Uja rai Estadu durante tinan 99, maibé tinan ida resin ona seidauk selu taxa

DILI (TOP) – Kompañia Ensul Meci-Gestão de Projectos de Engenharia, S.A / Dili Financial Business Center (DFBC) matenek aproveita frazilidade governasaun iha rai-laran hodi konsege hetan ona lisensa aluga rai Estadu iha área Kolmera ho durasaun tinan 99, maibé desde loron 16 Abril 2020 to’o ohin loron seidauk selu rai-ten ba Estadu.

Tuir Komunikadu ba Imprensa husi Ministériu Justisa katak, iha loron Kuarta 14 Setembru 2022, Ministru Justisa, Tiago Amaral Sarmento hala’o reuniaun ho 𝐄𝐍𝐒𝐔𝐋 𝐌𝐞𝐜𝐢 / 𝑫𝒊𝒍𝒊 𝑭𝒊𝒏𝒂𝒏𝒄𝒊𝒂𝒍 𝑩𝒖𝒔𝒊𝒏𝒆𝒔𝒔 𝑪𝒆𝒏𝒕𝒆𝒓 (DFBC) ho ninia advogadu Timor oan, Pedro Aparicio hodi husu ba Ministru Justisa atu bele emite Guia de Pagamento nune’e sira bele hahu selu sira nia dividas ne’ebé iha, no sira mós sei selu kontratu arrendamnetu bazeia ba kontratu investementu ne’ebé asina ona ho governu Timor-Leste iha tinan 10 liuba.

Bazeia ba klauzula Vigesima Quatru (24), Nu. 1. akordu espesial investementu ne’ebé iha ona entre 𝐄𝐍𝐒𝐔𝐋 𝐌𝐞𝐜𝐢 /DFBC ho governu, parte 𝐄𝐍𝐒𝐔𝐋 𝐌𝐞𝐜𝐢, tenke selu arrendamentu ho montante $𝟲𝟳𝟵𝟬 𝗸𝗮𝗱𝗮 𝗳𝘂𝗹𝗮𝗻 ba governu Timor-Leste, hahu iha fulan Abril 2020, maske nune’e to’o agora 𝐄𝐍𝐒𝐔𝐋 𝐌𝐞𝐜𝐢 sedauk kumpri sira nia dever hodi selu arrendamentu.

“ 𝑭𝒊𝒏𝒅𝒐 𝒐 𝒑𝒆𝒓𝒊𝒐𝒅𝒐 10 𝑨𝒏𝒐𝒔 𝒅𝒆 𝒊𝒏𝒔𝒆𝒏𝒄̧𝒂̃𝒐 𝒅𝒆 𝒑𝒂𝒈𝒂𝒎𝒆𝒏𝒕𝒐 𝒅𝒆 𝒓𝒆𝒏𝒅𝒂𝒔, 𝒓𝒆𝒇𝒆𝒓𝒊𝒅𝒐 𝒏𝒐 𝒏𝒖́𝒎𝒆𝒓𝒐 2 𝒅𝒂 𝒄𝒍𝒂𝒖𝒔𝒖𝒍𝒂 𝒗𝒊𝒈𝒆́𝒔𝒊𝒎𝒂, 𝑶 𝑰𝑵𝑽𝑬𝑺𝑻𝑬𝑫𝑶𝑹 𝑬𝑿𝑻𝑬𝑹𝑵𝑨 𝒑𝒂𝒈𝒂𝒓𝒂 𝒎𝒆𝒏𝒔𝒂𝒍𝒎𝒆𝒏𝒕𝒆 𝒂𝒐 𝑬𝑺𝑻𝑨𝑫𝑼 𝒂 𝒒𝒖𝒂𝒏𝒕𝒊𝒂 𝒅𝒆 𝑼𝑺𝑫 $6. 790.00 (𝒔𝒆𝒊𝒔 𝒎𝒊𝒍 𝒔𝒆𝒕𝒆𝒄𝒆𝒏𝒕𝒐𝒔 𝒆 𝒏𝒐𝒗𝒆𝒏𝒕𝒂 𝑫𝑶́𝑳𝑨𝑹𝑬𝑺 𝑵𝒐𝒓𝒕𝒆 𝑨𝒎𝒆𝒓𝒊𝒄𝒂𝒏𝒐), 𝒂 𝒕𝒊𝒕𝒍𝒖 𝒅𝒂 𝒓𝒆𝒏𝒅𝒂.”

“Investor internasional 𝐄𝐍𝐒𝐔𝐋 𝐌𝐞𝐜𝐢 ho Governu Timor-Leste asina akordu espesial investementu iha loron 16 fulan-Abril 2010, no iha Abril 2020 kompleta ona tinan 10, nune'e loloos sira selu ona kontratu arrendamnetu bazeia ba klauzula iha leten,” katak Ministru Tiago liu husi Komunikadu ba Imprensa ne’ebé The Oe-Kusi Post (TOP) asesu.

Governante mai husi Partidu Libertasaun Popular (PLP) ne’e mós insiste katak, bazeia ba lei Nu. 19/2004 tenke halo kontratu arrendamnetu ho Diresaun Jeral Terras e Propriedades tanba kontratu investementu ne’e buat ketak ida, maibé kontratu arrendamnetu ne’e buat ketak, nune’e Ministru Justisa Tiago Amaral Sarmento sei prosesa kontratu ba arrendamentu propriedades no terrenu ne’e bazeia ba levantamentu kadastru ne’ebé halo ona husi tekniku sira husi Diresaun Jeral Terras e Propriedades Ministériu Justisa iha fulan Abril liuba bainhira Ministru Justisa foin simu posse semana ida.

Ensul Meci hasoru malu ho MJ. Credit: Media MJ.

Bazei ba klausula balun iha kontrtau investementu refere sita katak 𝐄𝐍𝐒𝐔𝐋 𝐌𝐞𝐜𝐢 labele halo sub-arrendamentu ba propriedades no terrenu sira iha eis SAPT laran seim autorizasaun husi Governu Timor-Leste, ne’ebé reprezenta husi Ministériu Justisa. Maske nune’e ENSUL Meci kontinua halo sub-arrenda ba propriedades ne’ebé iha ba sub-arrenadatariu sira hodi hetan lukru liu $60.000 kada mes, maske to’o agora 𝐄𝐍𝐒𝐔𝐋 𝐌𝐞𝐜𝐢 rasik sedauk kumpri ninia dever hodi selu arrendamentu ba estadu Timor-Leste.

Ministru Justisa Dr. Tiago Amaral Sarmento mós informa ba parte 𝐄𝐍𝐒𝐔𝐋 𝐌𝐞𝐜𝐢 katak agora dadaun hein hela pareser husi Ministériu Públiku hodi nune’e Ministru Justisa bele avansa ho kontratu arrendamnetu ne’ebé prepara ona husi Ministériu Justisa.

Notisia relevante: Hakoi iha Portugal, moris hias iha Kolmera

Prosesu resureisaun kompañia Ensul Engenharia, S.A, husi nia mate fatin iha Caparica, Portugal oin seluk itoan, tanba liu tiha tinan ida resin mak foin moris hias fali iha Kolmera, Dili, Timor-Leste ho naran Ensul Meci-Gestão de Projectos de Engenharia, S.A.

Akordu espesial investimentu ne’ebé governu Timor-Leste estabelese ho kompañia Ensul Meci-Gestão de Projectos de Engenharia, S.A., iha loron Sesta 16 Abril 2010 foin liu tinan rua de’it, kompañia ne’e mate tiha no hakoi ona iha Caparica, Portugal, maibé ikus mai moris hias fali iha Kolmera, Dili, Timor-Leste ho naran Ensul Engenharia, S.A liu husi estabelese akordu sesaun pozisaun kontratual ho kompañia Ensul Meci “matebian” iha Lisboa iha loron 13 Juñu 2013.

“Ensul Meci mate tiha ona iha Protugal, maibé moris hias fali iha Kolmera hodi haknauk de’it iha ita nia rain, tanba durante tinan 10 ona ita hare laiha mudansa ba nia investimentu,” hateten emprezariu lokal ida ne’ebé antes ne’e aluga fatin iha rai Kolmera ne’ebé oras ne’e kompañia Ensul Engenharia, S.A ho nia grupu sira explora hela hodi buka lukru ekonomia ba TOP iha Dili.

Idade akordu espesial investimentu ne’e tama ona ba tinan 12, maibé implementasaun akordu investimentu ne’e deskonfia hahu mosu ona violasaun lubuk ida.

Notisia relevante: Antonio Verdial: tenke regulariza Ensul

Tuir dokumentu akordu espesial ne’ebé The Oe-Kusi Post (TOP) asesu, governu Timor-Leste aprova uluk projetu investimentu Ensul Meci nian iha loron Kuarta 14 Abril 2020 liu husi rezolusaun governu ho númeru 22/2009 ne’ebé hasai iha loron 28 Outubru 2009.

Hafoin ida ne’e, liu loron rua de’it Ministru Ekonomia no Dezenvolvimentu (MED), João Mendes Goncalves reprezenta governu Timor-Leste asina akordu espesial investimentu ho kompañia Ensul Meci-Gestão de Projectos de Engenharia, S.A iha loron Sesta 16 Abril 2010 iha Dili.

Surat desijaun Tribunal Komersial ne’ebé TOP asesu, liu tinan hira nia laran de’it, Juiza de Direitu, Elisabette Assunção liu husi Tribunal Komersiu Lisboa, Portugal hatun sentensa deklarasaun insolvensia devedor “bankarota” ba Ensul Meci-Gestão de Projectos de Engenharia, S.A, NIF – 501576304, enderesu: Rua do Facho, No 26, Monte de Caparico, 2829-512 CAPARICA iha loron 18 Juñu 2012.

António Couto hasoru malu ho PR Francisco Guterres Lú Olo iha tinan hirak liuba. Credit: Media PR.

Hafoin desijaun Tribunal nian ne’e, tuir surat korespondensia ida ne’ebé TOP asesu, Sekretaria Estadu ba Apoiu no Promosaun Setor Privadu (SEAPRI), Veneranda Martins Lemos hahu manda ona karta ida ba administrador Ensul Meci insolvensia, Jorge Fialho Faustinho iha loron 26 Fevereiru 2013 katak governu Timor-Leste hatene no iha koñesementu kona-ba Ensul Meci nia insolvensia, no husu ba nia atu foti desijaun ida hodi bele asegura interese Timor-Leste nian ligadu ba akordu investimentu espesial ne’ebé asina ona ho Ensul Meci iha tinan 2010.

SEAPRI tenke hein fulan balun nia laran maka foin bele hetan fali resposta, tanba hafoin insolvensia Ensul Meci, iha loron 13 Juñu 2013 mosu akordu ida hanaran Acordo de Cessão da Posição Contratual entre Massa Insolvente da Ensul Meci-Gestã de Projectos de Engenharia, S.A ho Ensul-Engenharia, S.A refere ba akordu espesial investimentu. Akordu ne’e bele dehan Ensul Meci maske insolvensia ona, maibé Ensul-Engenharia maka hatutan fali akordu espesial investimentu ne’ebé oras ne’e “la’o dadauk” iha área Kolmera, Dili.

Notisia relevante: Tony Duarte: Ensul bankarota tiha ona no la’os investor

Hafoin Jorge Manuel e Seiça Dinis Calvete nu’udar reprezentate Massa Insolvente Ensul Meci ho Alexandre António da Silva Costa Marques Couto nu’udar reprezentante husi Ensul Engenharia, S.A asina tiha Acordo de Cessão da Posição Contratual ne’e maka Alexandre António da Silva Costa Marques Couto nu’udar Prezidente Konsellu Administrasaun Ensul-Engenharia, S.A fó resposta ba SEAPRI nia karta iha loron 14 Setembru 2013 katak hafoin negosiasaun ho parte interesadu sira ne’ebé involve ho intensaun atu hala’o dezenvolvimentu iha Kolmera bolu Dili Financial Business Center (DFBC), ami hare no hakarak informa ba ita katak iha marka importante balun maka fó influensia ami no iha konsekuensia atu hahu.

Liu tiha ida ne’e, iha loron 1 Outubru 2013, SEAPRI hato’o situasaun insolvensia Ensul Meci ba Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. Nia husu ba PM atu buka solusaun hamutuk hodi hapara investimentu ENSUL MECI ne’e tanba viola ona akordu investimentu ne’e.

Karta SEAPRI nian ne’e mós esplika, akordu investimentu ne’ebé Ensul Meci asina ona ho governu Timor-Leste iha 16 Abril 2010 katak, investimentu ne’e mós sei loke kampu serbisu foun hamutuk 3000 hanesan mós sei halo formasaun ba traballador lokal sira, maibé faktu hatudu durante tinan 10 ona traballador sira ne’ebé oras ne’e serbisu iha fatin ne’e la to’o ema nain 500.

Karta SEAPRI ne’ebé TOP asesu iha paragarfu 3, katak iha loron 14 Setembru 2013 kompañia Ensul Engenharia, S.A haruka surat ida ba SEAPRI no anexa ho dokumentu balun katak, Ensul Meci bankarota ona iha loron 14 Juñu 2012, no iha loron 13 Juñu 2013 hafoin deklara insolvensia, Ensul Meci asina fali akordu sesaun pozisaun kontratual ida ho Ensul Engenharia, S.A bazeia ba akordu espesial investimentu paragrafu 3 husi klausula 17 katak, iha posibilidade atu transmite pozisaun kontratu, total ka parsial sem autorizasaun prévia, maibé SEAPRI konsidera akordu sesaun pozisaun kontratual ne’ebé Ensul Meci halo ho Ensul Engenharia iha Lisboa, iha loron 13 Juñu 2013 ne’e illegal no laiha baze juridiku.

Karta SEAPRI mós esplika, hafoin Ensul Meci deklara insolvensia ne’e hatudu katak, Ensul Meci bankarota ona no laiha ona kapasidade atu ezekuta akordu espesial investimentu ne’ebé asina ona ho governu Timor-Leste iha loron 16 Abril 2010.

“Se Ensul Meci motivadu husi bankarota – klaru falla ona atu priense akordu espesial investimentu, nune’e akordu sesaun pozisaun kontratual mós la priense lei ona,” esplika karta SEAPRI ne’ebé TOP asesu.

“Interpretasaun lei ne’ebé halo husi akordu, no ida ne’ebé haloos akordu sesaun pozisaun kontratual laiha posibilidade no baze juridiku”.

SEAPRI mós konsidera akordu sesaun pozisaun kontratual ne’ebé halo husi Ensul Meci ba Ensul Engenharia juridikamente kanseladu, no laiha relasaun ho Estadu Timor-Leste, tanba akordu espesial investimentu ne’e Estadu Timor-Leste fó rai Kolmera ba Ensul Meci atu halo investimentu.

“Maibé, realidade hatudu rai ne’e fó fali ba Ensul Engenharia, S.A hodi halo exploitasaun komersial hanesan halo supermekadu PÁTEO, stand kareta “ENTEPORTO”,” SEAPRI, Veneranda Lemos esplika liu husi nia karta ne’ebé TOP asesu.

Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hatan ba karta SEAPRI nian iha loron 28 Outubru 2018 ho nia númeru referénsia /385/GPM/X2013 husu ba SEAPRI atu halo diskusaun konjuntu ho IFC (Korporasaun Finanseira Internasional) hodi bele buka hatene klean liutan kona-ba futuru projetu investimentu ne’e. Karta resposta ne’e asina husi asesora ezekutiva senior Primeiru-Ministru Elisabet Expostu.

Karta ne’ebé hanesan mós hato’o husi SEAPRI ba ENSUL MECI no simu iha loron 8 Outubru 2013, no iha loron 21 Outubru 2013 António Couto imdediatamente la’os fó resposta ba SEAPRI, maibé hakerek fali karta ba Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão katak iha loron 8 Outubru 2013, ENSUL Engenharia, S.A simu karta ida husi SEAPRI, Veneranda Martins Lemos ne’ebé halo nia sente hakfodak tebes.

“Karta ne’e halo ami hakfodak no preokupa tebes,” konteudu karta António Couto.

Iha loron 17 Outubru ami fó resposta ba karta SEAPRI nian, reafirma katak laiha rajaun no dúvida ka ignoransia ba faktu ruma, tanba sempre relata no informa ba entidade ofisial sira kona-ba prosesu progressu iha etapa diferente sira, partikularmente TradeInvest”.

António Couto mós keixa SEAPRI ba Primeiru-Ministru iha loron 21 Outubru 2013, no nia oan mane nu’udar Prezidente Konsellu Administrativu, Alexandre Marques Couto fó resposta ba SEAPRI katak iha loron 17 Outubru 2013 katak durante ne’e sempre hato’o informasaun ba governu kona-ba progresu sira husi projetu ne’e rasik, no haktuir katak projetu ne’e durante ne’e la’o nakonu ho spiritu transparansia, no promete katak sei kontinua nafatin projetu ne’e ba oin.

Liu tiha ida ne’e, SEAPRI fila hatan ba karta sira husi ENSUL Engenharia, S.A iha loron 8 Outubru 2013 katak faktu relevante sira ho nia sirkumstansia sira la rekoñese Estadu Timor-Leste ne’ebé maka importante tebes iha akordu espesial investimentu ho Ensul Meci.

Iha termu ne’e, nesesariu tebes hakarak informa katak faktu sira no dokumentu sira ne’ebé simu ona halo analiza klean, tanba ne’e, labele halo ona konstrusaun sivil saida de’it, inklui halo demolisaun, instalasaun no halo movimentu iha rai ne’ebé lokaliza iha Avenida Nicolau Lobato, Rua Dr. António Machado no Rua Dr. Sebastião da Costa iha Kolmera, Dili.

Tuir informasaun balun ne’ebé The Oe-Kusi Post asesu katak;

  • Central Sociedade Comercial (CSC), S.Aestabelese iha Dili iha tinan 2014 (Timor Leste eProcurement Portalsg) CSC, S.A hetan projetu lubuk ida husi governu Timor-Leste.
  • Compagnie Financiere Terria, S.A deskonfia nu’udar afiliasaun kompañia CSC, S.A
  • Ensul Engenharia, S.A harii husi António Couto iha tinan 2000. (LinkedIn)
  • Antonio Simoes Marques Couto: nu’udar Konsuladu Honorariu Timor-Leste ba Portugal. Nia moris iha sidade Caparica, Portugal iha tinan 1948 no mai Timor-Leste iha tinan 2000 (Fundacao aip - in Portugese).

Dokumentu akordu espesial investimentu ne’ebé The Oe-Kusi Post (TOP) asesu, pájina dahuluk iha akordu espesial investimentu ne’e esplika kona-ba perfil kompañia Ensul Meci-Gestão de Projectos de Engenharia, S.A nian katak, nu’udar sosiedade anónima ne’ebé estabelesidu iha Portugal, ho nia sede iha Rua Facho n.0 26, Monte da Caparica, 2829-509 Caparica, Portugal, ho nia sukursal existe no hamrik iha Timor-Leste ho naran “Ensul Engenharia, S.A” ho nia reprezentasaun maka Rui Manuel de Faria de Sousa no Constantio Estevez Paramés.

Klausula daruak husi akordu ne’e kona-ba natureza no objetivu iha númeru 3 katak Estadu fó direitu no previlejiu tomak ba Ensul hodi uja no goja rai ne’e hodi halo buat hotu tuir sira nia planu investimentu nian.

Ensul goja duni rai Kolmera ne’e durante tinan 12 ona, no iha 16 Dezembru 2013 fundador Ensul António Couto hamutuk ho Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão halo lansamentu fatuk dahuluk ba konstrusaun edifisiu ida ho andar 10, no Couto promete sei lori de’it tinan 2 atu finaliza konstrusaun ne’e. Faktu hatudu, liu tiha ona tinan rua, no atu tama ona ba tinan 2021 mós promesa ne’e seidauk sai realidade maske oras ne’e hari ona uma ida ho andar kuaje 16 ne’ebé mós seidauk hotu.

TOP mós observa investidor sira husi tasi balun oras ne’e iha Timor-Leste maka hanesan Dili Development Center (Timor Plaza), HEINEKEN, TL Cement no seluk tan, inklui mós ENSUL Engenharia, S.A. Investidor sira husi rai liur hanesan Timor Plaza, HEINEKEN, TL Cement no seluk tan sira nia prosesu ladun kleur hanesan Ensul nian ne’ebé nia projetu investimentu no fatin hetan kleur tiha ona, maibé rezultadu investimentu ne’e sai kestaun boot.

Ensul uja rai Kolmera to’o tinan 99

Akordu espesial investimentu entre kompañia Ensul Meci-Gestão de Projectos de Engenharia, S.A ho Estadu Timor-Leste ne’e “a’at liu” kompara ho akordu Timor Gap nian, tanba akordu ne’e fó durasaun kontratu dahuluk durante tinan 50, no aumenta tan tinan 49 hamutuk tinan 99 ba Ensul hodi goja rai iha Kolmera (Pateo), no akordu Timor Gap nian antes ne’e ba tinan 50 nian de’it, maibé ikus mai la to’o hafoin Timor-Leste lori kazu ne’e ba tribunal arbitrajen iha Haia, Olanda.

Investimentu ne’e fahe ba rua de’it, ida maka investimentu privadu katak ema ka kompañia ruma maka tau sira nia osan iha projetu ho intensaun atu manán lukru iha futuru. Daruak maka investimentu públiku katak Estadu maka tau osan tomak.

Faktu hatudu, iha Timor-Leste investimentu públiku maka sei domina hela, katak ekonomia ne’ebé maka la’o dadaun Estadu maka sai motor, no setor privadu kuaje itoan de’it. Lei investimentu privadu ne’ebé maka vigora hela, fó ona vantajem atu dada investimentu rai liur nian, katak investidor ida sei livre husi impostu ba selu rai ka aluga rai to’o tinan 10 depende ba nia atu investe iha zona ida ne’ebé, no sira atu hatama sasan iha portu mós sei la selu impostu alfandega nian. Investimentu Ensul nian ne’e tama ba investimentu privadu.

Tinan 12 ona seidauk iha kontratu de arendamentu rai

Akordu espesial investimentu Ensul nian ne’e hahu tama vigor iha loron Kuarta 14 Abril 2010, no kompletu ona tinan 10 iha loron Kinta 16 Abril 2020.

Durante fulan 11 ona seidauk selu taxa

Antes ne’e eis Ministru Justisa, Manuel Carceres rekoñese katak, desde loron 16 Abril to’o Dezembru 2020 ka durante fulan 9 ona Ensul seidauk selu taxa ba Estadu, tanba tuir governante ne’e katak Ensul tenke halo uluk kontratu de arendamentu ho Ministériu Justisa maka foin bele selu taxa ka selu rai ten ba Estadu.

Iha akordu investimentu espesial ne’ebé parte rua, Ensul ho governu Timor-Leste konkorda katak kada fulan Ensul tenke selu osan hamutuk $6,790.00 (rihun ne’en, atus hitu sia nolu) ba Estadu. Sura hahu husi Abril to’o Dezembru 2020 hamutuk rihun $61,110 (rihun ne’en nolu resin ida, atus ida sanolu).

TOP mós tenta ona husu esplikasaun ba eis Ministra Justisa, Lucia Lobato kona-ba kontratu subarendamentu rai, maibé laiha resposta to’o agora.

Fonte ida husi Kamara Komersia, no Industria Timor-Leste (CCI-TL) ne’ebé nu’udar mós emprezariu ida katak, nia hahu koñese António Couto desde tinan 2001.

Nia dehan, iha tempu ne’eba kedas kompañia Ensul hahu simu no manan projetu barak husi governu Timor-Leste inklui ajensia internasional sira.

“Liliu projetu sira ne’ebé mai husi Uniaun Europeia, no mós kooperasaun bilateral ho Portugal no nasaun membru CPLP sira seluk,” nia esplika.

Maske nune’e, tuir nia katak, Ensul ladun iha reputasaun di’ak durante ne’e, tanba tuir fonte ne’e katak sei lembra hela bainhira Ensul jere ka ka’er de’it projetu konstrusaun hospital Baukau la’o la tuir tempu ne’ebé determina ona.

Emprezariu Timoroan ne’e mós hatete momoos planu investimentu Ensul nian iha Timor-Leste, maibé nia la fiar katak Ensul bele halo investimentu ho laran tomak, tanba tuir nia katak, durante tinan 10 ona Ensul la loke kampu serbisu iha rai-laran.

“Maibé uja saugati de’it rai ne’e hodi fó tutan fali ba nia maluk Portugues sira. Ida ne’e hanesan nia haknauk de’it iha ita nia rain,” nia lamenta.

Entrentantu, emprezariu lokal ida ne’ebé antes ne’e espasu ki’ik ida iha Dili Square iha tinan 2017 katak, nia la’os asina kontratu de subarendamentu husi Ensul, maibé husi kompañia ketak ida ne’ebé deskonfia Ensul rasik mak aluga tutan ba kompañia ne’e.

“Iha tinan 2017 ha’u mai aluga fatin iha área Dili Square ne’e, no ha’u aluga tutan fali husi Compagnie Financiere Terrie, S.A, la’os husi Ensul,” hateten emprezariu lokal ida ba TOP.

Kontratu de subarendamentu ne’e asina husi Armando Jorge Dias nu’udar reprezentante husi CFT, no Gina Galucho nu’udar sasin.

Edifisiu Dili Financial Business Center (DFBC) iha área Colmera (Páteo). Credit: DFBC.

Tuir dokumentu kontratu de subarendamentu entre emprezariu lokal ne’e ho Compagnie Financiere Terrie, S.A (CFT) katak CFT ne’e nu’udar sosiedade komersial ne’ebé rejista iha Rejistu Komersiu no Sosiedade iha Luxemburgo ho número B 46.567 ho nia sede iha 24, Rue Saint Mathieu. L-2138 Luxemburgo ho nia sukursal iha Timor-Leste ne’ebé reprezenta husi Jaime Xavier no seluk tan.

Membru CCI-TL ne’e sei lembra katak iha tinan 2007, António Couto iha relasaun di’ak tebes ho politika nain balun iha Timor-Leste. Nia dehan durante kampaña eleitoral ba eleisaun jeral tinan 2007 nian, nia deskonfia Ensul iha tempu ne’eba halo doasaun kareta luxu balun ba partidu politiku balun hodi uja ba tempu kampaña eleitoral nian, no hafoin eleisaun jeral 2007, partidu ne’e mós tama ka’er ukun to’o tinan 2012.

Membru governu ne’ebé reprezenta governu Timor-Leste hodi selebra akordu espesial investimentu ho Ensul Meci maka Ministru ba Ekonomia (MED), João Mendes Goncalves iha loron 14 Abril 2010, no iha tinan 2012 kompañia Ensul Meci-Gestão de Projectos de Engenharia, S.A, insolvensia (bankarota).

Emprezariu ne’e hatutan, tuir loloos governu Timor-Leste tenke hapara ona investimentu Ensul nian bainhira bankarota iha tinan 2012, maibé lakonsege, tanba tuir emprezariu ne’e katak politika nain balun mak suporta Ensul hodi kontinua investe, maske to’o oras ne’e seidauk iha kontra de arendamentu rai ho Ministériu Justisa, no a’at liutan desde fulan Abril to’o Dezembru 2020 seidauk selu taxa ba Estadu Timor-Leste.

Membru governu balun inklui emprezariu lokal balun mós durante ne’e ladun kontente ho Ensul ne’ebé okupa rai boot tebes iha área Kolmera ne’e, no nia rezultadu durante tinan 10 maka foin hari edifisiu ida ho andar kuaje 16, maibé seidauk hotu hela de’it. No sira deskonfia mós Ensul aluga tutan rai ne’e ba supermerkadu Pateo, no ba CFT depois CFT aluga tutan tan ba emprezariu Timoroan sira ne’ebé hakarak ba hala’o sira nia ativiadade negósiu iha fatin ne’e nia laran.

Antes ne’e iha kompañia lokal kuaje 10 resin maka ba aluga fatin iha área ne’e, no tama ba tinan 2018 sira hotu desidi suspende sira nia pagamentu ba CFT, tanba maske emprezariu lokal sira kumpre sira nia dever hodi selu tuir sira nia kontratu subarendamentu ba CFT, maibé grupu Portugues sira iha área ne’e sempre hamate sira nia enerjia eletrisidade, hamate bee no seluk tan.

Grupu emprezariu Portugues sira ne’e hari marka oioin iha Timor-Leste. Ida ne’e inklui espasu sentru komersial iha sidade Dili, supermerkadu Pateo, ne’ebé iha produtu kuaje 5000 maioria importa husi Portugal, no iha mós faan kareta bolu Entreposto ne’ebé reprezenta marka Ford.

Maibé, tuir emprezariu lokal ida katak, produtu sira ne’ebé durante ne’e faan iha Pateo barak liu sosan tutan de’it husi supermerkadu sira seluk iha Dili laran, no produtu itoan de’it maka importa husi Portugal. Maske nune'e, tuir Fan Page PÁTEO nian sempre halo promosaun katak produtu sira ne'e maioria husi Portugal.

Oras ne’e mosu kompañia lubuk ida maka eziste no hala’o atividade komersial iha rai Kolmera ne’e hanesan CFT, S.A, CSC, S.A, no DFBC BLOCK A, S.A, supermerkadu PÁTEO, ENTREPOSTO, maibé TradeInveste rekoñese de’it Ensul Meci ho Ensul Engenharia mak nu’udar investidor.

Hafoin remata halo akordu sesaun pozisaun kontratual, iha loron 28 Jullu 2015, kompañia Compagnie Financiere Terria, S.A nu’udar sosiedade komersial rejistadu iha Luxemburgo no iha sukursal iha Timor-Leste hato’o karta ida ba Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo kona-ba assuntu atu komunika de’it akordu sesaun parsial husi pozisaun kontratual ne’ebé hala’o tiha ona iha loron 24 Jullu 2015.  

Etapa sira ne’ebé halo Ensul Meci moris hias fali iha Kolmera, Dili maka;

  • Governu durante ne’e laiha desijaun definitivu ruma kona-ba investimentu Ensul nian maske deskonfia mosu ona violasaun balun.
  • Akordu sesaun pozisaun kontratual entre Ensul Meci-Gestão de Projectos de Engenharia, S.A ba Ensul Engenharia, S.A iha Lisboa, 13 Juñu 2013
  • Akordu sesaun pozisaun kontratual entre Ensul Engenharia, S.A ho Compagnie Financiere Terria, S.A iha 19 Maiu 2014
  • Iha loron 24 Jullu 2015 CFT, S.A halo tan akordu sesaun pozisaun kontratual ho Dili Financial Business Center Block A, S.A (DFBC Block A, S.A)

Maske durante tinan 12 ona Ensul seidauk iha kontratu de subarendamentu ho Ministériu Justisa, maibé kompañia CFT, S.A ho CENTRAL-Sociedade Comercial, S.A (CSC, S.A) aproveita tempu ne’e hodi halo kontratu subarenda fatin bolu Centro Dili Square ba kompañia lokal kuaje 10 resin iha rai ne’ebé governu Timor-Leste fó ba Ensul Meci iha 16 Abril 2010. Depois mosu problema, ikus mai kompañia lokal hirak ne’e sai husi Centro Dili Square nia, no Portugues sira ne’e mós hasai tiha kuadru Centro Dili Square iha tinan 2018.

Dokumentu protesta husi kompañia lokal 9 ne’ebé aluga tutan rai ne’e husi CFT, S.A ho CSC, S.A maka hanesan;

  • Jbede Alisho total investimentu $25,000.00, no valor aluger ne’ebé selu kada fulan ba CFT, S.A ho CSC, S.A maka $1,200.00, no halo depozitu hamutuk $3,600.00 hanesan garantia
  • Noemia Boutiqueho total investimentu $45,000.00, no valor aluger selu kada fulan maka $1,200.00, no halo depozitu hamutuk $3,300.00 hanesan garantor.
  • Caffe U’utho total investimentu $46,000.00, no valor aluger selu kada fulan maka $1,500.00, no halo depozitu hamutuk $4,500.00 hanesan garantor.
  • Harmony Fitness Centreho total investimentu $3,00.000, no loke T-Shirt Printing ho naran DMTEX ho total investimentu $35,000 no valor aluger selu kada fulan maka $7,500.00, no halo depozitu hamutuk $25,100.00 hanesan garantor.
  • Citilink Agencyho total investimentu $25,000.00, no valor aluger selu kada fulan maka $1,200.00, no halo depozitu hamutuk $3,600.00 hanesan garantor.
  • May Sandesho total investimentu $30,000.00, no valor aluger selu kada fulan maka $1,500.00, no halo depozitu hamutuk $3,600.00 hanesan garantor.

“Kustu ne’ebé ami selu ba empreza ne’e la kondiz ho fatin ne’ebé maka sira fó mai ami, no ami selu saugati de’it durante tinan ida nia laran, tanba to’o oras ne’e Ensul Engenharia, S.A ho nia grupu kompañia sira seidauk selu buat ida Estadu Timor-Leste,” esplika karta protesta husi kompañia lokal sira ne’ebé TOP asesu.

Mosu komentariu balun katak liberansa Timor nian balun durante ne’e fasil monu ba investor estranjeiru sira nia “manobra”, tanba maske investor sira ne’e laiha kapasidade finanseiru hodi halo investimentu iha Timor-Leste, maibé sempre hetan atensaun di’ak husi governu Timor-Leste, no sakrifika investor nasionál sira balun ne’ebé iha kapasidade finanseiru hodi halo investimentu.

Investimentu Ensul Meci kuaje atu hanesan ho kazu ró HAKSOLOK ne’ebé deskonfia kompañia ne’ebé halo ró ne’e bankarota tiha ona, maibé governu sei fiar nafatin hodi halo tiha pagamentu 100% iha tinan 2017, maibé to’o oras ne’e ró HAKSOLOK seidauk mai Timor-Leste. Hanesan mós kompañia Ensul Meci ne’ebé bankarota tiha ona iha tinan 2012, maibé governu Timor-Leste sei fó konfiansa nafatin ba kompañia ne’e hodi kontinua nia investimentu iha Timor-Leste.

Hatan kona-ba kestaun hirak ne’e, TOP halo ona esforsu lubuk ida ba Ensul Engenharia, S.A nia fatin iha edifisiu SAPT, Kolmera Dili, maibé nunka hetan resposta to’o ohin loron.

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter