KAK sei investiga iregularidade balun iha TATOLI

DILI (TOP) – Komisaun ba Anti-Korupsaun (KAK) oras ne’e hafuhu hela prosesu balun ne’ebé deskonfia mosu naksalak iha Ajensio Notisioza Timor-Leste, TATOLI, Institutu Públiku (TATOLI, I.P), no sei loke prosesu investigasaun ba prosesu naksalak sira ne’e hodi haloos tuir dalan loos.

Notisia relevante: Deskonfia TATOLI “hakiak no haburas” nepotizmu

Komisariu Adjuntu KAK ba Prevensaun no Sensibilizasaun, Luis de Oliveira Sampaio hateten, instituisaun hotu ne’ebé ho ninia natureza ne’e Instituisaun Públiku ka Instituisaun Autonoma hotu-hotu tenke tuir lei sira ne’ebé Estadu estabelese tiha ona.

“Ijemplu hanesan TATOLI, nia ho ninia estatutu rasik, propriu. Maibé, kuandu ita hare mós ninia estatutu ne’e iha artigu balun ne’ebé ko’alia kona-ba … tanba funsionariu sira iha ne’eba sira goja direitu ida kona-ba rejime jeral Funsaun Públiku ninian. Prosedimentu sira relasiona ho rekrutamentu, promosaun, no rotasaun sira ne’e tenke tuir nafatin rejime jeral Lei Funsaun Públiku ninian. No rekrutamentu ne’e tenke tuir regra, regra sira ne’ebé rejime jeral Funsaun Públiku estabelese tiha ona,” hateten Komisariu Sampaio ba The Oe-Kusi Post (TOP) iha nia serbisu fatin iha Matadoru, Dili, Segunda, 15 Novembru 2021.

Notisia relevante: Deskonfia “hakiak no haburas” nepotizmu, KFP planeia buska TATOLI

Pesoál Concelho Diretivu ne’ebé ho nomeasaun polítika, Manuel Pinto nu’udar prezidente husi Partidu Libertasaun Popular (PLP), Xisto Freitas da Piedade husi FRETILIN no Olandino da Costa husi PLP iha TATOLI, I.P ne’e aproveita orsamentu Estadu nian iha Bens Servisu, deskonfia uza autoridade hodi hatama de’it sira-nia família besik no balun laliu husi prosesu rekrutamentu (maski tuir estatutu Propriu Dekretu Lei No 21/2017 de 24 de Maio Artigo 13.º Competências do Conselho Diretivo iha alínea J) Promove o recrutamento e gerir o pessoal, nos termos da Lei; k) Praticar os demais atos determinados por Lei. Maibé, realidade viola artigu sira ne’e.)

Dezde Conselho Diretivu TATOLI, I.P nian ne’e hetan fiar husi governu  liuhusi Ministru Asuntu Parlamentár no Komunikasaun Sosiál  (MAPKOMS), Francisco Jeronimo, parte sira hala’o serbisu liuliu relasiona ho rekrutamentu funsionáriu ba Agência Notisioza Estadu Timor-Leste nian ne’e la obedese ba Estatutu no Regulamentu Interna rasik, inklui mós la kumpri ba rekizitu rasik ne’ebé Komisaun Rekrutamentu ba funsionáriu foun TATOLI,I.P nian ne’ebé Conselho Diretivu rasik maka estabelese.

Membru Conselho Diretivu TATOLI, I.P simu posse husi MAPCOMS iha loron 01 Fevereiru 2021. Foto TATOLI.

Kona-ba kestaun ne’e, Eis diretor ejekutivu ONG Judicial System Monitoring Program (JSMP) ne’e hatutan, rejime jeral Funsaun Públiku la permite atu bolu malu de’it ba serbisu iha Instituisaun Públiku ida. Sidadaun hotu iha direitu duni atu asesu ba serbisu, maibé prosesu hotu tenke liuhusi prosesu selesaun rekrutamentu, avaliasaun ba dokumentu sira ne’e maka kuandu nia priense rekejitu sira ne’e hotu, intervista, teste eskrita, intervista hotu maka bele tuur iha ne’eba.

“Labele halo ida ne’e, tanba nia goja nia direitu autonoma be nia halo sasan sira hanesan ita boot sira fó sai konvida malu de’it. Ita dalaruma … prátikamente tanba Timor ne’e rai ki’ik-oan ita koñese katak, ida ne’e dalaruma di’ak, kolega ne’e di’ak. Ita bele bolu mai fó hatene katak, iha avizu ba vaga ka pozisaun ne’e bele hatama nia CV, maibé prosedimentu nafatin tuir lei. Labele halo … ne’e hanoin Komisaun Funsaun Públiku maka tenke hare, maibé kna’ar Komisaun Anti-Korupsaun (KAK) mós tanba iha Lei Medida Prevensaun no Kombate Korupsaun ne’e iha artigu 3 ko’alia kona-ba rekrutamentu no promosaun sira,” nia afirma.

Adjuntu KAK husi munisipiu Likisa ne’e katak, ida ne’e mós halo emfaze katak, prosesu sira hotu tenke tuir lei. Tenke iha mekanizmu ka sistema ida ne’ebé adekuadu atu nune’e bele trava ka satan netik prátika sira kona-ba nepotizmu ka buat sira ne’ebé ita bolu KKN ne’ebé implika, tanba nia konsekuensia maka ne’e maske dalaruma “ita hare hanesan … tanba KAK ne’e nia matan hare ba buat sira ne’ebé iha ligasaun ho prejuizu Estadu. Maibé, kuandu rekrutamentu sira ne’ebé maka la tuir dalan, automatikamente ninia prestasaun serbisu ne’e dalaruma la atinje instituisaun ne’e ninia espetativa”.

Entaun, nia bele mai halo serbisu, maibé dalaruma rezultadu dalaruma la tuir saida maka instituisaun hakarak, entaun Estadu hasai osan duni maske nia prejuizu ne’e la direita, maibé neneik-neneik bele sai bubu, tanba produtu ne’e la balansu ho saida maka Estadu kompensa ba nia.

Iha inísiu nomeasaun ba Prezidente TATOLI,I.P, Manuel Pinto husi Konsellu Ministru iha loron 13 Janeiru 2021, no liu tiha loron balun tomada de posse, Manuel Pinto uza nia autoridade ka kompeténsia administrativa hodi utiliza orsamentu Estadu nian iha  bens serbisu bolu de’it pesoál na’in haat (4); deskonfia na’in tolu nia família besik, kompostu husi Isabel Freitas nu’udar Asistente Limpeza mezmu antes ne’ebé Vise-Prezidente Olandino da Costa mós hatama no bolu de’it Imelda da Costa nu’udar mós asistente limpeza.

Informasaun balun ne’ebé The Oe-Kusi Post (TOP) asesu husi fonte sira iha TATOLI, I.P katak, Asistente Limpeza ho naran Imelda da Costa ne’e Vise-Prezidente Olandino da Costa, nia espoza nia bin. 

Pesoál nain haat (4) seluk ne’ebé Conselho Diretivu ka Prezidente Manuel Pinto bolu de’it ka la liuhusi prosesu konkursu públiku ka la liuhusi rekrutamentu maka Motorista Jacinto Soares (belun ransu), João Mariano da Costa, ne’ebé nu’udar mós família Vise-Prezidente Olandino da Costa nian (mezmu motorista, maibé laiha karta kondusaun ne’ebé viola DECRETO­LEI N.º  8/2003, de 18 de Junho 2003 kona-ba REGULAMENTO DE ATRIBUIÇÃO E USO DOS VEÍCULOS DO ESTADO Artigo 4.º  Observância do Código da Estrada Alinea 2. Só poderão conduzir veículos do Estado os funcionários, de qualquer nível, habilitados com carta de condução válida, nos termos do Código da Estrada.), Silvestre da Costa nu’udar jardineiru, no mós Marcia Boavida Lay, ne’ebé Prezidente TATOLI, I.P, Manuel Pinto nomeia ba Sekretaria Ezekutiva.

Molok ne’e, Conselho Diretivu mós bolu de’it pesoál na’in rua nu’udar seguransa; Orlando da Costa ho José Martins no to’o agora sei hala’o knar hanesan seguransa ba edifísiu TATOLI, I.P iha tempu kalan.

Estatutu Própriu TATOLI, I.P nian tuir Decreto-Lei No.21/2017 de 24 de Maio,  artigu 9 (Estatuto de Pesoal), alínea 3 mensiona, prosesu rekrutamentu ba funsionáriu bazeia ba Lei no mós Regulamentu Internu (O processo de recrutamento de pessoal ê efectuado nos termos de Lei e do regulamento interno).

Estatutu TATOLI, I.P.

Iha fali Regulamentu Internu rasik TATOLI, I.P nian ne’ebé TOP asesu iha artigu 49 kona-ba rekrutamentu, husi Númeru ida (1) to’o númeru tolu (3) la mensiona kona-ba Konselho Diretivu atu “bolu de’it” pesoál ruma ba serbisu la liuhusi rekrutamentu, prosesu hotu tenke la’o tuir Lei no Regulamentu Internu.

Artigu 49 kona-ba rekrutamentu ne’e mensiona;

  1. Prosesu rekrutamentu ba pesoal sira hahu ho anúnsiu públiku halo tuir kritéria selesaun objektif, ne’ebé garante igualdade no imparsialidade inklui asegura interese públiku (O processo de recrutamento de pessoal é precedido de anúncio publico e é efectuado segundo critérios objetivos de selecção, que garantem a igualdade e impacialidade do mesmo e a salvaguarda do interesse público).
  2. Esepsionalmente, halo rekrutamentu ba traballador sira liuhusi konkursu públiku no konkursu interna, bazeia ba Dekretu-Leu Nú.34/2008, loron 27 fulan-Agostu, alteradu tuir Dekretu-Lei Nú.22/2011, loron 8 fulan-Junu, daruak alteradu Dekretu-Lei Nú.44/2011 loron 21 fulan-Setembru, kona-ba rejime konkursu públiku, rekrutamentu, selesaun no promosaun pesoál administrasaun públiku (Exepsionalmente, são recrutados trablhadores por concursu público e concurso interno, nos termos do Decreto-Lei No.34/2008 de 27 de Agosto, alterado pelo Decreto-Lei No.22/2011 de 8 Junho, segundo, alterado pelo Decreto-Lei No.44/2011 de 21 de Setembro, sobre Regime dos Concursos, Recrutamento, Selecção e Promoção do Pessoal para Administração Pública).
  3. Selesaun no rekrutamentu pesoál halo husi ekipa juri rekrutamentu no selesaun ba pesoal multi-disiplina, ne’ebé lidera husi Prezidente Conselho Diretivu no forma mós Vise-Prezidente ne’ebé responsabiliza ba área téknika no administrasaun, husi diretor ba diresaun administrasaun no finansas, no mós ho jornalista ida ne’ebé hili husi Conselho Diretivu (A selecção e recrutamento de pessoal é efectuada por uma comissão de recrutamento e selecção de pessoal multi disiplinár, que é liderada pelo Presidente do Conselho Diretivo e é constituada pelo Vice-Presidente responsavel pela área técnica e administrativa, pelo Director de Direção de Administração e Finanças e por uma Jornalista escolhido pelo Conselho Diretivo). Signifika, ba selesaun no rekrutamentu mínimu tenke iha ekipa juri, maibé ida-ne’e la akontese.

Informasaun seluk ne’ebé TOP simu ka asesu husi fontes importante iha TATOLI, I.P ne’ebé dezmente públika nia identidade katak, Prezidente Conselho Diretivu ho ninia Vise-Prezidente na’in-rua mós deskonfia admite halo nomeasaun ba estajiáriu na’in tolu la liuhusi selesaun no la liu mós husi prosesu konkursu públiku ka la liuhusi rekrutamentu.

Pesoál na’in tolu ne’e, kompostu husi Arminda Fonseca (jornalista iha lianTetun), José Belarmino de Sá, nu’udar jornalista Ingles, mezmu laiha esperiénsia jornalista durante ne’e.

Fontes balun iha TATOLI, I.P mós informa, pesoál sira ne’e bolu de’it tanba Arminda Fonseca ne’e estajiária husi Sentru Formasaun CANXIGO ne’ebé na’in maka Vise-Prezidente Xisto Freitas da Piedade ho Editor Câncio Ximenes. Entretantu, jornalista José Belarmino de Sá antes ne’e serbisu hanesan tradutór iha ONG balun no Prezidente TATOLI,I.P bolu mai halo estájiu la to’o tinan, aprezenta kontratu serbisu hodi fó serbisu hanesan jornalista.

Pesoál ida seluk ne’ebé tama serbisu iha TATOLI la liuhusi prosesu konkursu públiku ka hatama de’it maka Eugenia Soriano, nu’udar asistente administrasaun, ne’ebé durante ne’e hala’o estájiu iha TATOLI, I.P.

Adjuntu KAK ne’e fiar katak, xefe KAK balun mós akompaña informasaun ne’ebé akontese hela iha KAK nia uma sorin.

“Ami viziñu hela kedas, maibé buat barak tanba ne’e instituisaun ida-idak, ita mosu notisia, públiku fó sai tiha ona ami nia espesialista balun liu husi xefia sira akompaña hela notisia ne’e, ha’u hanoin hanesan pozisaun ne’ebé maka fó sai ona katak, ami sei halibur dadus sira ne’ebé maka iha para lori ita ba konklujaun katak, iregularidade sira ne’e iha duni dominiu KAK nian ka la’e. Hanesan kontratu sira ne’ebé iha lori konsekuensia prejuizu ba Estadu ita sei buka tuir. Buka tuir iha kontestu tenke la’o tuir dalan ne’ebé maka lei estabelese,” nia promete.

Raimundos Oki
Author: Raimundos OkiWebsite: https://www.oekusipost.comEmail: Este endereço de email está sendo protegido de spambots. Você precisa do JavaScript ativado para vê-lo.
Xefe Redasaun & Editor

Online Counter