineral, Víctor da Conceição Soares, Xefe Estadu Maior Jenerál FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL), Tenente Jenerál, Lere Anan Timur ho nia membru sira inklui veteranu sira husi munisipiu 12 inklui Rejiaun Administrativu Espesial Oe-Kusi Ambeno (RAEOA).

Riak Leman mós husu ba Kovalima-oan sira tenke koopera ho empreza Timor Resources hodi bele hala’o prosesu perfurasaun mina ne’e la’o ho di’ak to’o remata.

Entretantu, hafoin susesu viabiliza governasaun atual, FRETILIN durante ne’e sempre reklama, atividade petróleu iha rai maran (Onshore) shore hanesan FRETILIN nia susesu, maibé realidade loloos maka deputadu FRETILIN sira vota kontra Programa VIII Governu iha tinan 2018, ne’ebé inklui atividade petrolifera ne’e.

Fasilidade perfurasaun./Net

Tuir komunikadu ba imprensa ne’ebé The Oe-Kusi Post (TOP) asesu husi portal ofisial Autoridade Nasionál ba Petróleu no Minerál (ANPM) katak, Kontratu Perfurasaun Mina no Gas iha rai-maran ka Onshore ne’ebé kompañia Timor Resources atu hahu dadauk iha loron Kuarta 27 Outubru 2021 hanesan operador ne’e asina iha tinan 2017.

Production Sharing Contracts ka PSC rua ne’ebé asina iha loron 7 Abril 2017 maka hanesan PSC TL-OT-17-08 kobre atividade mina no gas iha munisipiu Kovalima no Bobonaro, no PSC TL-OT-17-09 kobre atividade mina no gas iha munisipiu Manufahi no Ainaro. Kontratu rua ne’e asina iha Ministru Petroleu no Mineral, Alfredo Pires nia mandatu, no Timor Gap ne’ebe sei lidera husi Francisco Monteiro, ho Gualdino da Silva nia mandatu hanesan Prezidente ANPM.

Iha tinan 2019, deputadu sira husi bankada FRETILIN vota kontra xefe negosiador fronteira maritima, Kay Rala Xanana Gusmão nia esforsu atu sosa asaun husi ConocoPhillips no Shell Ltd, inklui vota kontra tratadu Fronteira Maritima.

Tratadu Fronteira Maritima Anexu B loke hela dalan ka opsaun, se dada ba Australia, Timor-Leste hetan 80% no Australia hetan 20%, se dada mai Timor-Leste, hetan 70% no Australia 30%, ne’e la’os inventa maibé tratadu rasik iha aneksu B artigu 2 hatu'ur kona-ba greater sunrise nia estatutu no nia porsentajen.

Tratadu fronteira maritima ne’e hatudu momoos ona katak, xefe negosiador fronteira maritima, Kay Rala Xanana Gusmão hakarak ka lakohi kadoras mina-rai tenke dada mai Timor-Leste. Ho ida ne’e maka Timor-Leste hetan 70%, no Australia hetan 30% tuir tratadu ne’e iha aneksu B artigu 2 kona-ba estatutu greater sunrise no nia porsentajen.

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter